Standardiseeritud Ãŧhikuhinnad

Report
Programm
Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes
koolituskeskustes
Standardiseeritud ühikuhindade
rakendamine täiskasvanute koolituses
28. november 2011
Põhjused:
 Aeg, aeg, aeg
 Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks eraldatud
raha kasutamine pole alati säästlik:
 Näiteks programmis „Täiskasvanute koolitamine
vabahariduslikes koolituskeskustes“ on Eesti
Vabaharidusliit lähtunud koolituste rahastamisel üksnes
koolitajate taotlustest koolituse maksumuse kohta,
mistõttu erinevad koolituste maksumused kordades.
Väljavõte Riigikontrolli auditi aruandest 2010
Enne: koolituskulude abikõlblikkuse
tõendamine kuludokumentide alusel
 Partner esitas
 kuludokumentide loetelu (KDL)
 koopiad kõikidest kuludokumentidest ja
tasumist tõendavatest dokumentidest
 Muu tõendusmaterjal (nt koolitaja
lähetusotsus)
Nüüd: kulude abikõlblikkuse tõendamine
sündmuse toimumise tõendamise kaudu
 Partner esitab
 Koolituse aruande
 Aruande lisad (õppekava, õppekordade
päevakavad, registreerunute nimekiri,
allkirjalehed, lõpetanute nimekiri)
Ideest teostuseni 2 aastat





Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” muutmine.
Vastu võetud 09.07.2009 nr 122
arutelud, nõupidamised, hange 2009-2010
BDA Consulting pakub välja lahenduse mai 2011
läbirääkimised Haridus- ja teadusministeeriumiga ning
Rahandusministeeriumiga. Kokkulepe 15. august 2011
Haridus- ja teadusministri programmi parandust puudutav
käskkiri oktoober 2011
Ühikuhinnad on arvestatud tegelike
kulude alusel:





valimis oli 400 kursust
kulud, mis olid koolituskeskuste poolt deklareeritud ning nende
abikõlblikkus rakendusüksuse poolt kontrollitud
periood juuli 2009-juuni 2010
arvestatud kululiigid: lektorite tasud, lektorite sõidu- ja
majutuskulud, vabahariduslike koolituskeskuste töötajate
programmi elluviimisega seotud personali- ja lähetuskulud,
programmi elluviimisega seotud üldkulud,
koolitusruumide rent, koolitusmaterjalide kulud, koolitustega
seotud õppereiside kulud
arvutamisel kasutati erinevaid meetodeid:





aritmeetiline keskmine
mediaan
regressioonikordaja
närvivõrkude meetod
otsustati rakendada aritmeetilist keskmist
Ühikuhind (õppetunni hind)
koosneb:
 baashinnast – sisaldab kulusid, mis on
seotud koolituskeskuse üld- ja
personalikuludega ning mida otseselt ei
mõjuta õppesuuna tüüp
 õppesuuna hinnast – sisaldab kulusid,
mis on seotud õppesuuna tüübiga
Nende õppesuundade koolituste puhul, mille osas pole
standardiseeritud ühikuhindu kehtestatud, kaetakse kulud
erandkorras osaliselt kuludokumentide alusel:
 Õppetunni baashinnana rakendatakse üldist
standardiseeritud baashinda koolitustunni kohta.
Baashinnaga on kaetud:


Koolituse korraldamisega seotud personali ja lähetuskulud ning
üldkulud
koolitusruumide rendi- ja kommunaalkulud.
 Kuludokumentide alusel hüvitatakse järgmised otseselt
koolituse läbiviimisega seotud kulud:



lektorite töötasud, sõidu- ja majutuskulud;
koolitusmaterjalide ja -vahendite kulud;
koolitustega seotud õppereiside kulud.
 Koolituse lõplik maksumus kujuneb baashinnast,
tegelikest kuludest ning lõpetajate osakaalu arvestades
Koolituse lõplik maksumus …
 … kujuneb baashinnast, õppesuuna
hinnast ning lõpetajate osakaalu
arvestades
 Kursuse lõpetanuks loetakse õppija, kes
on osalenud vähemalt 75 protsendil
koolitustundides
 täissumma kursuse korraldamise eest
loetakse abikõlblikuks juhul, kui
koolituse lõpetab vähemalt 75 protsenti
alustanutest
Näide:
 Koolituskeskus planeerib korraldada 45tunnise keelekursuse. Koolituse hind
arvutatakse järgmiselt:
 45 tundi * 23 eurot (baashind)
 +
 45 tundi * 21 eurot (õppesuuna põhine
hind õppesuund humanitaaria puhul)
 =
 1 980 eurot
 Kui kursuse lõpetavad kõik 15 alustanut
jääb kursuse hinnaks 1980 eurot
Ühikuhinnad on väljakutse
 toime tuleb tulla saadava toetusega
 kuid on vabadus vahenditega
navigeerida erinevate kursuste vahel
 eelarvete ümbermõtestamine ning
oma eeliste ja tugevuste kasutamine
annab võimaluse ka arengusse
panustada
Programmi elluviija “raskused”
 kõik partnerid ei ole rahul
 need, kelle kulud olid keskmisest
kõrgemad saavad vähem raha
 uute reeglitega harjumine võtab aega
rohkem kui arvasime
 ülemineku perioodil kahed erinevad
aruanded
 ???
Ühikuhinnad annavad võimaluse:





kokku hoida aega
kiirendada VMT menetlemist
vähendada bürokraatiat
pikemas perspektiivis vähendada riske
koolituskeskuste algdokumendid muutuvad
võrdseteks teiste samas asutuses olevate
algdokumentidega ja neid ei pea enam
siduma programmiga ja need ei pea olema
eristatavad.
TÄNAN!

similar documents