Ohustatud tõugu loomad - Põllumajandusministeerium

Report
Loomade heaolu toetus
2014-2020
Katrin Rannik, Merje Põlma
Maaelu arengu osakond
Põllumajandusministeerium
Tallinn, 26. märts 2013
Toetuse raamid
Toetust makstakse vabatahtlike toimingute
eest, mis hõlmavad ühte või
mitut loomade heaolu
parandavat kohustust.
Nõuded peavad olema
rangemad kui
nõuetele vastavuse
nõuded ning muud
asjakohased siseriiklike
õigusaktidega kehtestatud
kohustuslikud nõuded.
Toetuse raamid
Kohustused võetakse ühe aasta pikkuseks
ajavahemikuks, mida võib pikendada.
 Toetussummadega hüvitatakse
toetusesaajatele võetud kohustustest
tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu
kas tervikuna või osaliselt.
 Maksimaalne toetusmäär võib olla 500
eurot loomühiku kohta.

MAK 2007-2013/2014-2020
Võrreldes MAK 2007-2013 meetmega 2.4
Loomade heaolu: loomade karjatamise
toetus, on uuel perioodil:
- meede suunatud karjatamise asemel
loomade pidamistingimustele,
- toetatavate loomagruppide hulka
lisanduvad sead ja linnud,
- tegemist ühe-aastase kohustusega
meetmega (sel perioodil oli 5-aastane),
- toetuse saajate hulgast välistatakse
füüsilised isikud.
Toetuse saaja
Põllumajandustootja (juriidiline isik või FIE), kes
peab veiseid, sigu, lambaid, kitsi, munakanu või
hobuseid ja kes taotleb toetust iga taotlusel
märgitud loomarühma kohta vähemalt 2 LÜ
ulatuses (erandiks munakanad). Toetust ei saa
mahepõllumajanduslikult peetavate loomade
kohta.
Veiste, hobuste, lammaste ja kitsede kohta ei
saa toetust isik, kel on MAK 2007 – 2013 raames
kehtiv loomade karjatamise toetuse kohustus.
Toetatavad tegevused
Meetme abil toetatakse veiste karjatamist,
puhtamaid ning loomade jaoks mugavamaid
lamamisasemeid, vasikate paremaid
kasvutingimusi, sigadele loomuomasemat
pidamiskeskkonda, alternatiivsüsteemide
rakendamist linnukasvatuses (õrrekanad,
vabalt peetavad kanad) ning lamba-, kitseja hobusekasvatuse arengut.
Toetuse eesmärk
Toetuse üldeesmärk on tõsta
loomakasvatajate teadlikkust loomade
heaolust ja toetada põllumajandustootjaid,
kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid
nõudeid, parandades sellega loomade heaolu
ja tervist ning tagades neile
loomuomasemad pidamistingimused.
Toetusõiguslik loom

Looma kohta on täidetud loomade registreerimiseja identifitseerimise seadusandlikud nõuded.
Taotleja peab veiseid, sigu, lambaid, kitsi, hobuseid
või kanu loomakasvatushoones, mis on registreeritud
PRIA põllumajandusloomade registris. Kanade ja
sigade arvu üle peab taotleja lisaks
majapidamisesisest arvestust.
 Toetuse saaja täidab kogu
majapidamises nõuetele vastavuse
nõudeid ning baasnõudeid.
Toetatavad nõuded
Loomarühmapõhiseid toetatavaid nõudeid
täidab taotleja selle loomarühma osas, mille
kohta ta toetust taotleb. Taotleja võib valida
täiendavalt ka loomarühmapõhise toetatava
lisanõude. Lisaks võib taotleja valida
täitmiseks ka koolituse lisanõude.
Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi
loomade puhul, kes kuuluvad
põllumajanduslooma liiki, mille kohta
taotletakse toetust ja keda taotleja
majapidamises peetakse, v.a sead, kelle puhul
võib toetust taotleda taotlusel
kindlaksmääratud loomakasvatushoones
peetavate sigade kohta.
VEISED
PROBLEEMID
Piimaveised - lühike karjas püsimise aeg (2,8
laktatsiooni), jalgade ja udarahaigused, mida
soodustavad ebamugavad lamamisasemed,
mitteküllaldane allapanu ja puudulik hügieen,
karjatamisest loobumine. Noorloomade
pidamistingimused.
Lihaveised –
talvised
pidamistingimused
Toetatavad nõuded
•Suveperioodil karjatatakse kõiki majapidamises
peetavaid veiseid va vasikad, nuumpullid, indlevad,
poegivad ja haiged loomad, kelle kohta karjatamise
kohustus ei kehti.
•Karjatamise üle peetakse arvestust.
•Ülekarjatamine on keelatud.
•Veiste lamamisala on puhas, kuiv, looma jaoks mugav
ja pehme.
• Kui vasikat ei toida ammlehm, pakutakse vasikale
esimesel kaheksal elunädalal
piima või
piimaasendajat kunstammest või lutist. Vasikas peab
saama juua vabalt püstises asendis. Imemiskaitse
(võõrutusrõnga) kasutamine on keelatud.
Toetatavad nõuded
• Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab
selleks kasutatavas ühissulus olema vähemalt
2,0 m² vaba põrandapinda iga vasika kohta.
Terve põrandapind on pehme allapanuga
kaetud.
• Üle 1 nädala vanusele vasikale on pidevalt
saadaval kvaliteetne hein.
• Noorloomi (vanuses 6 kuud kuni tiinete
loomade gruppi paigutamiseni) ei peeta lõas.
• Veiste nudistamist võib läbi viia üksnes
veterinaararst või tema poolt volitatud
veterinaariaalase haridusega isik. Veiste
nudistamisel peab kasutama üldnarkoosi või
lokaalanesteesiat.
LINNUKASVATUS
PROBLEEMID
Kui kodumajapidamistes peetakse
kodulinde vabalt, siis
alternatiivsüsteemide rakendamine
tootmisettevõtetes on seni
väikesemahuline
Toetatavad nõuded
Toetatakse ainult alternatiivseid pidamissüsteeme, st
õrrekanade ja vabalt peetavate kanade pidamist. Toetuse
alampiir 50 munakana.
• 1 m²lindude pidamise ruumi pinna kohta peetakse kuni kuut
kana.
• Iga viie kana kohta on olemas vähemalt üks pesa. Kui
kasutatakse rühmapesi, tuleb arvestada vähemalt 1
m² pesapinda kuni 100 kana kohta.
• Allapanu on puhas, kuiv, vähetolmav ja paksusega vähemalt 10
cm. Allapanu imab endasse väljaheited, võimaldab
lindudel siblida ja sulgi puhastada. Allapanu katab
vähemalt poole kogu lindude pidamise ruumi
põrandapinnast. Allapanu puudub ainult alal, mille kohale
on paigaldatud õrred.
• Puhas sõmer liiv on kanadele pidevalt saadaval.
• Lisanõue: Kanad pääsevad suveperioodil välialale, mille pind
on vähemalt 1 m² kuni kuue kana kohta.
HOBUSED
PROBLEEMID
Hobusepidamishoonete halb mikrokliima,
madal söödakvaliteet.
Puudlikud tingimused värskes õhus
liikumiseks.
Ilmastiku eest kaitset pakkuvate rajatiste
puudus.
Puudulik kabjahooldus.
Puudub täpsem seadusandlik regulatsioon.
Toetatavad nõuded
Kõiki majapidamises peetavaid hobuseid
karjatatakse suveperioodil. Karjatamise üle
peetakse arvestust.
 (Hobuse kohta peab olema karjatamispinda
vähemalt 0,5 ha.) Ülekarjatamine on keelatud.
 Olemas on jooksuaed või piiritletud jooksuala,
mis tagaks hobustele igapäevase väljas vabalt
liikumise võimaluse.
 Loomadele on tagatud pääs varjualusesse, mis
kaitseks halbade ilmastikutingimuste ja putukate
eest.
 1. – 2. aastaseid märasid peetakse täkkudest
eraldi.
 Olemas on eraldi piiritletud ruum haigete ja
poegivate märade jaoks.

Toetatavad nõuded






Hobuste kabjad peavad olema hooldatud.
Hobustel on teostatud kevadine siseparasiitide
tõrje ajavahemikul 01.04.-31.05. ja see on
kinnitatud antud menetluse läbiviinud loomaarsti
veterinaararsti poolt väljaantud tõendiga.
Lisanõue: Hobustel peab olema teostatud:
ajavahemikul 01.10.-30.11. sügisene siseparasiitide
tõrje preparaadiga, mis on näidustatud hobuste
maokiini vastsete vastu;
hobuste gripi vastane vaktsineerimine vastavalt
Eesti Ratsaliidu nõuetele (sisaldab
baasvaktsineerimist);
teetanuse vastane vaktsineerimine 1 kord aastas.
Piiratud eelarve korral
Piiratud eelarve korral on põllumajandusministril
õigus eelistada toetuse saajatena taotlejaid, kelle
võetud kohustus tagab suurema loomade heaolu.
Kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise
summa ületab kohustuseaastaks määratud toetuse
rahastamise eelarve, rahuldatakse taotlused täiel
määral (kindlaks määratud ühikumäär) vaid 100
ühiku ulatuses ning ülejäänud loomade osas
vähendatakse toetuse ühikumäära võrdeliselt.
Aitäh!

similar documents