KÕIGE KUUMEMAD LOODUSVÖÖTMED

Report
Hanna Sein
8a
KÕIGE KUUMEMAD LOODUSVÖÖTMED
2010
POOLKÕRBED JA KÕRBED
POOLKÕRBED JA KÕRBED

Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm.
POOLKÕRBED JA KÕRBED


Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm.
Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt.
POOLKÕRBED JA KÕRBED



Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm.
Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt.
Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise
eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates
sademete tulekut.
POOLKÕRBED JA KÕRBED




Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm.
Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt.
Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise
eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates
sademete tulekut.
Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi
maapinna lähedal.
POOLKÕRBED JA KÕRBED





Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm.
Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt.
Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise
eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates
sademete tulekut.
Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi
maapinna lähedal.
Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb.
POOLKÕRBED JA KÕRBED






Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm.
Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt.
Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise
eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates
sademete tulekut.
Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi
maapinna lähedal.
Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb.
Tuntuimaks taimeks on kaktus, loomaks kaamel.
POOLKÕRBED JA KÕRBED







Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm.
Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt.
Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise
eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates
sademete tulekut.
.
Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi
maapinna lähedal.
Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb.
Tuntuimaks taimeks on kaktus, loomaks kaamel.
Inimesed tegelevad enamjaolt rändkarjakasvatusega.
POOLKÕRBED JA KÕRBED








Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm.
Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt.
Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise
eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates
sademete tulekut.
.
Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi
maapinna lähedal.
Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb.
Tuntuimaks taimeks on kaktus, loomaks kaamel.
Inimesed tegelevad enamjaolt rändkarjakasvatusega
Keskkonnaprobleemidest on väga ohtlik kõrbestumine ehk kõrbealade
laienemine.
POOLKÕRBED JA KÕRBED
VAHEMERELISED ALAD
VAHEMERELISED ALAD

Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres.
VAHEMERELISED ALAD


Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres.
Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja
sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.
VAHEMERELISED ALAD



Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres.
Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja
sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.
Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe.
VAHEMERELISED ALAD




Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres.
Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja
sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.
Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe.
Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi.
VAHEMERELISED ALAD





Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres.
Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja
sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.
Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe.
Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi.
Pruunmullad.
VAHEMERELISED ALAD






Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres.
Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja
sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.
Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe.
Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi.
Pruunmullad.
Tüüpiline on kõvalehine taimkate, kus puurindes on põuale vastupidavad
õlipuud, pistaatsiad, seedrid. Paljud lehed on jäigad ja kaetud vahaga.
VAHEMERELISED ALAD







Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres.
Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja
sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.
Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe.
Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi.
Pruunmullad.
Tüüpiline on kõvalehine taimkate, kus puurindes on põuale vastupidavad
õlipuud, pistaatsiad, seedrid. Paljud lehed on jäigad ja kaetud vahaga.
Inimesed on maastikke oluliselt mõjutanud, raiunud metsi maha, harinud
põldu ja karjatanud loomi.
VAHEMERELISED ALAD








Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres.
Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja
sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.
Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe.
Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi.
Pruunmullad.
Tüüpiline on kõvalehine taimkate, kus puurindes on põuale vastupidavad
õlipuud, pistaatsiad, seedrid. Paljud lehed on jäigad ja kaetud vahaga.
Inimesed on maastikke oluliselt mõjutanud, raiunud metsi maha, harinud
põldu ja karjatanud loomi.
Tänu heale kliimale on neis kohtades eriliselt hästi arenenud turism.
VAHEMERELISED ALAD
SAVANNID
SAVANNID

Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool.
SAVANNID


Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool.
Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,
talvepoolaastal troopilised õhumassid.
SAVANNID



Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool.
Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,
talvepoolaastal troopilised õhumassid.
Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga
erineva pikkusega.
SAVANNID




Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool.
Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,
talvepoolaastal troopilised õhumassid.
Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga
erineva pikkusega.
Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid.
SAVANNID





Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool.
Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,
talvepoolaastal troopilised õhumassid.
Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga
erineva pikkusega.
Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid.
Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga imab rohkesti
vett.
SAVANNID






Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool.
Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,
talvepoolaastal troopilised õhumassid.
Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga
erineva pikkusega.
Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid.
Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga imab rohkesti
vett.
Kõrge rohttaimestik, enamasti kõrrelised ning üksikud kuivalembelised
puud-põõsad. Tuntud taimed on akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled.
SAVANNID







Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool.
Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,
talvepoolaastal troopilised õhumassid.
Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga
erineva pikkusega.
Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid.
Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga imab rohkesti
vett.
Kõrge rohttaimestik, enamasti kõrrelised ning üksikud kuivalembelised
puud-põõsad. Tuntud taimed on akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled.
Loomadest on levinud Aafrika elevant, lõvi, sebra, kaelkirjak, jaanalind jt.
SAVANNID








Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool.
Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,
talvepoolaastal troopilised õhumassid.
Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga
erineva pikkusega.
Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid.
Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga imab rohkesti
vett.
Kõrge rohttaimestik, enamasti kõrrelised ning üksikud kuivalembelised
puud-põõsad. Tuntud taimed on akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled.
Loomadest on levinud Aafrika elevant, lõvi, sebra, kaelkirjak, jaanalind jt.
Tegemist on maavaraderikka piirkonnaga.
SAVANNID
VIHMAMETSAD
VIHMAMETSAD

Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse
kliimavöötme piiridega.
VIHMAMETSAD


Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse
kliimavöötme piiridega.
Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või selle
lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus.
VIHMAMETSAD




Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse
kliimavöötme piiridega.
Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või selle
lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus.
Raua ja alumiiniumirikkad ferralliitmullad.
Tüüpilised loomad elavad puudel. Tavalised on ahvid, laisikud, kiskjad.
VIHMAMETSAD





Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse
kliimavöötme piiridega.
Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või selle
lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus.
Raua ja alumiiniumirikkad ferralliitmullad.
Tüüpilised loomad elavad puudel. Tavalised on ahvid, laisikud, kiskjad
Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole
kõigist taime- ja loomaliikidest.
VIHMAMETSAD






Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse
kliimavöötme piiridega.
Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või selle
lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus.
Raua ja alumiiniumirikkad ferralliitmullad.
Tüüpilised loomad elavad puudel. Tavalised on ahvid, laisikud, kiskjad
Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole
kõigist taime- ja loomaliikidest.
Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliste
pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust.
VIHMAMETSAD

similar documents