Keskkonnaökonoomika VI

Report
Coase’i teoreem ja
saastekaubandus
2. Saaste vähendamise
regulatoorsed
instrumendid
3. Kuznetsi võrrand ja
saastamise üldine
vähenemine
1.
a)
b)
c)
d)
Keelata öörahu rikkumine
avaliku korra eeskirjaga
Kehtestada maks, mis on
ööklubile lärmist mõjutatud
inimeste töövõime ja tervise
halvenemise hinna suurune
summa
Ööklubi maksab ise
kannatanutele
Kui aga inimesed on
soetanud omale korterid
majja, kus juba ööklubi asus,
siis võib-olla peaksid hoopis
nemad maksma ööklubile,
et öösel vaikus oleks.




Andres soovib oma maal oleva
soo kuivendada ja saaks siis kasu
2000 krooni
Pearu aga, kes kasutab soo
veerežiimi reguleerivat mõju,
saaks aga kahju 6000 krooni
Pearu võiks ennetavalt maksta
Andresele 4000 krooni, et see
jätaks soo kuivendamata –
mõlema võit 2000 krooni. Pearu
ostaks endale õiguse otsustada,
kuidas sood võib kasutada.
Kui aga Andrese tulu soo
kuivendamisest oleks 10 000
krooni, siis võiks ise maksta
Pearule 8000 krooni kahjutasu –
mõlema võit 2000 krooni
Piirtulu ja piirkulu
Coase’i teoreem
Tehas reostab 100 ühikuga jõge
Tehasest allavoolu on asula, kes kasutab
jõe vett. Reostuse viimine nulli tähendab
tehase sulgemist. Reostuse suurenemine
suurendab asula kulutusi ja kahju, kuid
samas ka tehase tulu.
Optimaalne
reostamise või
mittereostamise
maks
Optimaalne reostus
Esialgsel omandisuhete (või
käsutusõiguste) jaotusel puudub tähtsus
efektiivsuse seisukohalt, kui nende
omandisuhete muutmisega seotud
tehingukulud puuduvad.
Pareto optimum: turul toimuvad vabad
vahetused viivad ressursside jaotuse
kõige tulusama kombinatsioonini
Järelikult riik peaks tegema reeglid, mille
järgi vahetuskulud on väikesed

Piirtulu ja piirkulu
Coase’i teoreem
Oletame, et asulaid oli 50.
(a)Kui tehasel on reostamise õigus, siis võib olla olukord, kus 49
asulat on nõus maksma reostuse vähendamise eest, kuid üks
ei maksa ja reostust ei vähendata.
(b)Kui asulatel õigus puhtale veele, siis võib olla olukord, kus 49
asulat on hüvitisega nõus, kus üks ei ole ja tehas pannakse
kinni.
Järelikult:
- Väheste osaliste korral on eelistatud eraviisiline õigustega
kauplemine
- Paljude osalisete korral eelistatud avaliku võimu sekkumine,
näiteks maks, mis töötab ka läbi turu, kuid määrad kehtestab
võim
Vaesus toob kaasa
suurema reostuse
 Rikas omavalitsus
säilitab rohkem
kaitsealasid
 Coase’i teoreemi
rakendamisel
tavaliselt keskkond
kannatab

Saksamaal ei olevat KleinBlittersdorfi vald suutnud ei
poliitiliselt ega ka kohtu
kaudu saavutada oma
Prantsuse naabervallalt
loobumist
prügipõletusseadme
rajamisest. Küll aga
saavutati lahendus
omavaheliste
läbirääkimistega, mille
tulemusena sakslased
ostsid prantslastelt õhu
reostusõiguse lihtsalt ära
Baden-Württembergis kasutatavat nn
veepenni, mis on kompensatsioon
talunikele väetamisõigusest (osalise)
loobumise eest. Talunikel on muidu õigus
saastada vett põldude väetamisega.
Maks, kulu
Saastamise vähendamise piirkulu
T – maks
Q – saastemäär
Emiteerivad kokku 100 ühikut saastet,
kumbki 50 ühikut. Kehtestatakse
eesmärk vähendada saastet 40 ühikut,
kumbki 20 ühikut. Esimese ettevõtte
piirkulu on 20 ühiku korral 200$ ja teisel
600$. Kokku esimesel ettevõttel 2000$
(A) ja teisel 6000$ (B+C+D). Kogu
saaste vähendamise kulu on 40
saasteühiku korral 8000$ (A+B+C+D).
Kui esimene ettevõte müüb 10 ühiku
suuruse saasteõiguse teisele
ettevõttele ja vähendab oma saastet
30 ühikut, siis tekkib uus tasakaal.
Esimese ettevõtte saaste
vähendamise piirkulu kasvab 300$ ja
kokku kulub 4 500$ (A+B). Teise
ettevõtte saaste vähendamise piirkulu
on 10 ühiku vähendamisel 300$ ja
kokku kulub 1 500$ (C). Teine ettevõte
maksab esimesele 10 ühiku eest 3000$,
mis toob kaasa kogukulud esimesel
ettevõttel 4500-3000=1500$ ja teisel
ettevõttel 1500+3000=4500$. Kokku
kulub 6000$ (A+B+C). D näitab 2 000$
kokkuhoidu sellise lahenduse korral.
Sama tulemus väiksemate kuludega!
Saaste
vähendamise
piirkulu








Kas tegu on lokaalselt, regionaalselt või globaalselt mõjuva
saastega?
Kas mõju kasvab võrdeliselt saastekogusega või hüppeliselt
teatud lävendil?
Kas tegu on saasteainega, mis laguneb keskkonnas või
akumuleerub
Hästi hajuva saaste korral on otstarbekas rakendada müüdavaid
saastelubasid koos kogu emissiooni piiramisega (CO2, NOx jmt
õhku).
Kas hoida mingi lubatud saaste kogus vanadele tööstustele?
Jõgede puhul oluline saaste koguste sõltumine vooluhulgast, et
tagada normist kinnipidamine. Vajalik vesikonna juhtimine.
Kohaliku levikuga saaste puhul rakendada luba ja kaasnevat
maksu. Suurt kahju tegevate saasteainete korral on oluline
normidest kinni pidamine (näiteks raskmetallid).
Kui saastest tingitud kahjude piirkulu kasv on kiire ja saaste
vähendamise piirkulu on suhteliselt stabiilne, siis võib väike viga
saaste maksustamisel tuua kaasa suure kahju ja otstarbekam on
kehtestada lubatud saaste kogused
Saasteühiku maksu korral tekib
siin oht, et ettevõte eelistab
saastada üle optimumi ja
põhjustab suure
keskkonnakahju. Seega
mõistlik kehtestada norm
Normeerimise korral tekib oht,
et liiga väike lubatud
saastekogus toob väikeste
keskkonnakahjude juures
kaasa suure majandusliku
kulu
Saasteaine võib
keskkonnas
akumuleeruda!
Saastamise
 Tööstusliku arengu alguses kasvab saastamine koos
industrialiseerumisega
 Kui põhilised füüsilised vajadused on täidetud,
suureneb tähelepanu keskkonnaküsimustele ja trend
pöördub. Ühiskonnas on tahet ja vahendeid reostuse
vähendamiseks. Seos on ilmnenud näiteks
vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide korral.
Kuznetsi seost ei ole täheldatud nende näitajate osas,
mille mõju ei ole kohalik ega regionaalne, näiteks
kasvuhoonegaasid. Näiteks ei ole energia, maa ja
teiste ressursside kasutus („ökoloogiline jalajälg”)
vähenenud koos SKT kasvuga. Kui ka energia
kasutuse suhe tegelikku SKTsse on vähenenud, siis
kogu energiakasutus kõige arenenumates maades
on kasvanud.
 Mitmed keskkonnateenused, näiteks mageveevarud
ja reziim, mullaviljakus, kalavarud jt on arenenud
maades jätkuvalt vähenenud.
Võib-olla pole me energiakasutuse vähendamiseks veel
piisavalt rikkad – Kuznetsi võrrand võib erinevate
näitajate osas olla asünkroonne


similar documents