Hindamiskriteeriumid töö- ja tehnoloogiaõpetuse tunnis

Report
Hindamisest töö- ja tehnoloogiaõpetuses
Põhikoolis on olulisim
käelis-loominguline
tegevus ja selle väljund –
valminud ese.
Kavandid, visandid,
joonised.
Töökultuur, korrapidaja
kohustuste täitmine.
Teoreetiline osa.
Käitumine ja hoolsus.
1. Proletariaadi diktatuuri aeg
• Poest polnud paljusid asju saada ja isetegemine oli
enesestmõistetav.
• Üksikud olid nö kohmakad, kobad - aga nad püüdsid.
• Hindamine (hinnangu andmine) käis jooksva töö
käigus: päris hea; sa pole üldse pingutanud; lihvi
veel; eeskujude näitamine jne.
• Hinne tuli terviknägemusest: arvestades käelist
osavust ja varasemaid kogemusi, tehnoloogiat,
nutikust, uudsust (innovaatilisust), püüdlikust,
töökust, viimistlust, kasutatavust jne.
2. Vabaduse aeg.
• Poest hakkas kõike saama, tekkis trots eseme
(teema) mõttekuses – mul pole seda vaja, ma ei taha
teha.
• Protsessi hindamine eriti ei muutunud, kuid järjest
rohkem tuli abitumaid, järjest enam tuli õpilasi tööle
meelitama või sundima hakata.
• Hindamise mudeliks sai kolm arvestuslikku hinnet:
1) käelise tegevuse eest;
2) tööde eest vihikus;
3) töökultuuri eest.
x
x
Ma ei sega kaasõpilast töötamise ajal, olen tähelepanelik ja suudan
juhiste järgi iseseisvalt töötada ilma, et peaks iga asja õpetajalt üle
küsima.
Pärast tööd puhastan töökoha, asetan materjalid, ja korrastatud
tööriistad ning töörõivad selleks ettenähtud kohta
Järgin ohutustehnika reegleid. Tööpinke ja seadmeid kasutan õpetaja
loal.
Mul on alati töövahendid (vihik, harilik pliiats, ja kustutuskumm)
olemas.
Hindan ressursse (kasutan materjali säästlikult, hoian töövahendid
korras).
Hindan aega (tulen õigel ajal tundi ja lahkun sealt, töö ajal teen tööd,
tööd valmivad tähtajaks).
Töökultuuri hinne – Tiit Kobrusepp
. veerand
klass
xxx
õpilase nimi
5
2
1.
5
2.
3.
(Õpilased kleepisid vihikusse paljundatud teksti.)
Kolmas arvestuslik hinne on töökultuuri hinne.
See hinne koosneb järgmistest teguritest:
 hindan aega (tulen õigel ajal tundi ja lahkun sealt õigel ajal;
töö ajal teen tööd; tööd valmivad tähtajaks);
 hindan materiaalseid ressursse (kasutan materjali säästlikult
ning hoian töövahendid korras);
 mul on olemas tunniks vajalikud töövahendid (vihik, pliiats,
kumm);
 järgin ohutustehnika nõudeid, tööpinke ja seadmeid kasutan
õpetaja loal;
 koristan peale tööd oma töökoha, asetan materjalid,
korrastatud tööriistad ja tööriided selleks ettenähtud kohta;
 suudan
iseseisvalt,
õpetaja
liigse
juhendamiseta,
tunnidistsipliini
rikkumata
ja
kaasõpilasi
segamata
tööülesandega toime tulla.
3. Infotehnoloogia aeg.
Arvestuslikud hinded kaotati ära. Koostasin hindamistabeli. Protsessi
hindamispõhimõtted on jäänud põhiliselt samaks, hinne korrapidaja kohustuste
täitmise eest.
Õppeaasta
veerand . töö nimetus (helikopter)
Klass/
Jrk nr
1
2
3
Õpilase nimi
Tehniline
Joonis/ joonis/
mõte
mõõdud
Joonis/
koondhinne
Leidlik kus
Tehnili ne
teostus
Disain
Viimistlus
Kasuta- Koostöö- Koondtavus
oskus
hinne
4. Infotehnoloogia aeg jätkub.
Õpilased saavad järjest enam teavet IT suhtlusvahendite kaudu.
• Järjest enam on neid, kes pole kodus (maal,
suvilas, autokuuris) midagi kätega teinud, keda on
vaja pidevalt aidata. Varem oli 1-2 õpilast kolme 5. klassi peale, kes
ei saanud naelutamisega hakkama, nüüd on igas klassis neid 4-5.
•
•
•
•
•
Palju on neid, kes annab kiiresti alla, püsimatud.
On neid, kes ei taha midagi teha.
Moblamängurid.
Jutupaunikud.
jne
Kuidas edasi?
Minu armsad luud, Alice Sebold, 2002.
Tõlk Tiia-Mai Nõmmik, Pegasus 2004.
Ptk Kümme. Lk 106.
„Igasuvisele andekate laste sümpoosionile kogunesid
seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilased neljanädalasele
puhkusele ...“
Nad jagunesid kildkondadeks: loodusteaduste tuupurid,
mata tarkpead, ajaloohullud …
„Siis olid seal veel salateaduste meistrid. Nende
viibimist andekate seas panid kõik pahaks. Need olid
lapsed, kes võisid mootorid lahti võtta ja selle uuesti
ilma ühegi joonise või juhtnöörita kokku panna.
Nemad taipasid asjade tegelikku, mitte teoreetilist
väärtust. Hinnetest ei paistnud nad sugugi hoolivat.“
Intelligentsuse tüüpide teooria (Gardner)
Verbaal-lingvistilise intelligentsusega inimestel on esikohal sõna kasutamine ja
keele valdamine.
Loogilis-matemaatilise intelligentsusega inimene keskendub numbritele.
Visuaal-spatsiaalset ehk ruumilist intelligentsust võib täheldada näiteks
kunstihuvilistel, arhitektidel ja teistel pildi ja ruumiga töötavatel inimestel.
avaldub tundlikkuses helide suhtes.
Muusikaline intelligentsus
Kehalis-kinesteetiline intelligentsus esineb muuhulgas sportlastel, näitlejatel ja
kätega töötavatel inimestel. Sportlased!!!!
Interpersonaalne ehk sotsiaalne intelligentsus tähendab head suhtlemisvõimet ja
oskust teiste inimeste rolli sisse elada.
Intrapersonaalne-intuitiivne intelligentsus loob võimaluse ennast ja oma
tundeid mõista ja võimeid hinnata.
Loodusintelligentsusega inimestel on eriline tundlikkus kõige looduses elava ja kasvava
suhtes.
Gardner ütleb, et iga inimese intelligentsuste profiil on erinev. 25 või 30
õpilasega kooliklassis on kõik intelligentsused esindatud. Küsimus on, kuivõrd
kool arvestab oma õpilaste erinevate intelligentsustega ja arendab neid. Või
soodustab kool pigem teatud intelligentsuste arenemist teiste arvel?
Kes see inimene on? Aastakäigud on erinevad.
Kuidas märgata üldist arengut, muutusi?
Mida tähtsustada?
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Mõtlemisoskus
Loovus
Koostöövalmidus
Töökus
Iseseisvus
Suhtumine kaaslastesse (südamlikkus, hoolivus ....)
Vastutustundlikkus
Tähelepanelikkus
Püsivus
Innustuvus
Huvid
Hoolikus
Taibukus
Tasakaalukus
Täpsus
1
2
3
4
Täpsus
Tasakaalukus
Taibukus
Hoolikus
Huvid
Innustuvus
Püsivus
Tähelepanelikkus
Iseseisvus
Suhtumine kaaslastesse
(südamlikkus, hoolivus ....)
Töökus
Vastutustundlikkus
Koostöövalmidus
Loovus
Mõtlemisoskus
Nimi
Klass/ Jrk nr
Tabel hindamise (õpilase mõistmise)
abistamiseks
Aitäh!

similar documents