Slide 1 - WordPress.com

Report
Kasvatusteaduste magistritöö:
“VABA AEG JA NOORTE VABA AJA KASUTAMIST
MÕJUTAVAD TEGURID”
2011
3.loeng
Kristel Tamm
Bronfenbrenneri ökoloogiline sotsialiseerumisteooria
4 taset:
I Mikrosüsteem
II Mesosüsteem
III Eksosüsteem
IV Makrosüsteem
I tase Mikrosüsteemi
moodustab lapse kõige lähem keskkond
(kodu, vanemad, kasvatajad, kool,
mängu- ja koolikaaslased). Lapse
individuaalse arengu tase sõltub ka
vanemate taustast, sh nende lapsepõlve
kogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust
seisundist, genofondist jne.
II tase Mesosüsteem
kujutab endast lapse ja keskkonna
laienenud seoseid: kodu seos lasteaia ja
kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse
suhtlusring kodust kaugemale, erilist mõju
avaldavad sõbrad, tuttavad ja
koolikaaslased. Siin algab ka osalus
harrastustegevustes.
III tase Eksosüsteemis
avardub lapse maailm veelgi. Lapse
arengut mõjutavad oluliselt vanemate
omavahelised suhted, probleemid
töökohas, majanduslikud raskused jne.
Tugevat mõju lapse arengule avaldab
meedia, internet.
IV tase Makrosüsteem
moodustub last ja tema lähedasi
mõjutavatest etnilis-kultuurilistest,
religioossetest ja
sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin
on olulisel kohal vanemate/kasvatajate
hoiakud ja väärtushinnangud,
ideoloogilised suundumused
(Bronfenbrenner, 1979; Runno, 2004;
Kujanpää, 2003).
Bronfenbrenneri ökoloogiline sotsialiseerumisteooria. Edovald, T.
(2005)
http://www.kuriteoennetus.ee/17039
Isiksuse psühhosotsiaalse arenguteooria
kaheksa elukriisi Eriksoni järgi on:
usaldus versus usaldamatus (0- 1,5.a.);
autonoomsus versus häbi ja kahtlus (1,5-3.a);
initsiatiiv versus süü (3-6.a);
edukus versus alaväärsus (6-12.a);
identsus versus rolliähmasus (12-20.a.);
intiimsus (lähedus) versus isoleeritus (20-40.a.);
generatiivsus (loomingulisus) versus stagnatsioon
(seisak) (40-65.a.);
terviklikkus versus lootuse kaotamine (65-....a.)
(Lindgren & Suter, 1994; Peegel & Solman, 2005).
Isiksuse psühhosotsiaalse
arenguteooria
- iga aste tähistab oma psühhosotsiaalselt
arengult jõudmist pöördepunkti,
personaalset kriisi, mis sisaldab erineva
tähtsusega konflikte. See on eriti kriitiline
aeg, kus kaalutakse läbi eelmises astmes
elatud elu. Erikson uskus, et need kriisid
tulevad nähtavale vastavalt
arenguküpsuse saavutamisele (Pree,
2000/2007; Kujanpää, 2003).
Eriksoni
psühhosotsiaals
ed
elukriisid
Freudi psühhoseksuaalsed
arenguetapid
Eluetapp /
suhted /
probleemid
Põhiline
tegutsemisvõime
ja teisena
nimetatud
tugevus
(võimalikud
positiivsed
tulemused
kriisist väljudes)
Halvasti
kohanenud,
kuritahtlikkus
(potsentsiaalne
negatiivne
suhtumine
paratamatuses
kriisi olukorras)
4. Edukus
versus
alaväärsus
6-12 a
Latentne
Koolilaps/ kool,
õpetajad,
sõbrad,
naabruskond/
saavutus ja
Pädevus ja
Kitsas
virtuooslikku
s, tehniline
meisterlikku
s/ inerts
faas
meetod
teostus
5. Identsus
versus rolli
ähmasus
12-20 a
Genitaalne
faas
Noorukiiga/
eakaaslased,
grupid,
mõjutused/
isiku
otsustusvõime
ja suund,
täiskasvanuks
saamine
Truudusustavus ja
andumuspühendumu
s
Fanatism /
keelduminesalgamine
Eduka otsuse tegemiseks igas elukriisis
vajab inimene võimaluste kaalumist ja
positiivse ning negatiivse vastandamist.
Edukas väljatulemine igast kriisist annab
arengule kaasa erilise tunnuse/omaduse,
milleks esimeses etapis on lootus
(Pree, 2000/2007; Kujanpää, 2003;
Chapman, 1995-2010
Empiiriline uurimus
Meetodi valik ja kirjeldus
Respondentideks valiti 6., 7., 8. ja 9.klasside õpilased,
kelle vanuseks oli valdavalt 11-16.eluaastat.
See on murranguline iga noorte arengus, kus toimuvad
suured kehalised ja emotsionaalsed muutused koos
sotsiaalse küpsemisega. Selles vanuses on noorukid
ümbritseva keskkonna poolt tugevalt mõjutatavad, samal
ajal on kujunemas ja juurdumas nende
tervisekäitumuslikud harjumused (Aasvee, Streimann, Karelson, Oja,
& Trummal, 2009; Bronfenbrenner, 1979; Piaget & Inhelder, 1977).
Uurimustöös osalesid 7 kooli õpilased 2 linnaosast
Kristiine linnaosa
Tallinna Kristiine Gümnaasium,
Tallinna Lilleküla Gümnaasium
KesklinnTallinna Inglise Kolledz, Tallinna
21. Keskkool, Prantsuse Lütseum,
Liivalaia Gümnaasium ja Tallinna
Ühisgümnaasium.
Ankeet koostati järgmistest
küsimusrühmadest
Vastaja üldandmed. Küsimused 1-5 kajastavad
anketeeritavatega seonduvat- vanus, sugu, kool, klass, elukoha
linnaosa.
Noore vaba ajaga seonduv: hobid, vaba aja veetmise
lemmikkohad, millega noor sooviks tegeleda vabal ajal ja mis
takistab sellega tegelemist ning Tallinna vaba aja veetmiskohad
noortele, nende piisavus. („Flow“)
Noore sotsiaalne keskkond. Noort ümbritsev mikrosüsteem
Bronfenbrenneri järgi, läbisaamine vanematega, ühistegevused
vanematega, koduste reeglite olemasolu, noore sõbrad,
keskkond.
Riskikäitumine. Noore suhe tubakatoodetega, alkoholiga,
narkootikumidega ja suhe alaealiste komisjoniga ning põhjustest,
miks noor on sinna sattunud. (Erikson, Freud, Bronfenbrenner)
Valimi kirjeldus
Uurimuse valimi
moodustasid õpilased,
kelle vanus täisaastates
oli 13, 14 ja 15 aastat
kokku 320 õpilast ehk
92% üldkogumist.
Vastavalt normaaljaotuse
reeglitele jäeti vanused
11.a ja 16.-17.a valimist
välja, sest respondentide
arv oli liiga väike
Mida Sa teed vabal ajal?
Vaba aja tegevused vanuse järgi
13 a respondentide vastused:
Trennis, huviringis käib 34% vastanutest
Olen sõpradega: 37%;
Olen kodus (TV ja arvuti) 27%
Midagi ei tee: 2%
14 a respondentide vastused:
Trennis huviringis käib 32% vastanutest
Olen sõpradega: 39%;
Olen kodus (TV ja arvuti) 28%
Midagi ei tee: 1%
15 a respondentide vastused:
Trennis huviringis käib 26% vastanutest
Olen sõpradega: 39%;
Olen kodus (TV ja arvuti) 35%
Midagi ei tee: 0%
Kus te veedate koos oma
sõpradega vaba aega?
Kas kodus on kindlad reeglid?
Kas vanemad lubavad Sul sõprade
juures ööbida?
Vastused küsimusele,- kas Su
sõbrad on...kui Sina
Kas veedate sõpradega aega ka
kaubanduskeskustes?
Riskikäitumine
Kas Sa suitsetad?
Vastused küsimusele, kas Sa
suitsetad
Kasutades χ²- testi selgitati, kas suitsetamine sõltub
vanusest. Selgus, et olulisustõenäosus p=0,25, olulisuse
nivoo α (p>0,05), seega kinnitatakse nullhüpotees,
statistiliselt olulist erinevust kahe tunnuse – alkoholi ja
vanuse, suhtes ei ilmnenud. Järelikult, suitsetamine ei
sõltu vanusest.
Kasutades χ²- testi selgitati, kas suitsetamine ei sõltu
soost. Selgus, et p=0,04, olulisusnivoo α (p<0,05), seega
sai kummutatud nullhüpotees ja tõestatud, et kahe
tunnuse vahel on statistiline erinevus ning järeldati, et
suitsetamine sõltub soost.
Vastused küsimusele- kas Sa
tarbid alkoholi
Vastused küsimusele- kas Sa
tarbid alkoholi
Kasutades χ²- testi selgitati, kas alkoholi tarbimine ei sõltu
vanusest. Selgus, et p=0,05, olulisusnivoo α (p=0,05), seega
nullhüpoteesi ei saa kummutada. Seega alkoholi tarbimine
ei sõltu vanusest.
Kasutades χ²- testi selgitati, kas alkoholi tarbimine ei sõltu
vaba aja tegevustest. Selgus, et p=0,16, olulisusnivoo α
(p>0,05), seega kehtib nullhüpotees, statistilist olulist
erinevust kahe tunnuse – alkoholi ja vaba aja tegevuste
suhtes ei ilmnenud. Järelikult alkoholi tarbimine ei sõltu
vaba aja tegevustest. Vastavalt Eriksoni teooriale on just
selle vanusegrupi kõige suuremad mõjutajad sõbrad, mida
kinnitas ka käesolev uuring.
Kontrolliti veel seost noore vanuse ja alkoholi tarbimise
vahel. Püstitati nullhüpotees: seos noore vanuse ja alkoholi
tarbimise vahel ei ole satistiliselt oluline
Vastus küsimusele, kas Sa tarbid
narkootikume
Vastus küsimusele, kas Sa tarbid
narkootikume
Kasutades χ²- testi selgitati, kas narkootikumide tarbimine ei sõltu
vanusest.Püstitati nullhüpotees; narkootikumide tarbimine ei sõltu
vanusest. Selgus, et p=0,3, olulisusnivoo α (p>0,05), seega kehtib
nullhüpotees, kahe tunnuse vahel ei ole statistiliselt olulist erinevust
ning järeldati, et narkootikumide tarbimine ei sõltu vanusest.
Kasutades χ²- testi selgitati, kas narkootikumide tarbimine ei sõltu
soost. Püstitati nullhüpotees: narkootikumide tarbimine ei sõltu
soost. Selgus, et p=0,41, olulisusnivoo α (p>0,05), seega kehtib
nullhüpotees- kahe tunnuse vahel ei ole statistiliselt olulist erinevust
ning võib järeldada, et narkootikumide tarbimine ei sõltu soost.
Kasutades χ²- testi selgitati, kas narkootikumide tarbimine ei ole
seotud vaba aja tegevustega. Püstitati nullhüpotees: narkootikumide
tarbimine ei ole seotud vaba aja tegevustega. Selgus, et p=0,01,
olulisusnivoo α (p<0,05), seega kummutati nullhüpotees ning
kinnitati sisukas hüpotees: narkootikumide tarbimine on seotud
vaba aja tegevustega
Uimastitega eksperimenteerimine vastavalt
soole ja vanusele
Kas Sa oled käinud alaealiste
komisjonis?
Rühmatöö
1. Sõnastage vastavalt antud
uurimustulemustele probleem (lähtudes
noorte riskikäitumisest) ja
2. koostage tegevuskava selle probleemi
lahendamiseks
probleem sõnastada vaatenurgastmina olen erinoorsootöötaja
1. narkomaania
Probleem- narkomaania on aina
populaarsem
• Informeerimine
• Videod
• Shokiteaapia
• Alternatiivtegevus- lahedad filmid, ise
eeskujuks
2 alkohol
•
•
•
•
•
•
•
Alkoholi tarbimist alustatakse liiga noorelt
Nõustamine
Info jagamine
Info levik- N väike külakool
Seletuskiri
Teavitaks vanemaid (mitu korda vahele
jäämist, siis politseisse)
Võrgustikuga koostöö
Huvijuht, koolitused kõigile
3. suitsetamine
Koolitused, videod
Vanematega läbirääkimine, vanemate
koolitamine
Vanemate toetust vaja- võrgustik
Praktilisi ülesandeid, konkreetne ülesanne
Sisustada noorte vaba aega
4. alkohol
13-14 a
Mobiilne noorsootöö
Vestlemine, kaardistus
Koolides, siis edasi noortekeskuses
shokiteraapia,- tervishoiumuuseum, elusa
näite , meditsiiniline pool
Alternatiivsed vaba aja veetmise
võimalused
NK õhtuprogramm- tuua välja oma
Koolitus- oma arvamuse säilitamisest,
vastutustunne, vastutuse võtmine
Suurüritus vabas õhus, Ole lahe ilma
alkoholita.

similar documents