FÜÜSIKA

Report







Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse kehaasukoha
muutumist teiste kehade suhtes
Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda
keha liigub, trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada
sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks.
Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha
läbib mingi ajavahemiku jooksul
Ajavahemik näitab liikumise kestust
Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub
keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja
jagatisega
Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks
liikumiseks
Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse
mitteühtlaseks liikumiseks
Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks
nimetatakse liikumist, mis kordub kindla
ajavahemiku järel
 Võnkeperioodiks nimetatakse
ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke
sooritamiseks
 Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi
pöördväärtust

Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse
muutumiseks kulub alati teatud aeg
 Mida inertsem on keha, seda suurem on
keha mass

Jõud on füüsikaline suurus, mis
iseloomustab ühe keha mõju teisele
kehale
 Jõud, millega kaks keha teineteist
mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja
suunalt vastupidised

Mehaaniliseks tööks nimetatakse
füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle
jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse
korrutisega
 Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha
liigub mingi jõu mõjul
 Tehtud töö arvutamiseks on valem: A = Fs
Töö = jõud x teepikkus

Võimsuseks nimetatakse füüsikalist
suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle
tegemiseks kulunud ajavahemiku
jagatisega
 Töö tegemise kiiruse iseloomustamiseks
on kasutusele võetud mõiste võimsus
 Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö
suurust

Keha võimet teha tööd nimetatakse
energiaks
 Deformeeritud vedru omab võimet teha
tööd, keha tõstmisel tehakse tööd,
maapinna kohale tõstetud keha omab
energiat
 Energiat, mida keha omab liikumise tõttu,
nimetatakse kineetiliseks energiaks
 Mehaanilise energia jäävuse seadus:
kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei
esine hõõrdumist, on mehaaniline energia
jääv


Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad
jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega
Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu
korda, kui mitu korda on kaldpinna
pikkus suurem kaldpinna kõrgusest
 Lihtmehhanismid: kang,
hammasratasülekanne, tiguülekanne
 Hammasratasülekandega võidetakse
jõus niimitu korda, kui mitu korda on
suurema hammasratta hammaste arv
suurem väiksema hammasratta
hammaste arvust


similar documents