Immuniseerimine

Report
Immuniseerimine
Laste immuniseerimiskava
Immuniseerimiskava välised
vaktsiinid
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Gripivaktsiin
Pneumokoki konjugeeritud vaktsiin
Pneumokoki polüsahhariid-vaktsiin
Puukentsefaliidi vaktsiin
Rotaviirus-vaktsiin
Tuulerõugete vaktsiin
Inimese papilloomi-viiruse vaktsiin
Meningokokk- A, C, Y, W135 vaktsiin
A-viirushepatiidi vaktsiin
Marutõve vaktsiin
Kollapalaviku vaktsiin
Kõhutüüfuse vaktsiin
Koolera vaktsiin
Jaapani entsefaliidi vaktsiin
www.cdc.gov
www.cdc.gov
Täiskasvanute immuniseerimiskava
2013 august
www.cdc.gov
Riskigruppide immuniseerimine 2013
www.cdc.gov
www.vaktsiin.ee
Vaktsiini tüübid
• Elus nõrgestatud vaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud
mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust,
küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva
immuunsuse. (BCG, MMR, Rotaviirus, Varicella, LAIV)
• Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud
haigustekitajaid (IPV)
• Komponentvaktsiinid sisaldavad üksikud täpselt valitud
antigeene, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks
(aP, Hib, HBV, DT)
• Konjugeeritud komponentvaktsiinid - antigeen on
konjugeeritud valgulisele kandjale parema immuunvastuse
tagamiseks (PCV, MCV)
Immunoglobuliinid
•
•
•
•
•
•
•
•
Teetanuse immunoglobuliin
Tuulerõugete immunoglobuliin
Hepatiit B immunoglobuliin
Marutõve immunoglobuliin
Punetiste immunoglobuliin
Tsütomegaloviiruste immunoglobuliin
Palivizumab (RSV)
Puukentsefaliidi antikehad
Immuunseerumid
• Difteeria antitoksiin
• Botuliini antitoksiin
Rasedus
• Raseduse ajal on vastunäidustatud
elusvaktsiinid
• MMR, MMRV, LAIV, rõuge- ja kollapalaviku vaktsiin
• Rasedad ja rasedust planeerivad isikud tuleb
vaktsineerida hooajalise gripivaktsiiniga.
Imetamine
• Ei ole vastunäidustus vaktsineerimisele
– va kollapalaviku vaktsiin ja rõugevaktsiin
• Vaktsiinis sisalduvad antigeenid ei eritu
rinnapiima ning ei ole võimelised põhjustama
haigust.
Enneaegsed lapsed (sündinud enne 37
rasedusnädalat)
• Vaktsineerida vastavalt vaktsineerimiskavale
– Va B-hepatiidi vaktsiin, mis manustada 1 kuu
vanuselt.
• HBsAg positiivsete emade lapsed:
– B-hepatiidi vaktsiin manustada 12 tunni jooksul
pärast sündi, kuid alustada skeemi uuesti 3
annusega lapse esimesel elukuul.
Immuunpuudulikkus
• Vaktsineerimine ei pruugi tagada kaitsvat
immuunvastust.
• Elusvaktsiinide manustamine
vastunäidustatud raske immuunpuudulikkuse
korral. Manustamisel suurem oht
kõrvaltoimete tekkeks. Võimalusel oodata.
• Inaktiveeritud vaktsiinid manustada uuesti
immuunsuse taastumisel.
HIV
• Vaktsineerimiseks parim aeg, kui patsient
antiretroviirusravil, võimalikult kõrgete CD4
väärtustega ning minimaalse vireemiaga.
• Juhul kui patsient on vaktsineeritud enne
antiretroviirusravi alustamist, kaaluda uuesti
vaktsineerimist pärast soovitava raviefekti
saavutamist.
HIV
• Inaktiveeritud vaktsiinid ei ole HIV positiivsele
isikule vastunäidustatud ning neid
manustatakse vastavalt
immuniseerimiskavale, sh sessoonne
gripivaktsiin.
• MMR ja varicella-zoster vaktsiinid manustada,
kui CD4 ≥ 400.
Immuunpuudulikkusega isikute
kontaktsete vaktsineerimine
• Lubatud kõik vaktsiinid va rõugevaktsiin.
• Varicella ja rotaviirusvaktsiin lubatud, kuid
vajalik ettevaatus.
• Varicella vaktsiiniga vajalik ettevaatus vaid juhul, kui
vaktsineeritul kõrvaltoimeks villiline lööve.
• Rotaviirusvaktsiini manustamise järgselt vajalik korralik
kätepesu pärast mähkmevahetust.
Vaktsiinide manustamine
• Üldjuhul vajalik ≥2 annust adekvaatse
immuunvastuse tagamiseks.
• Teetanuse ja difteeria toksoidid - kaitsva
antikehade taseme püsimiseks vajalik
regulaarne revaktsineerimine.
• Konjugeerimata polüsahhariidvaktsiinid ei
indutseeri T-rakulist immuunsust, mistõttu
vajalik rohkemate annuste manustamine.
Vaktsiinide manustamine 2
• Elusvaktsiinid tagavad pikaajalise immuunsuse
isegi kui antikehade tiiter aja jooksul langeb.
– Leetrite, punetiste ja kollapalaviku vaktsiini
manustamise järgselt saavutab 90-95%
vaktsineeritutest kaitsva antikehade tiitri 14 päeva
jooksul pärast esimest annust.
• 97-99% saavutab teise annuse manustamise
järgselt kaitsva immuunvastuse.
Vaktsiinide manustamine 3
• Oluline vaktsiiniannuste manustamisel:
– minimaalne vanus;
– annuste vaheline minimaalne intervall.
• Teatud juhtudel on erandid lubatud
(epideemiad jms), kuid sellisel juhul ei
arvestata varem manustatud annust ning
jätkatakse vaktsineerimist ettenähtud
intervallidega, arvestades annuste vahelist
minimaalset intervalli.
Vaktsiinide samaaegne manustamine
• Erinevaid vaktsiine võib manustada
samaaegselt erinevatesse süstekohtadesse.
• Elusvaktsiine võib manustada samaaegselt või
minimaalselt 28 päevase intervalliga.
• Inaktiveeritud vaktsiine võib manustada
üksteisest sõltumatult.
Erinevate tootjate vaktsiinid
• Erinevate tootjate vaktsiine võib kasutada,
kuigi antigeeni sisaldus, kontsentratsioon vms
koostisosad võivad erineda.
• Erinevate annustamiskordade puhul tuleb
kasutada pikemat skeemi.
Vaktsinatsiooniskeemi kõrvalekalded
• Skeemist kinni pidada nii palju kui võimalik.
• Pikemad vahed ei vaja uuesti alustamist jätkata sealt, kust pooleli jäi.
Immuunsuse teke
The next decade of vaccines: societal and scientific challenges E R. Moxon, C-A
Siegrist. www.thelancet.com June 9, 2011 DOI:10.1016/S0140-6736(11)60407-8
Vastunäidustused
• Vaktsineerimise vastunäidustuseks on seisund,
mis suurendab raskekujulise kõrvaltoime
tekkeriski.
Absoluutsed vastunäidustused
• Kõik vaktsiinid
– raskekujuline allergiline reaktsioon (anafülaksia)
vaktsiini manustamise järgselt
– allergia ükskõik millise vaktsiinis sisalduva
komponendi suhtes.
• Elusvaktsiinid
– - raske immuunpuudulikkus
Hoiatused
• Seisund, mis võib suurendada raske
kõrvaltoime tekkeriski või mis võib mõjutada
vaktsiini immunogeensust.
• Risk on siiski väiksem, kui vastunäidustuse
korral.
• Kaaluda riski-kasu suhet. Võimalusel
vaktsineerimine edasi lükata.
Hoiatused
• Kõik vaktsiinid – äge palavikuga/palavikuta
kulgev haigestumine.
• Vaktsiinipõhised hoiatused olemas ravimi
omaduste kokkuvõttes (SPC).
www.sam.ee
Antibakteriaalne ravi ja
vaktsineerimine
• AB kasutamine ei ole vaktsineerimise
vastunäidustuseks.
• Va suukaudne tüüfuse vaktsiin manustada 24 tundi pärast
viimase AB annuse manustamist. AB ravi mitte alustada
kuni 1 nädal pärast vaktsiini manustamist
Antiviraalne ravi ja vaktsineerimine
• Elus gripivaktsiin (LAIV) manustada 48 tundi
pärast antiviraalse ravi lõpetamist. Võimalusel
mitte manustada antiviraalseid preparaate kuni
14 päeva pärast LAIV manustamist (ei kehti
inaktiveeritud gripivaktsiini kohta)
• Herpesviirusvastased ravimid (atsükloviir,
valatsükloviir) võivad nõrgestada varicella ja
zoster vaktsiinide toimet. Vaktsiin manustada 24
tundi pärast ravi lõpetamist. Ravi mitte alustada
14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist.
Kõrvaltoimed
“A rare potential for harm can loom large
when people no longer experience or fear
the targeted disease.
In this regard, the public opinion of vaccines
can be a victim of their success.”
E. Clayton IOM
www.iom.edu/vaccineadverseeffects
Allergilised reaktsioonid
• Anafülaksia (1 juhus/1milj vaktsineeritu kohta)
• Ravi:
Informatsioon
•
•
•
•
•
•
•
www.cdc.gov
www.who.int
www.ecdc.europa.eu
www.sam.ee
www.vaktsiin.ee
www.vaktsineeri.ee
www.terviseamet.ee

similar documents