SAKSAMAA

Report
SAKSAMAA
UUS AJASTU PREISIMAAL
•
•
•
•
•
Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel lämmatanud
rahvusliku ühtsuse ideed ja see hakkas 1850.aastate lõpul
Preisimaal esiplaanile tulema.
1858. aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich
Wilhelm IV kaasvalitsejaks tema vend Wilhelm.
Wilhelm saatis tagurlikku poliitikat taga ajavad ministrid erru ja
kaasas riigivalitsemisse liberaalse kodanluse esindajad.
Saksa Rahvusliidu eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine
Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata.
1861.aastal sai Wilhelmist kuningas, sest vaimuhaige vend suri.
Tema valitsemisaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna
vahel ja liberaalne kodanlus asus kuningat toetama.
BISMARCKI “RAUA JA VERE” POLIITIKA
•
•
•
•
•
•
•
Trooni ja ühiskonna usaldus murenes Preisi armee ümber-korraldamise
kavaga
Kava nägi ette: armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ja
täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks.
Reformikava ei saanud maapäeva heakskiitu, kuid kuningas ei soovinud
tunnistada kodanluse mõjukust poliitikas ja otsustas tegutseda ilma
maapäeva heakskiiduta.
1862. kutsus kuningas valitsusjuhiks “tugeva käe” poliitiku, Otto von
Bismarcki.
Vaidlushoos maapäeval teatas Bismarck et tänapäeva suuri küsimusi
otsustatakse “raua ja verega”. Nende sõnadega hakati teda hiljem ka
iseloomustama.
Wilhelm I ja Bismarcki vahel tekkis liit, kus esimene mees oli vormiliselt
kuningas, kuid poliitikat teostas Bismarck, kes sageli ei arvestanud maapäeva
arvamusega.
Bismarck valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta ja viis täide sõjaväereformi.
SAKSAMAA ÜHENDAMINE
•
•
•
•
•
Bismarcki üks peamine eesmärk- Saksamaa ühendamine, sa
alata tugevama armee loomisega.
1864 purustati koos Austriga Taani, 1866 provotseeris Bismarck
Austria-Preisi sõja, milles Austria hävitavalt lüüa sai.
1867 loodi Põhja- Saksa Liit Saksa Liidu asemel. Põhja- Saksa
Liitu kuulusid 19 Saksa riiki. Kõrgeimaks võimuorganiks oli
Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks
Bismarck.
Põhja- Saksa Liidu loomine ja välispoliitiline edu suurendasid
Bismarcki toetajaskonda ja vaigistasid tema poliitilisi vastaseid.
1870.aastal puhkes Saksa-Prantsuse sõda, sest Prantsusmaa
üritas Saksa ühendamist takistada. Prantsusmaa purustati,
Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte
vangi, Prantsusmaa alistus.
SAKSA KEISRIRIIGI VÄLJAKUULUTAMINE
•
•
•
Saksa keisririik kuulutati pidulikul välja enne SaksaPrantsuse sõja lõppu, 1871.aasta algul Prantsusmaal
Versailles lossis.
Preisi kuningast Wilhelm I sai Saksa keiser.
Rahvusriigi loomine oli sakslastele ajalooline murrang, mis
avas võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja
poliitiliseks arenguks.
RIIGIKORD
•
•
•
•
•
•
Saksa keisririik oli liitriik, kõigis riikides jäid alles omad
seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ja ka võimul
olevad dünastiad.
Keisri volitused olid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu
välja kuulutamiseni.
Keisri kõrval tegutses parlament, mis koosnes Liidunõukogust
ja Riigipäevast.
Olulisemad poliitilised jõud olid erakondade ehk partede
kaudu parlamendis esindatud.
Mõjukaim riik keisririigis oli Preisimaa (üle 50%). Saksa keisriks
oli Preisi kuningas ja enamik riigiametnikke olid Preisimaalt.
Riigikantsler oli Bismarck, kellel oli Wilhelm I toetus, ta kasutas
oma tahte läbisurumiseks kõike. Ta sai kuulsaks kui “raudne
kantsler”.
WILHELM II UUS KURSS
•
•
•
•
1888.aastal suri Wilhelm I, troonile pääses Wilhelm II, ehk
viimane Saksa keiser, kes ei soovinud kellegagi oma võimu
jagada. Ta sundis Bismarcki erru minema, kuid uued
riigikantslerid ei omanud nii suurt mõjukust kui Bismarck.
Wilhelm II eesmärgiks oli Saksamaa muutmine tõeliselt
suureks riigiks. Hakati tugevdama armeed ja laevastikku.
1890.aastal lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei
tegevus. 1912. aastaks olid sotsialistid muutunud
suurimaks poliitiliseks jõuks Riigipäeval.
Sotsiaalseid ümberkorraldusi tehti ka: kehtestati
kohustuslik puhkepäev ja naistele 11- tunnine tööpäev.
Keelustati alla 13- aastaste laste töö.
SUUND MAAILMAPOLIITIKALE
•
•
•
•
•
Keisririigi loomisega välispoliitilised sihid muutusid.
Bismarcki välispoliitika piirdus Euroopa mandriga ning
tänu tema oskuslikule diplomaatiale loodi Euroopas liitude
süsteem, mis kindlustas Saksamaa välispoliitilise
positsioone.
Bismarcki erruminekuga välispoliitiline kurss muutus,
Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati
orienteeruma maailmapoliitikale.
1896.aastaks oli Saksa riigist saanud maailmariik.
Maailmapoliitika tähendas tegelikult sekkumist kõikide
maailmajagude asjadesse. See poliitika viis Saksamaa
maailmasõtta.
KOLONIAALIMPEERIUMI LOOMINE
•
•
•
1880. aastateni ei osalenud Saksamaa
kolooniatevallutustes, sest Bismarck ei pidanud seda
vajalikuks. Kuid hiljem oli juba auasi omada suurriigil
kolooniaid.
1884 hõivati esimene Saksa koloniaalvaldus. Wilhelm II
asutas Saksa Koloniaalühingu, mis propageeris
vallutuspoliitikat. 19. sajandi lõpul laienesid
koloniaalvallutused ka Aasiasse.
Saksa koloniaalpoliitika oli julm, mitmel pool kolooniates
puhkesid ülestõusud. Kõik väljaastumised suruti veriselt
maha.
Aitäh kuulamast! 
Kasutatud kirjandus



8. klassi ajaloo õpik “Uus aeg II osa”
www.wikipedia.ee
www.google.ee

similar documents