kriminaalkirjandus

Report
Koostaja: Külli Semjonov (2010)
 Detektiivkirjandus on oma nime saanud salapolitseiniku
ehk detektiivi (ld detectio – avastamine) järgi.
 Krimižanri menukust on seletatud järgnevalt: “Mõtlemine
on peadpööritav tegevus, mis püüab tabada võimalikult
rohkem ebaselgeid juhuslikkusi ja need parimal võimalikul
kombel ühte viia.”
 Detektiivkirjandus hakkas arenema siis, kui kurjategijate
jälitamine muutus professionaalsemaks, kui tekkis
Scotland Yard.
 Ei tohi segamini ajada klassikalist kriminaalromaani ja
arvukaid tänapäeva märuleid, kus kuriteo avastamine
tähendab kurjategija kinnipüüdmist, kus “peadpööritav
tegevus” ei ole mitte mõttetöö, vaid kaklus, lõpmatu
tulevahetus ja autodega kihutamine.
 E. A. Poe on üks
kriminaalkirjanduse rajajaid.
 Talle meeldis süüvida
salapärasusse ja see tegigi
temast detektiivkirjaniku.
 E. A. Poe oli esimene Uue
Maailma kirjanik, kes ühest
küljest õppis eurooplastelt ja
teisest küljest avaldas neile
suurt mõju.
Edouard Leon Cortes: Auguste Dupini aegne Pariis
 E. A. Poe loodud detektiiv on
Auguste Dupin, “väga heast,
õigupoolest väga kuulsast
perekonnast” pärit nooruk, kes
ületab teisi oma loogikaga.
 Analüütiline mõtlemine eeldab ka
teravat pilku, oskust mõista inimese
keerukat iseloomu; ja mitte ainult
inimese, sest jutustuses “Mõrv rue
Morgue’il” on kuriteo sooritaja ahv.
 Auguste Dupin oli väga terane
vaatleja ja üks neid inimesi, “kes
poleks teataval eluperioodil end
sellega lõbustanud, et jälgivad
samm-sammult, kuidas nad
mingile järeldusele jõuavad.
Sellega tegelemine on tihti väga
huvitav ning inimest, kes seda
esimest korda proovib, hämmastab
see näiliselt piiritu vahemaa ja
seostumatus alg- ja sihtpunkti
vahel”.
 1932. aasta mängufilm
http://www.youtube.com/watch?v=L
Q0WQKV_gLo
 William Legrand’ile meeldib
elada üksikul saarel, ta
eelistab keskendumist ja
mõttetegevust.
 Legrand’i kätte sattub tükk
vana pärgamenti, mille abil
ta avastab piraatide aarde:
juhuse tahtel uuritakse
ürikut kaminatule valgel ja
soojuse toimel ilmuvad
sellele algul pealuu ja siis
salakirjas tekst. Teksti
dešifreerimine aga ei ole
jõukohane igaühele.
 Slaidiprogramm
http://www.youtube.co
m/watch?v=CExoPfLgtb
U&feature=related
 Spike Carpenter ja
Andrew J. Tornow 2009.
aasta film
http://www.youtube.co
m/watch?v=GLPJG6kKA
bU&feature=related
 Šoti kirjanik, luuletaja ja arst.
 A. C. Doyle lootis, et tema
kirjanikukuulsus säilib eelkõige
tänu tema ajaloolistele ja
seiklusromaanidele, kuid nii tema
kaasaegsed kui ka järeltulevad
põlved on eelistanud lugeda
Sherlock Holmesist.
 Ta püüdis lõpuks oma tegelasest
lahti saada, aga lugejate tungival
nõudmisel pidi Holmesi uuesti
ellu äratama.
 Esmakordselt ilmus "Etüüd
punases" almanahhis Beeton's
Christmas Annual ja algselt kandis
teos pealkirja A Tangled Skein.
Noore Southsea arsti A. Conan
Doyle'i jutustuse sündmuste kulg
antakse edasi erruläinud
sõjaväearsti John Watsoni silmade
läbi. Teoses puudutatud ka Utah'i
mormoonide kogukonna teemat.
 Sherlock Holmes on Arthur
 Sherlock Holmesi loomisel
olid kirjanikul eeskujuks
detektiivid C. Auguste Dupin
Edgar Allan Poe ja Monsieur
Lecoq Émile
Gaboriau`kriminaaljuttudes.
Conan Doyle'i tegelaskuju,
erakordse vaatlus- ja
järeldusvõimega nõuandjaeradetektiiv Londonis.
 Sherlock Holmes on
peategelaseks 60
kriminaalloos. Tema
eradetektiivikarjäär algas
1878. aastal ning kestis kuni
1903. aastani, mil ta jäi
pensionile. Koostöö oma
biograafi ja lähima sõbra
doktor Watsoniga algas 1881.
aastal.
 Doktor Watsoni
kirjelduse järgi oli
Sherlock Holmes kuus
jalga pikk ning kõhna
kehaehitusega.
Silmavaade terav ja
läbitungiv, välja arvatud
päevadel, mil ta tarbis
kokaiini. Käed olid tal
alati kemikaalidest
plekilised ja tindised.
Holmesi iseloomustasid
reeglipärased
harjumused ja vaiksed
elukombed. Ta jälestas
igasugust seltskonda.
 Hall argipäev oli Holmesi jaoks
Sherlock Holmesi kuju
Londonis Backer Streetil
tüütu: “Olete te kunagi näinud
nii morni, sünget ja kasutut
maailma? Vaadake, kuidas
kollane udud venib mööda
tänavat ja ujub üle
määrdunudhallide majade. Mis
võiks veel lootusetumalt
proosaline olla? Mis kasu on
võimetest, doktor, kui neid pole
kusagil rakendada? Kuriteod on
tüütult tavalised, elugi on
tüütult tavaline, ja ühelgi
omadusel peale kõige
tavalisemate pole maa peal
kohta.” (“Nelja märk”)
 Kuulsa detektiivi teadmiste pagas on
lünklik. Ta omandas ainult selliseid
teadmisi, millest tal kasu oli.
Kirjandus - puudulik;
Filosoofia- puudulik;
Astronoomia - puudulik;
Poliitika- puudulik;
Botaanika - tundis hästi musta
belladonnat, oopiumi ja üldse
mürke. Praktilisest aiandusest ei
teadnud midagi;
Geoloogia - piirdusid ainult sellega,
mis praktilises elus vaja oli. Tundis
detailselt Londoni erinevaid
piirkondi;
Keemia - põhjalik;
Anatoomia - täpsed, kuid süsteemitud;
Kõmukirjandus - tohutu suured. Teadis
kõigi 19. sajandil toimepandud
hirmutegude üksikasju;
Mängis hästi viiulit;
Oli osav kepivõitleja, poksija ja
vehkleja;
Tundis hästi Briti seadusi.
Sherlock Holmesi muuseum Backer Street 221
 Ilmselt tuntuim A. C. Doyle’i
kriminaalromaan.
 Jutustuse sündmused leiavad aset 1880.
aastate teisel poolel (oletuslikult 1889.
aastal). Romaan algab ja lõppeb Londonis,
Holmesi kodust Baker Street 221-b. Kesksed
sündmused toimuvad Edela-Inglismaal
Devoni krahvkonnas Dartmooris Baskerville Hallis, Grimpeni külas ning neid
ümbritseval nõmmel ja rabal. Loo
sündmustiku antakse edasi läbi Dr Watsoni
silmade.
 Pärast onu (Charles Baskerville) salapärast
surma naaseb söör Henry Baskerville
Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu
ohus. Ümbruskonnas luusib ringi salapärane
Baskerville'i koer. Tõe jälile jõuab detektiiv
Sherlock Holmes koos abilise doktor
Watsoniga.
 Holmes avastab, et kogu
London on mässitud
kuritegelikku võrku, mille
niite hoiab enda käes
professor Moriarty: Holmes
on leidnud endale väärika
vastase.
 Moriarty kehastab kurjust,
Holmes kaitseb headust – üks
on kurjategija, teine
kangelane. Ees seisab
viimane võitlus, milles
mõlemad hukkuvad.
 Sherlock Holmes dr Watsonile:
“Juba mitu aastat olen ma pidevalt
tajunud mingit jõudu kuritegevuse
taga, mingit organiseeritud jõudu,
mis seisab vahetpidamata
seadusekaitsjate tee peal ees ning
varjab oma kilbiga pahategijaid...
Olen juba mitu aastat püüdnud
puruks rebida seda varjavat loori,
ning lõpuks saabus hetk, mil ma
haarasin kinni niidiotsast ja
järgnesin sellele, kuni see viis mind
pärast tuhandeid käänakuid
kuulsa matemaatiku, endise
professor Moriartyni.”
 Sherlock Holmesi karakter on väga jõuliselt
mõjutanud popkultuuri. Internet Movie
Database annab 2010. aasta seisuga 226
valminud filmi, kus tegutseb kuulus detektiiv.
Esimene linateos valmis 1905. aastal.
 Ingliskeelsetest ekraniseeringuist pikema
staažiga Sherlock Holmese osatäitjad on Eille
Norwood, kes mängis Londoni detektiivi 49
filmis aastatel 1921-1923j a Basil Rathbone 15
filmis aastatel 1939–1946, 1956.
 2009. aastal esilinastus Guy Ritchie`
lavastatud film "Sherlock Holmes" peaosades
Sherlock Holmesina Robert Downey juunior
ja doktor Watsonina Jude Law.
 Aastatel 1979–1986 valmis Nõukogude Liidus
Sherlock Holmesi seiklustest kõnelev
filmisari "Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni
seiklused" peaosas Vassili Livanov. Paljud
 Sherlock Holmesi ja dr. Watsoni
Holmesi fännid peavad nii neid
ausammas Moskvas. Modellideks
ekraniseeringuid kui ka Livanovi rolli üheks
Vassili Livanov ja Vitali Solomin
õnnestunumaist. Näitlejale omistati tehtud
(dr. Watson)
töö eest 2006. aastal Briti impeeriumi
teenetemärk.
 Sherlock Holmesi
mälestussammas Meiringenis.

similar documents