Eesti majanduse arengutrendid ja regionaalsed arengud Ahti Kuningas Asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus täna • Eesti (SKP) kasvas 2011. a. I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8% • Kaupade eksport kasvas 2011. a. märtsis 71% ja import 45% eelmise aasta sama kuuga võrreldes • THI muutus 2011. a. aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 5,4% ja võrreldes 2011. a. märtsiga 0,7% • Töötuse määr oli 2011. a. I kvartalis 14,4% Allikas: Eesti Statistikaamet SKP kasv ja tööpuudus % % 15 18 16 10 14 5 12 10 0 8 -5 6 4 -10 2 -15 0 1992 1994 1996 1998 SKP kasv Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank 2000 2002 2004 2006 2008 Tööpuudus (paremal pool) 2010 2012 Põhilised makromajanduslikud näitajad 2010-2015 2010 SKP jooksevhindades (mld eurot) 2011* 2012* 2013* 2014* 2015* 14,5 15,7 16,8 17,9 19,1 20,3 SKP reaalkasv (%) 3,1 4,0 4,0 3,6 3,6 3,4 Tarbijahinnaindeks (%) 3,0 4,5 2,8 3,0 2,8 2,7 Tööhõive (tuh inimest) 570,9 583,3 594,2 600,7 606,1 610,9 Tööhõive kasv (%) -4,2 2,2 1,9 1,1 0,9 0,8 Töötuse määr (ILO,%) 16,9 13,5 11,4 10,0 8,8 8,0 Keskmine palk (eurot) 791 819 853 892 937 986 Palga reaalkasv (%) -2,0 -1,0 1,4 1,6 2,1 2,4 Jooksevkonto (% SKPst) 3,6 2,5 1,3 -0,1 -1,7 -3,1 Eratarbimiskulutused ( %) -1,9 2,2 4,5 4,4 4,6 4,6 Kapitali kogumahutus põhivarasse (%) -9,1 7,9 8,2 7,7 7,1 6,6 Kaupade ja teenuste eksport (%) 21,7 15,9 5,5 7,1 6,8 6,8 Kaupade ja teenuste import (%) 21,0 16,3 6,0 8,0 7,9 8,0 Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium (majandusprognoos 11.04.2011) , *prognoos SKP komponentide reaalkasvud 2010. aastal Eksport 21.7 Import 21.0 Eratarbimine -1.9 Valitsuse kulutused -2.1 -9.1 Investeeringud -10 -5 0 5 10 15 20 25 % vea Allikas: Eesti Statistikaamet SKP kasv sektorite lõikes 2010.aastal 25% Põllumajandus, metsamajandus, kalandus 19.2% 20% Tööstus 15% 10% 7.3% 5% Äriteenused 2.3% Ehitus 0% -1.3% -5% Mitteärilised teenused -10% -10.1% -15% Allikas: Eesti Statistikaamet Eesti seotus olulisemate kaubanduspartneritega - 2009 6% Rootsi -5,1% 7% 10% Soome -8% 14% 6% USA -2,6% 5% 7% 10% 5% Ekspordi osakaal Saksamaa -4,7% Eesti -13,9% 14% 10% 10% 12% 8% SKP kasv 18% 10% Venemaa -7,9% 8% 9% Allikas: IMF World Economic Outlook Database Oct 2010 Läti -18% 10% 2010/11 – pilt on muutunud vastupidiseks 6% Rootsi 4,4% /2,6% 7% 10% Soome 2,4% /2% 6% USA 2,6% /2,3% Ekspordi osakaal 14% 5% 7% SKP kasv 2010/2011 18% 10% 5% 14% 10% 10% Saksamaa 3,3% /2% Eesti 2,5% /4,2% 12% 8% 10% 8% 9% Läti -1% /3,3% Allikas: Eesti Pank, IMF World Economic Outlook Database Oct 2010 10% Venemaa 4% /4,3% Ekspordi peamised kaubarühmad (2009-2010) Masinad ja seadmed Mineraalsed tooted Puit ja -tooted Metallid ja -tooted Mööbel, puitmajad jm Transpordivahendid % 0 5 2010 Allikas: Eesti Statistikaamet 10 2009 15 20 25 Impordi peamised kaubarühmad (2009-2010) Masinad ja seadmed Mineraalsed tooted Metallid ja -tooted Keemiatooted Transpordivahendid Valmistoidukaubad ja joogid % 0 5 2 010 Allikas: Eesti Statistikaamet 10 2 009 15 20 25 Reaalpalk ja tootlikus euro % 900 15 800 10 700 600 5 500 400 0 300 200 -5 100 0 -10 2001 2002 2003 Keskmine kuupalk Allikas: Statistikaamet 2004 2005 2006 Reaalpalga kasv 2007 2008 2009 Tootlikuse kasv 9m 2010 Tootmismahud töötlevas tööstuses Tootmismahud ületavad buumiaegseid tippe! 2005=100 140 120 100 80 Peaaegu -40% mahtude kukkumine 2003. a. tasemele. 60 40 20 0 1/2000 1/2001 1/2002 Saksamaa 1/2003 1/2004 1/2005 Eesti Allikad: Eurostat, Statistikaamet (Andmed 2011 aasta märtsini) 1/2006 1/2007 Soome 1/2008 1/2009 1/2010 Rootsi 1/2011 Kõrge lisandväärtusega sektorid ja töötleva tööstuse taastumine Kõrgema lisandväärtusega sektorid on kasvanud paremini peale kriisi kui madala lisandväärtusega sektorid . Q1 2005 Q2 Q3 Q4 Q1 2006 Q2 Q3 Q4 Q1 2007 Q2 Q3 Q4 Q1 2008 Q2 Q3 Q4 Q1 2009 Q2 Q3 Q4 Q1 2010 Q2 Q3 Production index, 2005=100 200 180 160 140 120 100 80 60 40 Keskpärane lv Allikas: Statistikaamet Kõrge lv Madal lv Otseinvesteeringud Eestisse riikide lõikes seisuga 31.12.2010 Saksamaa Norra 2.4% 2.9% Taani 2.3% Suurbritannia 2.1% Muud 19.2% Venemaa 3.6% Holland 8.9% Soome 23.3% Allikas: Eesti Pank Rootsi 35.3% Otseinvesteeringud Eestisse tegevusalade lõikes seisuga 31.12.2010 Kutse- ja teadusalane tegevus 8.9% Veondus ja laondus 5.2% Elektrienergia- ja gaasivarustus 3.3% Info ja side 3.0% Muud 8.9% Hulgi- ja jaekaubandus 11.4% Kinnisvaraalane tegevus 12.1% Allikas: Eesti Pank Finants- ja kindlustustegevus 31.1% Töötlev tööstus 16.0% Regionaalsed arengud Regionaalne fookus • Eesti suurim sektor lisandväärtuselt on Tertsiaarsektor – 67,6% • Hulgi- ja jaekaubandus, Avalik haldus • Järgneb Sekundaarsektor, keskmiselt 29% kogu lisandväärtusest • Tööstus, energeetika, ehitus • Väikseim sektor – Primaarsektor - 3,4% • Põllu- ja metsamajandus, kalapüük Allikas: Eesti Statistikaamet Lääne-Eesti positsioon Lisandväärtuse osatähtsused, keskmiselt, % Primaarsektor 7,4 ↓ Sekundaarsektor 32,0 ↕ sh. mäetööstus ja töötlev tööstus 21,7 ↕ sh. energeetika, gaasi- ja veevarustus 1,4 ↓ sh. ehitus 8,9 ↑ Tertsiaarsektor 60,6 ↑ sh. hulgi- ja jaekaubandus...* 42,6 ↕ sh. avalik haldus ja riigikaitse...* 18,0 ↑ Allikas: Eesti Statistikaamet Üldised trendid • Taanduv primaarsektor • Kasvav teenindussektor • Muutlik tööstussektor • Sõltub suuresti lähinaabrite olukorrast Läänemaa profiil • Suurim sektor lisandväärtuselt on Tertsiaarsektor – 60,5% • Kaalult väiksem võrreldes kogu Eestiga • Järgneb Sekundaarsektor, keskmiselt 32,2%, kogu lisandväärtusest • Kaalult suurem võrreldes kogu Eestiga • Väikseim Primaarsektor – 7,4% • Kaks korda suurem osatähtsus Allikas: Eesti Statistikaamet Rekreatiiv-ressursipõhine Läänemaa • Taanduv • kogu esmasektor, sh. rannakalandus • tekstiil ja õmblus • Perspektiivne • • • • • merendus(laevad), kalandus(kalakasvatus) turism, spaa, (eakate) tervis ja hooldus tuule- jm. ökoenergeetika suvemajad ja kohalik ökoehitus naturaalsed ehitusmaterjalid - kivi, kvaliteetpuit Tööjõu prognoos aastani 2017 Rahvastiku prognoos ja hõive tuhat 750 Tööealise rahvastiku vähenemine jõuab tööturule viitajaga tuhat 1050 700 1000 650 950 629 600 900 550 850 556 500 800 450 750 2007 2015 2023 2031 2039 Hõivatute arvu prognoos 2017 Hõivatute arv I poolaastal 2010 2006-2008 tööhõive määrale vastav hõivatute arv 1999-2001 tööhõive määrale vastav hõivatute arv Rahvastik 15-74 (parem skaala) Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM Järgnevate aastate trendid tööjõuturul • Hõivatute arv jääb paarikümne tuhande võrra alla viimaste aastate kõrgtasemele, tänasega võrreldes rohkem töötajaid • Peamiselt tänaste töötajate tööturult lahkumise tõttu vajatakse igal aastal keskeltläbi 12-13 tuhat uut töötajat, praegust tööturu olukorda arvestades on vajadus ligi 20 tuhat • Prognoosiperioodil on potentsiaalseid uusi töötajaid vajaduse katmiseks piisavalt, kuid edaspidi hakkab töötajate väljavool ületama sissevoolu Järgnevate aastate trendid tööjõuturul • Prognoosi kohaselt liigutakse suuremat lisandväärtust loova ja kõrgtehnoloogilisema majanduse suunas • Suurim vajadus spetsialistide ja oskustööliste järele Allikas: MKM Suurima tööjõuvajadusega harud tuhat aastas 4 Sh suurema vajadusega: puidutööstus, toiduainete ja jookide tootmine, elektroonikatööstus, rõivatööstus, metallitööstus 3.3 3 1.6 2 1.2 1 1.2 1.4 0.7 0 Tervishoid Veondus, laondus Ehitus Haridus Hulgi- ja jaemüük Töötlev tööstus Tööjõuvajadus ametialade lõikes Tänase hõive struktuuriga võrreldes on vajadus suurem eelkõige oskustööliste, kuid ka spetsialistide osas 4.9 tuhat aastas 6 5 3.7 4 3 2 2.1 1.4 0.7 1 0 Juhid Spetsialistid Teenindajad Oskustöölised Lihttöölised Tööjõuvajadus haridustaseme Iga kümnes töötaja hindab, et on lõikes ülekvalifitseeritud; ligi 3% näeb vajadust tuhat aastas kõrgema haridustaseme järele 5 4.1 4 2 1 2.9 3.0 3 1.6 1.2 0 Alg- ja põhiharidus* Üldkeskharidus* Rakenduslik kõrgharidus Akadeemiline kõrgharidus Kutseharidus * Tänase struktuuri põhjal, eelistatult peaks omama kutsevõi ametialast ettevalmistust 30% 20% -30% Tekstiilitootmine Ehitus Rõivatootmine Muu tootmine Posti- ja kulleriteenistus Elektrienergia, gaas, vesi Mööblitootmine Taime- ja loomakasvatus Haridus Kalapüük ja vesiviljelus Hulgikaubandus Toiduainete tootmine Mäetööstus Masinate remont Nahktoodete tootmine Metsamajandus Jaekaubandus Avalik haldus ja riigikaitse Trükindus Haldus- ja abitegevused Muud tegevusalad Finants ja kindlustus Kutse-, teadus- ja… Majutus ja toitlustus Ehitusmaterjalide tootmine Veondus ja laondus Metallitööstus Keemiatoodete tootmine Puidutööstus Kinnisvaraalane tegevus Kummi- ja plastitööstus Kunst, vaba aeg Masinatööstus Mootorsõidukite müük Elektroonikatööstus Tervishoid ja… Paberitööstus Transpordivahendite tootmine Info ja side 40% Hõive muutus 2007/9-2017 Enamikes harudes muutub hõivatute arv prognoosi kohaselt vähem kui 10% võrra 10% 0% -10% -20% Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM Tööjõuvajaduse “edetabel” • • • • • Haridus: spetsialistid (õppejõud, õpetajad) Ehitus: oskustöölised (ehitajad) Tervishoid: spetsialistid (arstid, põetamisspetsialistid, sotsiaaltöötajad) Energeetika: oskustöölised (seadme- ja masinaoperaatorid), spetsialistid (insenerid) Puidutööstus: oskustöölised (puittoodete operaatorid, puidutöötlejad, tislerid, tööpinkide seadistajad) Eelduseks on arenguspetsiifiline vajaduste kaardistamine! Tänan! [email protected]