Aju verejooksud - Natalja Semjonova

Report
Aju verejooksud
Natalja Semjonova
Aju verejooksud
• Kõige levinumad ajuveresoonkonna haigused:
ajutromboos (40% juhtudel) ja ajuemboolia (30%),
järgneb peaaju verejooks (20%)
• Aju verejooksud tekivad sageli liiklustraumade
korral;
arteriaalsete
ja
arteriovenoossete
anomaaliate korral (aneurismid); verehaiguste,
ajukasvajate jm. haiguste tüsistusena
• Meeste arvuline ülekaal
• Suurem osa haigetest vahemikus 20-45 aastat
• Eraldi rühma moodustavad sünnitraumad
Kolju anatoomia:
a-koljuluu;
b-dura mater;
c-arachnoidea;
d-subarahnoidaalruum;
e-pia mater.
Hemorraagia tüübid:
1-interventrikulaarne;
2-subduraalne;
3-subarahnoidaalne;
4-epiduraalne.
Epiduraalne hemorraagia (EDH)
• Epiduraalsed verejooksud esinevad
koljuluu periosti ja kõvakelme
(dura) vahel. Seega kõvakelme
peal.
• Sünnitrauma puhused
subduraalsed verevalumid
sagedamini tentorium cerebelli
piirkonnas. Falx cerebri
hemorraagiaid tunduvalt harvem mõelda vägivalla võimalusele,
meningiidijärgsele seisundile
(Haemophilus influenzae jt.).
• Eristatakse 3 tüüpi EDH:
1. Kelme arterite harudest ( a. meningea media );
2. Kõrvakelme pindmisest veenidest ja diploe veenidest;
3. Siinustest ja siinustesse kulgevatest veenidest.
EDH moodustavad ligi 20%
kõikidest koljusisestest
verejooksudest. Kliiniliselt
kutsuvad esile ajukoe
kompressiooni. Aju
kompressiooni sümptomaatika
sinus
võib olla erineva raskusega
sagitalis superior
ning kujuneda aju
kommotsiooni
või kontusiooni foonil.
galea aponeurotica
diploe
Sümptomaatika
1. Teadvuse häired
2. Algul võib esineda nn. selge periood (3-6t.)
2. Pupilli laienemine kahjustatud poolel. Lõpuks ei reageeri
valgusele, jääb liikumatuks
3. Vastaspoolne hemiparees
4. Süvenev uimasus
5. Arefleksia, atoonia
6. Bradükaardia, arütmia
7. Vererõhu langus
8. Niitjas pulss
9. Pindmine hingamine,apnoe
KT-s kaksikkumera läätse kujuline hüperdensne,
tõusnud tihedusega (valge) ala luu ja ajukoe vahel
Subduraalne verejooks (SDH)
• Subduraalne verejooks lokaliseerub kõvakelme (dura) alusi.
Seega kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahel.
• SDH moodustavad 40% koljusisestest verejooksudest
• SDH puhul on tegemist venoosse verejooksuga ja seetõttu
kujuneb kliiniline pilt mõne
päeva jooksul
• Sageli vanematel, kellel aju
atroofiline
• Pupillilaienemist esineb
harvem, tekib parees ühes jalas
või hemiparees (jalades)
• Suured hemorraagiad on aga on tavaliselt fataalsed
(komprimeerib ajutüve ja IV vatsakest).
Subduraalse hemorraagia ajupoolne
kontuur on nõgus
Subarahnoidaalne hemorraagia (SAH)
• Lokaliseerub ämblikvõrkkesta ja pehmekelme vahel. Seega
ämblikvõrkkesta alusi.
• Käesoleval ajal peetakse spontaansete SAH-de peamisteks
etioloogilisteks faktoriteks arteriaalsete ja
arteriovenoosseid aneurisme, mis on 40-80% SAH
juhtudest
• Põhjuseks võiks olla hüpertoonia,
ateroskleroos, leukeemia, aneemia,
trombotsütopeenia; koagulatsiooni
defekt; maksahaigused; hemofiilia
• Veresoonte haigused – purpur,
kollagenoosid.
Kliiniline pilt
• Sisemise unearteri aneurismid
põhjustavad n.oculomotoriusˇe pareesi
koos lokaalse fronto-orbitaalsete valuga
• Eesmise ajuarteri aneurism – psühhika
häired, jalgade parees, nägemiseteravuse langus ja
hemianopsia
• a. cerebri media aneurism – vastaspoolse jalade halvatus ja
kõnehäired
• Vertebrobasilaarsüsteemi aneurismid – düsartria, nüstagm,
ataksia, perifeerse n.trigeminusˇe ja n.facialsˇe pareesi
• Haiget on vaja opereerida esimese päeva jooksul ehk kohe,
kui angiograafia on saadud
• Ravikomponendiks on intrakraniaalset rõhku alandav ja
tursevastane ravi
• Kestva lamarežiimi tingimustes
tuleb suurt tähelepanu pöörata
adekvaatse põetusele, eriti
teadvuse häiretega haigete puhul
• 20-25% sureb vahetu verejooksu
ajal
MRT uuring: aneurüsm
Intratserebraalsed hemorraagiad
• Üldiselt on põhjuseks hüpertoonia, mis põhjustab muutusi
aju väikeste veresoonte seintes
• Võib olla põhjuseks ajukasvaja, mis ei ole tekitanud
sümptomeid
• Arteriovenioossed malformatsioonid
võivad olla eriti noore patsiendi ajuverejooksu põhjuseks
• Ajusisese hemorraagia raskeim
vorm on intraventrikulaarne
hemorragia (IVH)
Raskeim sünnitrauma!
Sümptomid
• Äkiline ühe kehapoole halvatus, millega võib kaasneda
teadvustaseme langus või teadvusetus ja krambihoog, mis
on tihti fokaalne
• Hemisfäärisisese hemorraagia korral tihti nägemisvälja
väljalangemine, kõnehäire või suunataju häirumine samuti
muud kõrgema närvisüsteemi talitluse häired
• Kui verejooks levib liikvoriruumidesse, areneb
kuklakangestus
• Väikeaju hemorraagia: peapööritus, oksendamine, ataksia
ilma jäsemete halvatuseta, kitsad pupillid, VI kraniaalnärvi
parees
• Kui hematoom on suur või asetseb ajutüves või väikeajus,
suureneb intrakraniaalne rõhk
Kui KT-uuring on kättesaadav, on see
esimene diagnoosimisprotseduur
Aitäh!
Спасибо!

similar documents