esitlus koos viktoriiniga

Report
Temaatilise tunni läbiviimiseks
1. kooliastmes
Koostas: Külli Korol
Puhja Gümnaasiumi klassiõpetaja
• Muistsetel eestlastel kestis hingedeaeg ligi
veerand aastat. See algas pärast mihklipäeva,
mis oli sügisese pööripäeva püha ja lõppes
toomapäeval, mis teatavasti on talvise
pööripäeva püha.
• Hingedepäevad on päevad, mil usuti, et hinged
tulevad koju, mil neid võõrustatakse ja mil nad
sealt lahkuvad. Mõnel pool on hingedepäevi
peetud järjestikustel esmaspäevadel ja
teisipäevadel. Tavaliselt on seda tehtud siiski
neljapäeviti
• Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused
ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged
rahulolematud.
• Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed.
• Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi
hingedeajal vaikselt, välditi mürarohkeid töid
nagu puude lõhkumine, ja kolistamist.
• Keelatud oli naljatamine, naermine, kisamine.
• Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.
• Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja
jutustada lugusid.
KULDVILLAK
KLÕPS!
• Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise
nimetusega – JAGUAEG.
• Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilma.
• Päikesepaiste ning härmatis olid hea
tähendusega. Need tähendasid päikeserikast
suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki.
• Ilusa ilma puhul lootis rannarahvas head
kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi
enne.
• Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja
sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati
tulevat külm talv.
• Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega
mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi.
• Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult
vaikselt või uludes akende taga või perest
peresse.
• Hingesandid olid enamasti lapsed.
• Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust
surnute mälestamise juurde kuuluvat
toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid.
• Hingesandid laulsid NII (vt
http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-0431-b.mp3 )
• Arvati, et hingedeajal käisid hinged oma
endistes kodudes, neid hüüti ka kodukäijateks.
• Kindlad päevad nädalas, esmaspäev ja
neljapäev, olid nn. "hingede söötmise päevad„
• Hingede tulemise päeval tapeti mõni loom.
Mõnel pool kana või kukk, mõnel pool jälle tall
või põrsas.
• Tavakohased hingedepäeva toidud olid veel
rammus leemesupp, verikäkid, tangupuder,
kohupiim, koorimata piim ehk talupiim, õlu ja
leib.
• Lõuna-Eestis viidi hingedele mõeldud toit
tavaliselt pööningule ja asetati olviaugus
olevale lauakesele, räästa alla või selleks
mõeldud ohvripakkudele.
Pildid: http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:678439
„Sis viiti ingedele süüa. Ingedepäe olli
kohe kaks nädalt peale mihklepäeva.
Kanu ja kukka tapeti ja limbisuppi tehti
ja viiti üles tare otsa pääle, et tulge
nüüd kõik sugulased, sõbrakesed,
õeksed ja vennaksed otsma. Kui inged
jälle ära läksid, siis tapeti lammas ja
tehti verikäkki ja viiti neile jälle seda.“
• Kaetakse laud aga tavaliselt tuppa või sauna.
Surnutepüha lauba õhta kattab majaperenaine laua roogadega ja kutsub siis surnud,
kes omast majast surnud on ja ka
sugulased ja tuttavad, keda aga mäletab,
sööma. Kui juba natukene aega vaiksel viisil
on mööda läinud, võtab perenaine kätte
rätiku ja hakkab surnuid välja ajama,
ööldes: „Sõite, jõite, minge välja!“ Peale
selle istub oma pere lauda sööma ja
pühitsevad vaiksel viisil surnutepüha.“
Hingedele köeti ka sauna ning pandi
valmis vihad ja kibud veega.
VIHT ja KIBU
SAUN
Foto: viikingitekyla.ee
Foto:http://tuuli75.blogspot.com/2010_04_01_archive.html
• Kui hinged olid söönud, saadeti nad aupaklikult
ära. Peremehe sõnad, milledega ta hinged teele
saatis: "Ärge te üle oraste minge!"
• Tähendab, hingedel arvati olevat ka kaal ehk
raskus ja üle oraste minnes oleksid nad
kahjustanud järgmise aasta viljasaaki.
• Kui hinged olid ära läinud, istusid teised
pereliikmed lauda.
• Nii usuti, et ka hinged on osa ühtsest perest.
• Eestlane ei kartnud oma hingi sugugi, vaid,
vastupidi, pidas neist väga lugu.
Foto: http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rr_rahvar6ivad
• 1990. aastatel levis tava süüdata
hingedepäeval, 2. novembril koduakendel ja
kalmistul sugulaste haudadel lahkunute
mälestuseks küünlad.
• Vanaemade tarkus ütleb, et kui leek võbelema
hakkab, siis on hing kohal.
• Süütame õhtul küünla, sest on lahkunute
hingedega kokkusaamise aeg. Aeg, mil me
saame osa oma esivanemate pärandusest.
Aeg, mil meil esivanemate abil on võimalus
olla üheaegselt nii siin- kui sealpool lävepakku.
• http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id
=449&op=lugu
• http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaevhingedepaev.php
• http://www.postimees.ee/45573/hingedeajal-kaisidringi-hingesandid/
Kuldvillak
MÕISTATUSED
Mängulaud
LINNUDLOOMAD
INIMENE
PUTUKAD
PUUD TAIMED
100
100
100
100
200
200
200
200
300
300
300
300
500
500
500
500
TAGASI tunni
juurde
LINNUD-LOOMAD 100
Nina niki-riki, kõrvad kiki-röki,
saba rilli-ralli?
Mis on …?
Vastus
HIIR
Mängulaud
LINNUD-LOOMAD 200
Mees läheb lakka, lihaliud pea
peal?
Mis on …?
Vastus
KUKK
Mängulaud
LINNUD-LOOMAD 300
Vanamees istub aia peal,
hallid püksid jalas?.
Mis on …?
Vastus
VARES
Mängulaud
LINNUD-LOOMAD 500
Ühe jala peal seisab,
sarvega vett joob?
Mis on …?
Vastus
KURG
Mängulaud
INIMENE 100
Lihane laut, luised lehmad?
Mis on …?
Vastus
SUU ja
HAMBAD
Mängulaud
INIMENE 200
Viis venda magavad ühes voodis?
Mis on …?
Vastus
JALG SAAPA
SEES
Mängulaud
INIMENE 300
Ei ole kuulda ega näha, aga arvab
asjad ja toimetab tööd?
Mis on …?
Vastus
MÕISTUS,
ARU
Mängulaud
INIMENE 500
Mees ajab teda ära, mida enam
ajad, seda enam tuleb tagasi?
Mis on …?
Vastus
HABE
Mängulaud
PUTUKAD 100
Roheline mehike, rohelised jalad?
Mis on …?
Vastus
ROHUTIRTS
Mängulaud
PUTUKAD 200
Kutsumata külaline, aga esimene
toidumaitseja?
Mis on …?
Vastus
KÄRBES
Mängulaud
PUTUKAD 300
Kes kargab tuhat korda
kõrgemale, kui ise on?
Mis on …?
Vastus
KIRP
Mängulaud
PUTUKAD 500
Must kui ronk - aga ronk ei ole,
möirgab kui härg - aga härg ei ole,
lendab kui lind - aga lind ei ole?
Mis on …?
Vastus
SITIKAS
Mängulaud
PUUD, TAIMED 100
Pesa maas, munad taevas?
Mis on …?
Vastus
ÕUNAPUU
Mängulaud
PUUD, TAIMED 200
Valge poiss, rohelised juuksed?
Mis on …?
Vastus
KASK
Mängulaud
PUUD, TAIMED 300
Kõrvetab, aga ei pane põlema?
Mis on …?
Vastus
KÕRVENÕGES
Mängulaud
PUUD, TAIMED 500
Missugused jalad ei kõnni?
Mis on …?
Vastus
SÕNAJALAD
Mängulaud

similar documents