VFR lennureeglid ja raadioside – Marika Kisand

Report
PAKKER AVIO LENNUKOOL
TERE TULEMAST!
SEMINAR
28/04/2012
Tuletame meelde …
 VFR lennureegleid
 Raadiosidet
 Mida uut toimunud ja mis tulekul?
VFR-lende võib sooritada ilmatingimustes, mil nii
faktiline kui ka prognoositav nähtavus lennul ja
vahemaa pilvedeni lähte- ja sihtlennuväljal ning
lennumarsruudil (piirkonnas) ei ole väiksemad, kui on
toodud EV Lennureeglites.
Lendudel kestusega kuni 2 tundi võib juhinduda
faktilisest ilmast lähte- ja sihtlennuväljal.
VFR-lennud ei või startida ja maanduda lähialas
oleval lennuväljal ega liituda sellise lennuvälja
lennuväljaringiga ning siseneda lennuväljaliikluse
tsooni päeval, kui:
1) pilvisuse kõrgus on väiksem kui
450 m (1500 jalga) või
2) nähtavus maal on väiksem kui 5 km.
VFR-lennud ei või startida ja maanduda lähialas
oleval lennuväljal ega liituda sellise lennuvälja
lennuväljaringiga ning siseneda lennuväljaliikluse
tsooni öösel, kui:
1) pilvisuse kõrgus on väiksem kui
600 m (2000 jalga) või
2) nähtavus maal on väiksem kui 8 km.
Eri-VFR-lendude suhtes kehtivad järgmised nõuded:
1) nähtavus maal peab olema vähemalt 1,5 km päeval
ja vähemalt 3 km öösel ning pilvisus peab võimaldama
lennata minimaalsel lubatud lennukõrgusel selgelt
allpool pilvi.
NB!!
2) eri-VFR lendu ei või alustada enne, kui planeeritava
lennu piirkonnas faktiline ja prognoositav nähtavus on
3 km või suurem.
Eri-VFR-lennud hajutatakse IFR-lendudest ja teistest
eri-VFR-lendudest.
VMC miinimumid päeval kontrollimata õhuruumis
nähtavus vähemalt 5 km ja
selgelt allpool pilvi ja silmside maa- või veepinnaga
VFR-lennud öösel
VFR-lende võib sooritada öösel väljaspool lähiala:
1) olenemata õhuruumi klassist, kui nähtavus lennul
on 8 km või enam, välja arvatud punktis 3 märgitud
juhtumid ja
2) kui pilve alapiir on kui 600 m (2000 jalga) või
kõrgemal, välja arvatud punktis 3 märgitud juhtumid;
3) mittekontrollitava lennuvälja lennuväljaringil,
kui nähtavus maal on 5 km või enam ja pilvisus
võimaldab lennata minimaalsel lubatud lennukõrgusel
selgelt allpool pilvi. Lennuväljaga peab olema silmside!
Selgitus:
õhuruumiklassis G ja G+:
* Ärilisel eesmärgil teostatavatel lendudel võib A- ja Bkategooria lennukeid käitada nähtavusega mitte alla
3000 m Lennuameti loal ning tingimusel, et antud
olukorras on muu lennuliikluse kohtamise võimalus
väike (näiteks väikese liiklustihedusega piirkonnad, või
lennutöödel kasutatavatel madalatel kõrgustel) ning
instrumentaalkiirus (IAS) on 260 km/h (140 sõlme)
või väiksem.
Ärilisel eesmärgil teostatavatel lendudel võib koptereid käitada
nähtavusega mitte alla 1500 m (lühiajaliselt mitte alla 800 m)
päeval ja mitte alla 2000 m öösel Lennuameti loal ning
tingimusel, et antud olukorras on muu lennuliikluse kohtamise
võimalus väike ning instrumentaalkiirus (IAS) on 260 km/h (140
sõlme) või väiksem.
 Minimaalsed VFR-lennukõrgused
VFR-lende ei või sooritada:
1)
tihedasti asustatud elamispiirkondade ja
rahvakogunemiste kohal madalamal kui 300 m
(1000 jala) kõrgusel arvates õhusõidukist 600 m
raadiuses olevast kõrgeimast takistusest;
2)
väljaspool punktis 1 nimetatud piirkondi
päeval madalamal kui 150 m (500 jala)
ning
öösel madalamal kui 300 m (1000 jala)
kõrgusel maa- või veepinnast.
Lõike 1 ja 2 nõuded ei kehti juhul, kui stardi või maandumisega
seonduvalt tuleb lennata madalamalt või kui Lennuamet on
andnud loa teistmoodi toimida.
Minimaalsed VFR-lennukõrgused
Otsimis- ja päästetöödel, samuti vältimatu
meditsiinilise kiirabi lendude korral võivad kopterite
lennukõrgused olla väiksemad, tingimustel et:
- kopter on sertifitseeritud instrumentaallendudeks
ning
- lennumeeskond omab instrumentaallennu pädevust,
- kuid mitte väiksemad kui päeval 30 m (100 jalga) ja
öösel 100 m (330 jalga) veepinnast ning
- päeval 60 m (200 jalga) ja öösel 150 m (500 jalga)
maapinnast.
 Minimaalsed VFR-lennukõrgused
Kui lennuohutusest tingituna ei tulene teisiti, ei tohi
alustada pööret väljumiseks või lõpetada pööret
finaali:
- lennukitel madalamal kui 100 m (330 jalga) ja
- kopteritel madalamal kui 30 m (100 jalga)
maa- või veepinnast.
 VFR-reisilennukõrgused
Lennates VFR-reisilendude horisontaallennuosal kõrgemal
kui 900 m (3000 jalga) maa- või veepinnast tuleb järgida
Lennureeglite lisas 3 toodud tabeli osas «VFR-lennud»
toodud lennusuundadele vastavaid reisilennukõrgusi.
Õhuruumi klassides B ja C tuleb järgida eespool nimetatud
tabeli osas «IFR-lennud» toodud lennusuundadele vastavaid
reisilennukõrgusi.
 Kontrollitav õhuruum (Controlled airspace)
 Piiritletud õhuruum, kus toimub lennujuhtimine
vastavalt õhuruumi klassifikatsioonile. Kontrollitav
õhuruum hõlmab ATS-õhuruume A, B, C, D ja E.
 Seega kogu liiklemine kontrollitavas õhuruumis
põhineb lennujuhtimisüksuse loal.
Näiteks, selleks, et startida või maanduda peab
lennujuhtimisüksuselt raadioteel loa küsima ja kui luba saadakse,
alles siis võib sellele vastavat operatsiooni sooritada.
Õhuruumiklassis G+ (AFIS-tsoonid; AFIS - Aerodrome
Flight Information Service) antakse lennuvälja
lennuinfoteenindust.
See tähendab, et piloot ei pea AFIS-tsoonis lennates selleks
luba küsima nagu see on kontrollitava õhuruumi puhul. Siin
piloot annab informatsiooni oma kavatsetava tegevuse
kohta (start, mandumine, sisenemine ja väljumine tsoonist
jne) lennuvälja lennuinfoteeninduse informaatorile ning
informaator omakorda edastab infot piloodile
meteoroloogiliste tingimuste, raja ja mõjutava liikluse kohta
oma vastutusalas ning vajadusel ka nõuandeid liiklusohu
vältimiseks.
Eestis asuvad AFIS lennuväljad Pärnus ja Kärdlas.
G
FL 660
CTA C
CTA C
ACC IDA (EAST)
ACC LÄÄS (WEST)
FL 95
FL 95
TMA D / (G) EEKE
FL 95
EETN APP
TMA D / (G) EETU
3500 FT
FIZ
G+ / (G)
TMA C EETN APP
1700 FT MSL
1500 FT MSL
CTR D / (G)
GND
G
CTR C
EETN TWR
G
EEPU
EEKA
Lennuliiklusteenindust andvad üksused
 Lähilennujuhtimisüksus
kutsung
TORN / TOWER
 Lähenemislennujuhtimisüksus
kutsung
LÄHENEMINE / APPROACH
Tallinna lähenemislennujuhtimine
RADAR
 Piirkondlik lennujuhtimiskeskus
kutsung
KONTROLL / CONTROL
Lennud riigipiirist kuni 5 km kaugusel
 Riigi julgeoleku tagamise huvides tohib
riigipiirist kuni 5 km (2,7 NM) kaugusel
maismaa, Peipsi, Lämmi-, Pihkva järve, Narva jõe, Narva
veehoidla ning Soome lahe kohal koordinaatides 592830N
280260E – 593530N 274200E – 593780N 265470E – 595630N
262640E
lennata ainult kõrgemal kui 1000 jalga (300 m)
keskmisest merepinnast.
 Kui lend suundub Eesti–Vene kontrolljoonele või
Eesti–Läti maismaapiirile lähemale kui 5 km (2,7
NM) mittekontrollitavas õhuruumis, tuleb
lennuplaan esitada vähemalt 60 minutit enne
lendu, tehes väljale 18 (RMK) märke «piir».
 Lennuplaan on õhusõiduki kavandatava lennu või
lennu osa kohta ATS-üksusele esitatav
vastavasisuline teade.
Lennuplaan edastatakse kas kirjalikult vastavale
ATS üksusele või suuliselt raadio teel.
Lennuplaan tuleb esitada vähemalt 60 minutit
enne planeeritavat väljalendu (ETD – Estimated Time of
Departure), kas kirjalikult või telefoni teel.
Kui lennuõpilane sooritab soololendu, peab see olema
ära näidatud lennuplaanis «märkuste» väljal:
(RMK/SOLO TRG).
Suuliselt edastatav lennuplaan peab sisaldama
alljärgnevat informatsiooni:
õhusõiduki kutsung
õhusõiduki tüüp
lennureeglid (näiteks VFR)
marsruut
inimeste arv pardal
kütuse ajaline jääk
arvestuslik aeg järgmises marsruudile jääva
kohustusliku ettekande punkti ületamisel (ETO Estimated
Time Over) või arvestuslik aeg sihtlennuvälja kohale
jõudmisel
 kõrgus ja kasutatav QNH
 muu lennuohutuse seisukohalt oluline informatsioon
 kapteni nimi







Oluline on lennuplaani sulgemine kui maandutakse
lennuväljale, kus puudub lennuliiklusteeninduse
üksus. Sel juhul tuleb juba lennuplaani märkida:
kus, millal ja kuidas toimub lennuplaani sulgemine.
RMK/FPL CLD TO EETN APP OVER EERA
RMK/FPL CLD BY PHONE TO EETN SUP
…
Õhusõiduki saabumisteade peab sisaldama järgmisi
andmeid:
1) õhusõiduki tunnus
2) lähtelennuväli
3) sihtlennuväli (erineb lennuplaanist)
4) saabumislennuväli
5) maandumisaeg.
Tallinna vahetuse vanem
(+372)
6258 254
Meeles tuleb pidada!
Kui 30 minuti jooksul peale arvestuslikku
saabumisaega (ETA Estimated Time of Arrival) ei ole
maandunud lennukist teateid, alustatakse
häireteenindust, mis tähendab, et päästeteenistusi
teavitatakse tõenäoliselt õnnetusse sattunud
õhusõidukist ja alustatakse otsinguid.
 VFR-marsruutlennud peavad järgima
reisilennukõrguste tabeli osas “VFR-lennud”
toodud kõrgusi, lennates kõrgemal kui 3000 jalga
maa- või veepinnast.
VFR kõrgused näiteks: 3500 jalga; 4500 jalga; FL75
 Õhuruumides B (Eesti FIR-is puudub) ja C peavad
VFR-lennud järgima reisilennukõrguste tabeli osas
“IFR-lennud” toodud magnetlennusuundadele
vastavaid kõrgusi.
Õhuruumis C kõrgused näiteks: 4000 jalga; 5000 jalga; FL70
Kindlate punktidega määratud marsruudil
tuleb asukohateateid edastada
iga määratud kohustusliku ettekandepunkti kohal või
pärast selle ületamist niipea kui võimalik.
Asukohateade peab sisaldama:
a)
b)
c)
d)
õhusõiduki tunnust;
asukohta;
aega (ETO) vajadusel;
lennukõrgust ning juhul, kui õhusõiduk ei ole
horisontaallennul, siis läbitav lennukõrgus ja
lubatud lennukõrguse) järgmist
ettekandepunkti ja selle arvestuslik ületamise aeg.
§ 29. Nõuded õhusõiduki käitamisele lennuväljal ja selle läheduses
(1) Õhusõiduki käitamisel lennuväljal või selle läheduses tuleb:
1) kokkupõrgete vältimiseks jälgida lennuväljaliiklust;
2) sujuvalt liituda teiste õhusõidukite liikumisega või hoida sellest
eemale;
3) kõik maandumiseelsed ja stardijärgsed pöörded sooritada vasakpoolsetena, kui ei ole määratud teisiti; ???
4) maanduda ja startida vastu tuult, kui lennuohutuse huvides,
radade asendi või teiste liikluses osalejate tõttu ei ole muu suuna
kasutamine õigem;
5) kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis pidada kahepoolset
raadiosidet vastava ATS-üksusega järgides seejuures lennunduse
raadioside reegleid.
Lennunduse raadioside reeglid
Kehtestatud 08/03/2011
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 20.
Leiad tervikteksti ka:
www.ecaa.ee /määrused/lennutegevus
Side ajad:
Lennu ajal peab õhusõiduk kontrollitavas õhuruumis ja
lennuinfotsoonis olema pidevas kahepoolses
raadiosides vastava lennuliiklusteenust osutava
üksusega.
Eestis mittekontrollitavas õhuruumis (klass G) ei pea
kahepoolset raadiosidet pidama päevasel ajal
VFR-lendudel.
Raadioside nõue
Kui ei olda sides teise ATS-üksusega, peab iga,
Tallinna lennuinfopiirkonnas väljaspool kontrollitavat
õhuruumi marsruudietapil
900 m (3000 ft) MSL kõrgusel või kõrgemal,
IFR ja öist VFR lendu sooritav õhusõiduk:
looma kahepoolse raadioside Tallinna Piirkondliku
Lennujuhtimiskeskusega; ja
kandma ette asukoha sarnaselt kontrollitava lennuga.
Raadioside nõue
Kui ei olda sides teise ATS-üksusega, peab iga, Tallinna
lennuinfopiirkonnas väljaspool kontrollitavat
õhuruumi marsruudietapil
madalamal kui 900 m (3000 ft) MSL,
IFR ja öist VFR lendu sooritav õhusõiduk:
jääma kuuldele Tallinna Piirkondliku
Lennujuhtimiskeskuse sagedusel; ja
kandma ette asukoha Tallinna Piirkondlikule
Lennujuhtimiskeskusele viimase nõudmisel.
Marsruutlend – lend lähtelennuväljast kuni
28 km (14 NM) kaugusele või enam.
 Raadioside katkemine
Visuaallennuilma (VMC) tingimustel kontrollitavat
lendu sooritav raadiosideta õhusõiduk peab:




valima transpondri koodi 7600;
jätkama visuaallendu;
maanduma lähimal sobival lennuväljal ja
kasutades käepäraseid vahendeid teatama võimalikult
kiiresti maandumisest vastavale ATS organile.
Kas on meeles QDM ja QDR?
Soovitused lennuväljale lähenedes side katkemisel:
1.
Edasta asukohateateid tagasisideta, näiteks:
“EDASTAN TAGASISIDETA VASTUVÕTJA RIKKE TÕTTU”
2.
3.
4.
5.
6.
7.
Tee end võimalikult nähtavaks!
Võimalusel ühine lennuväljaringiga torni traaversil
Jälgi valgussignaale tornilt
Ole tähelepanelik muu liikluse suhtes
Peale maandumist vabasta rada sinust ettepoole jäävale
esimesele vabale ruleerimisteele ja jää ootama saateautot
“FOLLOW ME”
Järgne saateautole
Õhusõidukile suunatud
valgussignaal
Õhus olev õhusõiduk
Maal olev õhusõiduk
Pidev roheline
Luban maanduda
Luban startida
Pidev punane
Anna teed teisele õhusõidukile ja
jätka ringlendu
Peatu
Vilkuv roheline
Pöördu tagasi maandumiseks*)
Luban ruleerida
Vilkuv punane
Lennuväli kasutuskõlbmatu,
maandumine keelatud
Ruleeri väljaspool
maandumisala
Vilkuv valge
Maandu sellel lennuväljal ja ruleeri
perroonile *)
Pöördu tagasi
ruleerimise
alguspunkti
Pürotehniline
punane
Hoolimata eelnenud korraldustest
maandumine
ajutiselt keelatud
Transpondri kasutamine
Kui õhusõidukil on olemas transponder, siis
tuleb seda lennul alati kasutada.
VFR-lendudel, kui ei ole lennujuhi poolt teisiti
määratud, tuleb Eesti õhuruumis
kasutada koodi 2000.
Kui lennujuht on kindlale lennule määranud koodi, siis
tuleb sellel lennul ka seda koodi kasutada.
Rahvusvahelised eriolukordi tähistavad koodid:
 7500
 7600
 7700
kaaperdamine
raadioside häire, katkemine
hädaolukord
Alates 05/04/2012
1) Kaotati UIR mõiste – Eesti FIR maapinnast kuni FL660
2) Tallinn Kontrolli Ida- ja Lääne-sektori piir muutus
3) Lennates Ida-sektoris, kasuta alati 122,900 MHz
Alates 03/05/2012
1) VFR-marsruutlennukaart alates (militaar-madallennualad)
2) Muutub EEKA sagedus:
133,400 Mhz
3) Muutub EERI sagedus:
118,450 MHz
4) Muutub EENA sagedus:
125,950 MHz
5) Ämari EEEI juures kaardil ala TSA10 (GND/FL95)
6) EEEI lennuvälja info (120,900 MHz)
7) Kopteriplats EESA lisatud (Salme),
8) Keilast põhjas EEHA (Humala)
9) Roomassaare vesilennuväli
Mis siis veel?

similar documents