Kust tuleb koolistress ja kuidas sellega toime tulla

Report
KUST TULEB KOOLISTRESS
JA KUIDAS SELLEGA TOIME
TULLA
Pille Kolosov
Perenõustaja
EELK Perekeskus
PALJU VALIKUID
MIS ON STRESS


Positiivne – annab jõudu tegutsemiseks,
motiveerib
Negatiivne- teeb jõuetuks, väsitab, tekitab trotsi
ja vastupanu
Esiplaanil on keskendumisvõime ja tähelepanu
nõrkus
 Sekundaarsena liigne impulsiivus ja üliaktiivsus


ATH-ga tüdrukud ei ole nii mässumeelsed,
trotslikud ja allumatud kui poisid.



Tüdrukute oluline tunnus on tähelepanu
puudulikkus, mis enamasti põhjustab ka
õpiraskusi koolis.
Kuna tüdrukutel tavaliselt ei ole nii väljendunud
käitumishäireid kui poistel, siis võivad nende
ATH sümptomid pikaks ajaks märkamatuks
jääda.
Sümptomeid esineb 10-15% lastest, kuid
diagnostilistele kriteeriumitele vastab 1.5-2.5 %
ATH EI OLE PÕHJUSTATUD:
valest kasvatusest
 pereprobleemidest
 ebatõhusast õpetamisest
 liigsest telerivaatamisest
 rafineeritud suhkru tarbimisest
 toiduallergiast

TÄHELEPANEMATU KÄITUMISEGA LAPSEL VÕIB
OLLA:
raske keskenduda ühele asjale
 kalduvus kiiresti tüdineda
 raske ülesandeid organiseerida ja lõpetada
 ühelt tegevuselt teisele ümberlülituda
 kalduvus asju unustada
 kalduvus teha hooletusvigu

HÜPERAKTIIVNE E. ÜLIAKTIIVNE LAPS VÕIB:
olla pidevalt kuhugi tormamas
 tihti niheleda ja rabeleda
 alailma joosta ja millegi otsa ronida, kukkuda
 pidevalt rääkida
 püüda pidevalt teha mitut asja korraga

IMPULSIIVNE LAPS VÕIB:
tegutseda enne, kui mõtleb
 öelda või hõigata sobimatuid märkusi
 haarata endale teiste laste mänguasju ja
konfliktidesse sattuda
 järjekorras oma järge oodates kannatamatuks
muutuda

RAVIMATA ATH-GA KAASUVAD PROBLEEMID
LÄBI ELU
Eelkoolieas: Kaootilisust tekitav käitumine,
õnnetusjuhtumid.
 Koolieas: õpiraskused, madal enesehinnang,
õnnetusjuhtumid, halvad sotsiaalsed oskused.
 Teismeliseeas: Madal enesehinnang, õpingute
katkestamine, suitsetamine, sõltuvust tekitavate
ainete kuritarvitamine, õigusrikkumised,
liiklusõnnetused.
 Noor täiskasvanu ja täiskasvanu: madalam
haridustase, suheteprobleemid, töökohtade
kaotus, ainete kuritarvimine ja sõltuvus,
vangistus.

Kuidas lapsele seletada?
 Lapsed peavad “ nägema” seda, mida meie nende
käitumises näeme.
 “Niiviisi näen ma sind käitumas - las ma näitan
sulle”.
 “Nii näeb välja see, kui sa kogu aeg hõigud või
maas püherdad” või “kiigud aina oma tooliga...”
 Laps vajab positiivset tagasisidet. Tunnusta, kui
ta suudab kokkulepitut ellu viia.

LAPS VAJAB ÕPETAMIST:
Kuidas tõsta kätt ilma pidevalt üle klassi
hõikumata?
 Kuidas oodata oma vastamise korda vahele
rääkimata?
 Kuidas olla tunnis juhiste andmise ajal
rahulikult?
 Kuidas püsida paigal paar minutit?
 Kuidas rääkida vaiksemalt?
 Kuidas teistega arvestada?
 Mida teha pettumise, viha või läbikukkumise
korral?

Hüperaktiivsed lapsed ei käitu sihilikult
halvasti, vaid nad ei oska tihti oma impulsse
kontrollida.
 ATH-ga lapsed võivad olla vaimustavalt loovad,
suhtlusaltid ja elava kujutlusvõimega.


Lapsevanemate ja õpetajate keeruline ülesanne
on hoolitseda lapse erilise energia eest ja suunata
tema tegevusaktiivsust viisil, mis aitab lapsel
välja arendada oma parimad küljed.


Õpetajal on parem ülevaade lapse käitumisest
sotsiaalsetes olukordades/keskendumisvõimest.
Last saab paremini aidata, kui täiskasvanud on
ühel nõul (mõlemad vanemad, õpetaja jt).
Pereprobleemid:
 alkoholism/narkomaania;
 vägivald (verbaalne, agressiivne);
 vanemate lahutus;
 vähene huvi lapse vastu, puudulik vanemlikkuse
tunne, liigne töötamine;
 töö puudus, raske majanduslik toimetulek;
 vanema enda psüühikahäire

LAPSE HEAOLU HINDAMISE
RAAMISTIK

7-10 – SUPEREGO HÄSTI VÕIMAS. OLULINE MÄNGMÄNG – POISID TÜDRUKUD KOOS. 9-10 HAKKAVAD
ERALDI HOIDMA.

Koolis, klassis oluline „meie“ tunde areng.

Oluline uudishimu. Tahavad kõike teada. Eduelamused!







Ülimina väga range (kui õpetaja ütleb, et nii peab, siis ema ei saa
teistsugust nõu anda).
Lapsed oma soovides küllaltki agressiivsed. Kui keegi midagi
teisiti teeb, on see valesti.
Raskusi ümberjutustamisega. Ei oska asju teiste sõnadega öelda
(õpivad pigem pähe).
Loogiline mõtlemine areneb alles, sõnavara laieneb lugemise
kaudu. Ajataju kujuneb (vara, hilja).
Kuni 9. eluaastani peab laps mängima. Head mängijad – edukad
õppimises.
Vanemate tähtsus väheneb.
Poisid hästi energilised – ei meeldi õpetajatele – saavad
pahandada – seesmiselt õnnetud.
TEISMEIGA
Piisavalt suur vastutuse andmine igas etapis on
oluline, siis on lapsel teismeiga kergem üle elada
- vastutuse hulk kasvab järsult.
 Võitlus, lahti rebimine.
 Kui vastutus- ja kohusetunne jäänud varem
õppimata - 5-6. kl poisid lohakad, tüdrukud veel
väga korralikud.
 Vanemad peavad olema olemas tagaplaanil.

MÕNUSAT KOOSTÖÖD!
TÄNAN!
EELK PEREKESKUS

similar documents