Georg Sootla, Kersten Kattai, Sulev Lääne

Report
Omavalitsuste suutlikkuse
konsolideerimise
strateegiad
KERSTEN KATTAI
GEORG SOOTLA
SULEV LÄÄNE
19.08.2013, Jõgisoo
Ühinemine kui mehhanism suutlikkuse
kujundamiseks
Selged efektid:
̶ Poliitika kujundamise suutlikkuse kasv: strateegiline
komponent valitsemises vs igapäeva
kommunaalprobleemidega tegelemine
̶ Spetsialiseerumine ja valitsemisvõimekuse kasv
̶ Olemasolevate ressursside otstarbekam kasutamine
̶ Kaasamine ja demokraatia. Näiteks külad „võtavad ise
võimu“ – hea või halb?
̶ Jne
Milles on probleem?
̶ Ühinemisi alates 1996. aastast
Aasta
Ühinemisi
KOV-e ühinenud
1996-2009
22
51
2013
7
18
Kokku 1996-2013
29
69
̶ Ülejäänud muutused omavalitsusteemis? Sisuliselt pole
olnud (ega ellu viidud) suuri arendusstrateegiaid/
poliitikaid väljaspool territoriaalreformi agenda
domineerimise
̶ Kõiki mune ei tasu ühte korvi panna! Kuigi ühinemine on
põhimõtteliselt hea viis suutlikkuse arendamiseks
Alternatiivid
̶ Tsentraliseerimismeetmed – grandid, dotatsioonid, ülesannete
transformeerimine – pigem sulandunud
omavalitsussüsteemiga riikides
̶ Detsentraliseerimismehhanismid – koostöö ja ühinemised –
pigem autonoomsete (duaalne) omavalitsussüsteemiga
riikides
̶ Millist omavalitsussüsteemi tahame: Lõuna- või PõhjaEuroopa mudel?
Raplamaa projekt
Raplamaa omavalitsuste jätkusuutlikkuse suurendamine nende
võimekuse konsolideerimise kaudu
̶ Eelnevast tuleneva missiooniga käivitasime aasta kestnud
projekti Raplamaal
̶ Eesmärgid:
̶ a) millised on olnud ühinemise tulemused
̶ b) kas, mis valdkondades ja kuidas suutlikkust koondada
̶ Esmased järeldused:
̶ ühinemise instrumentaalsete efektide väljaselgitamise mõttekus
(kuigi suure vaevaga on see võimalik)
̶ kodanike tugev toetus koostööle (küsitlus)
̶ autonoomia ei täiendada isoleeritust (küsitlus)
̶ rida võtmepoliitikaid, millega sisuliselt ei tegeleta või kus on väga
suured probleemid (haridus, ettevõtlus jne)
Kas Teie arvates avalike teenuste kvaliteedi ja
kättesaadavuse suurendamiseks peaksid vallad (ühinemata
vallad/ juhid ja kodanikud)
kindlasti
Tegema koostööd
Ühinema
kodanikud
pigem jah
24.7
juhid
pigem ei
21.1
10.5
kindlasti mitte
29.5
30.5
24.4
38.9
20
kodanikud
68
28.6
2.3
1.1
juhid
66.7
32.3
10
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Mida tähendab Teie jaoks kohaliku omavalitsuse
autonoomia? (ühinenud ja ühinemata vallad/ juhid) (%)
omavalitsus ei saa tänases maailmas olla
46.9
autonoomne, ta peab pigem teistega koos oma
kodanike probleeme lahendama
39.4
et kohalik omavalitsus suudab ise kujundada oma
34.6
võimekuse lahendada kohaliku elu probleeme (nt.
arendada ettevõtlust)
33.3
keegi ei tohi väljastpoolt sekkuda kogukonna
7.4
(omavalitsuse) ellu ja mõjutada tema otsuseid
kohaliku elu küsimustes
11.1
kohalik kogukond saab säilitada seal välja
11.1
kujunenud kogukondlikud traditsioonid ja inimeste
vahelised suhted
16.2
0
Ühinenud
5
10
Ühinemata
15
20
25
30
35
40
45
50
Tõusetunud kitsaskohad
̶ Piirkondlikul tasandil (rääkimata siis kohalikust tasandit) puuduvad
poliitika kujundamise baasinstrumendid: inimesed, informatsioon,
oskused jne aga muidugi ka raha (väga piiratud ressurss)
̶ Mõned näiteid:
̶ Omavalitsustel puudub ülevaade (statistika) mis võimaldaks tegeleda
ettevõtlusarenduspoliitikaga: maksumaksjate statistika, kus inimesed
töötavad, KOVis elavad töötud ja nende profiil (Töötukassa ei anna infot),
puudub võimalus siduda regionaalne tööjõu vajadus ja kutsekoolide poolne
ettevalmistus jne jne
̶ Haridusvaldkond: koolide kulud varieeruvad ca 2,5-3 korda, ca 30% õpilastest
rändab oma vallast mujale, õpetajate keskmine koormus põhikoolides 0,62 ja
gümnaasiumites 0,88, tugispetsialistide vähesus ja koolidevaheline konkurents
nende üle jne jne
̶ Sotsiaalvaldkond: avaldusepõhine sotsiaaltöö (34 erinevat toetusmeedet),
puudulik ülevaade sotsiaalsetest rühmadest jne jne
̶ Kujundada mitmekihilised koostööpiirkonnad ennekõike
valdkonnapoliitikate strateegiliste funktsioonide keskendamiseks ja
arendamiseks
Koostööpiirkondade ja piirkondlike
koostöövõrgustike kujundamise strateegia
tausteeldused
̶ inimeste vajaduste veelgi suurem diferentseerumine ja sihtrühmade
arvu suurenemine ja nende suuruse vähenemine territooriumil
̶ inimeste suurem mobiilsus (nii pendelmigratsioon kui väljaränne)
̶ globaalne avatus ja Läänemere regiooni koostöövõrgustike
laienemine
̶ keskvalitsuse rolli vähenemine ja globaalsete toimijate rolli
suurenemine
̶ Autonoomia tähenduse muutmine: üksi toimimine on asendunud
suutlikkusega olla partneriks (koostöö) võrgustikes
̶ Kõik see eeldab intensiivse ressursi (inimesed, partnerlus,
oskusteave jne) suurendamist
̶ Perspektiiviks väljakutsed 15 aasta pärast
Koostööpiirkondade ja piirkondlike koostöövõrgustike
kujundamise strateegia suured eesmärgid
̶ tänase funktsionaalse, üksiktulemuse- ja probleemipõhise
halduse asendumine võrgustiku ja koostööpõhise haldusega
̶ see ei saa toimuda mehaaniliste ja kvantitatiivsete muutuste
kaudu (omavalitsuste suuruse mehhaaniline suurendamine,
riigipoolse finantseerimise suurendamine), vaid tuginemine
intensiivse ressursi arendamisele (ennekõike inimressursi ja
partnerlusressurssi, oskusteabe, info ja e-ressurssi,
võimalusel globaalse ressursi)
̶ kasutada ära tsentraliseerimise tugevusi ja neutraliseerida
selle nõrkusi (glocalism)
̶ kujundada piirkonna valitsemise mitmekihiline mudel, sh
tänase riigivõimu vertikaali sulandamine selle piirkondliku
mudeliga
Koostööpiirkondade disain
̶ Hariduspiirkond
̶ Ettevõtluspiirkond
̶ Ühisametnikud
̶ Sotsiaalkoostööpiirkond
̶ Ühistransport
̶ Energiapoliitika piirkondlik agentuur
̶ Oskusteabe vahetamine ja vastastikune konsultatsiooni
võrgustik
̶ Kogukonna turvalisuse piirkondlik koostöö võrgustik
̶ Avalikus-suhted ja lobby
̶ Noorsootöö arendusvõrgustik
Kokkuvõtteks
̶ Alt üles ühinemised ei konsolideeri (ühtlusta) KOV
süsteemi
̶ Ei saa seisma jääda, tuleb kasutada teisi strateegiaid (sh
KOVid ise peavad selle rolli võtma)
̶ Kaks strateegiat koostöö ja ühinemine - mõlemad sama
eesmärgiga. Ühinemine kui reformi lõppfaas
̶ Fookus territoriaalselt aspektilt sisulisele
̶ valdkondlike koostööpiirkondade kontseptsioon, mis
kujundaks (Raplamaa kui) toimepiirkonna ja ühtlasi ka
suurlinna regiooni osa sisemise ülesehituse mitmekihilise
karkassi (struktuuri) sõltumata sellest, milliseks kujuneb
selle formaalne haldusterritoriaalne struktuur
Tänan!
[email protected]

similar documents