filosoofiline veerandtund

Report
Eesti
vanasõnad
Kodu
Igal pool hea, kodu kõige parem.
•Parem kuri kodu kui hea küla.
Oma kolle kulda väärt.
• Oma kodu koeradki tunnevad.
Koht
Ei ole ükski koht meie rikkuja, muud kui ise
oleme.
• Seda kotust ei leia, kus magades süüa
saab.
Koht ei tee inimest ausaks, inimene teeb
koha ausaks.
• Kuidas paik, nõnda pruuk.
Elu
Jõudumööda igaüks elab.
• See on teatud, mis elatud.
Kes piskuga ei mõista elada, ei saa
paljuga ammugi läbi.
• Küllap elu õpetab.
Leib
Ette söödud leib on kibe.
• Kes magab, on vaene.
Oma teenitud leib on magus.
• Kuidas saadud, nõnda söödud.
Võlg
Võlg teeb vaese orjaks.
• Võlg on võõra oma.
Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga
tasuda.
• Ühe kahju, teise kasu.
Raha
Rahaahnus on kõige kurja juur.
• Raha on hinge varas.
Raha teenib meest, aga mees ei või raha
teenida.
• Rahal ei ole silmi peas.
Töö
Kui töö tehtud, magus puhata.
• Käed teevad tööd, pea toidab.
Töö õpetab tegijat.
• Töö kiidab iseennast.
Mõtlemine
Igaühel isemõtted.
• Meest mõõdetakse mõistusest.
Päeviti ela, aasta mõtle ette.
• Üheksa korda mõtelda, üks kord teha.
Kiitmine. laitmine
Kiitus on rumalate lõks.
• Kiida päeva, kui magama lähed.
Kus viga näed laita, seal tule ja aita.
• Kergem laita, kui paremini teha.
Ahnus
Ahnus ajab auku.
• Kitsil kintsud külmetavad, ahnel suu
ammuli.
Suur tükk ajab suu lõhki.
• Kes kahe jänese järele jookseb,jääb
mõlemast ilma.
Hool, hooletus
Kel hool, sel koor.
• Hooletus ja õnnetus on seltsimehed.
Hooletus ees, õnnetus taga.
• Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba
kinni, virgal kõht ja kott on täis.
Ettavaatamine
Ettevaatamine on kõige tarkuse
ema.
• Merel silmad, metsal kõrvad.
Parem ette vaadata kui pärast oiata.
• Parem oja suud sulgeda kui jõe suud.
Ilu
Ilus õun, uss sees.
• Mis kaunis, see kallis.
Katsumata ikka kaunis, maitsemata
ikka magus.
• Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru.
Usaldamine
Kui rebane räägib usaldusest, vii
kanad varjule.
• Iga juttu ei või uskuda.
Ära usu ilma, ilm ajab puru silma.
• Usu suu sõbrale, aga ära usu südant.
Võtmine
Ei või võtta sealt, kuhu pole
pandud.
• Kust võetakse, sealt väheneb.
Andja hea mees, tagasinõudja paha
mees.
• Võta päts piima ja lass leiba, siis mine
sinuga vaidlema.
Laiskus
Laisa tööpäev ikka homme.
• Laiskus on kuradi peapadi.
Laiskus, laiskus, lase mind lahti,
peremees peksab sind ja mind.
• Ei virgal puudu tööd ega laisal aega.
Usinus, virkus
Usinus toob leiba, laiskus nälga.
• Usinus austus, laiskus häbistus.
Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab.
• Virk ema, laisad lapsed.
Teadmine
Igamees teab, kust ta king pigistab.
• Igaüks teab ise, mis ta teeb ja mis ta
sööb.
Mis Juku õppinud, seda Juhan teab.
• Ei mina tea, mis sinu toa peal ega
sina, mis minu südames.
Hea, paha
Ühtegi head ei saa ilma vaevata.
• Aitüma eest hea küll.
Kuri tuleb kutsumata, viletsus
vilistamata.
• Heateo palk – kuri malk.
Tarkus, rumalus
Mõistlik mõistab, aruline saab aru,
rumal katsub järele.
• Arukus on hinge tervis.
Parem tark vaenlane kui loll sõber.
• Rumala aknad on alati tuhmid.
Kasvatus, karistus
Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus
ei sunni.
• Küll kaasik kasvatab ja paju painutab.
Kes koerust teeb, see kolkida saab.
• Mis oma käsi käänab, seda oma kael
kannab.
Sõber
Suu ees sula sõber, selja taga
kõrilõikaja.
• Sõber sõbraks, kaup kaubaks.
Heida sõbraks, aga mitte korraga!
• Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi.
Sõna
Kes vanemate sõna ei taha kuulda,
peab vasikanahka kuulma.
• Säde teeb suure tule, sõna suure tüli.
Vanasõnal kuldsisu.
• Sõna murrab meeste meele.
Tee head või tee kurja: lõppkokkuvõttes
teed kõike iseenesele ikka
ise
ise
ise
ise
ise

similar documents