Eesti nõukogude okupatsiooni all

Report
Eesti nõukogude okupatsiooni all
Eesti NSV kui näidisliiduvabariik
• Eesti poliitilisi olusid mõjutasid 1950. aastatel 2 olulist välissündmust:
Stalin surm 1953 ja Ungari ülestõusu mahasurumine Nõukogude
vägede poolt 1956.a.
• 1950. aastate teisel poolel toimus süsteemiga kohanemine, mis
süvenes 1960. aastatel.
• Eesti muutus omamoodi „näidisliiduvabariigiks“, nõukogude
impeeriumi vaateaknaks.
• 1950. a märtsist sai uueks Eesti NSV juhiks Johannes Käbin
kuni 1978.a-ni.
Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul
mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla
parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt
arvestada ka Eesti nö. isikupäraste oludega. Ta suutis
muganduda nii stalinismi, sula-aja kui ka
stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega, toetudes
oma poliitika teostamisel nö. mõõdukatele Venemaa
eestlastele.
Ühiskondlikud olud sula-ajal
• Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja
üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla
osaline heastamine – rehabiliteerimine.
• Eestis puudutas rehabiliteerimine esmajoones
küllaltki arvukat gruppi haritlasi, kes sai võimaluse
taas loometöösse liituda.
• Eesti NSV juhtkonnast kõrvaldati vaid kõige
käremeelsemad stalinistid. Aegapidi toimus ka
represseeritute õigeksmõistmine ja nende
vabastamine vanglaist.
• 1959.a.-ks pöördus Eestisse tagasi üle 30 000
küüditatu ja arreteeritu. Represseeritud ei
saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud
tagasi pöörduda oma kodukohta.
majandus
• Põllumajandus toibus kollektiviseerimisjärgsest laosest.
• 1958.a. kaotati masintraktorjaamad e. MTJ-d.
• 1950. aastatel jätkus Eesti tööstuse hoogne arendamine
suuriiklikest vajadustest lähtuvalt. Oluliseks oli põlevkivitööstuse
arendamine. Käiku lasti Balti ja Eesti elektrijaam. Üle poole
toodetust elektrienergiast läks välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva
oblastisse.
• 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama
aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Kasvas ka
tööstus- ja tsiviilehitus.
• Tööstuse arendamine toimus ekstensiivselt ja sissetoodava tööjõu
kasutusevõtu teel. Kasvas oluliselt migratsioon.
• Paindlikumaks muutus majanduselu juhtimine
rahvamajandusnõukogude eksisteerimise ajal 1957-65, mil enamik
tööstusest allutati vahetult liiduvabariigi kontrollile.
• 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse
spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi kindla
põllumajandussaaduste tootmisele.
Kultuurielu - kuldsed kuuekümnendad
• Tähelepanuväärseim muutus oli vaimse surutise
lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus
• Kultuurielu elavnemise ja uue haritlaspõlvkonna
lülitumisega aktiivsesse loometegevusse kaasnes 1960.
aastate alguses ka poliitiliste olude liberaliseerumine.
• Kultuurielu elavnemist ja poliitiliste olude tuntavat
liberaliseerumist sellel perioodil tähistab mõiste
„kuldsed kuuekümnendad“ , mil toimus füüsilise
vägivalla kadumine, elementaarse isikuvabaduse
ilmnemine, ühiskonna avatuse suurenemine,
eneseteostusvõimaluste suurenemine, noorte
aktiivsuse kasv, eripalgelise demokraatliku liikumise
kujunemine.
Kontaktide tihenemine muu maailmaga
• Hruštšovi sula-ajal taastusid ka otse-kontaktid
muu maailmaga.
• Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele
naaberriik Soome ning Põhja-Eestis nähtavad
Soome TV saated.
• 1965.a. taastati regulaarne reisilaevaliiklus
Helsingiga.
• Tõepärast informatsiooni maailmas
vahendasid välisraadiojaamad: Ameerika hääl,
Vabadusraadio.
stagnatsiooniperiood
• Aastail 1969-1977 süvenes poliitilis-administratiivne kontroll.
• 1968.a. surusid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkias maha riigi
demokratiseerimise püüdlused nn. Praha kevade.
• Kindlatesse raamidesse suruti komsomoliorganisatsioon.
Laienes bürokraatia.
• Tugevnes tsensuur, raskenesid kontaktid muu maailmaga.
• 1965.a. likvideeriti rahvamajandusnõukogud ning järk-järgult
tugevnes taas tsentraliseeritud käsumajandus.
1978.a. asendati Eesti NSV juhtkonnas
Johannes Käbin täiesti umbkeelse Karl
Vainoga. Algas uus venestusaeg Eestis.
Uus venestamiskampaania
• Aastail 1978-1982 toimus venestuse forsseeritud rünnak.
• 1978.a. võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse
alusel vastu salastatud otsuse „Vene keele omandamise ja
õpetamise edasisest täiustamisest, mis omistas vene keele
õppimisele ja õpetamisele erakordselt suure ideoloogilispoliitilise tähtsuse.
• Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille
kandvaks loosungiks oli kakskeelsus. Esmajoones pidi vene
keele osatähtsus oluliselt suurenema hariduses.
• Vene keele senisest veelgi laialdasem kasutuselevõtt
saavutas haripunkti 1980. aastal, mil hakati vene keelt
õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli I klassis ning
oluliselt suurendatu ka kõrgkoolides vastuvõttu nendele
erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles.
vastupanu
• Vastupanuliikumises asendus metsavendade relvavõitlus 1950. aastatel
põrandaaluste noorsoorühmade tegevusega. Üheks noorte
salaorganisatsiooniks oli Eesti Rahvuslaste Liit.
• 1960. aastate teisest poolest asendas senist põrandaalust noorsooliikumist
eripalgelised demokraatlikud liikumised. Tekkis dissidentide e.
teisitimõtlejate liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu.
• Balti pagulaste ühistööna loodi 1966. a. ühine organisatsioon BATUN, mis
hakkas taotlema ÜRO-lt toetust Baltimaade iseseisvuse taastamisele.
• 1972.a. koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit
memorandumi ÜRO Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse
taastamist.
• 1970.a aastatel olid peamisteks vahenditeks said avalikud kirjad ja
pöördumised võimuorganitele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning
välisriikide valitsustele.
• 1978.a asutati Stockholmis Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskus.
• 1978.a. hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat „Lisandusi
mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“, kuhu koondati kõik tähtsamad
avaldused, memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated.
• Üheks vastupanu vormiks oli ka ametlikult keelatud kirjanduse ning
omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine
Balti Apell ja 40. kiri
• 1979.a. koostasid Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejad avaliku ühiskirja, mis
sai tuntuks Balti Apelli nime all, mis läkitati NSV Liidu, Saksa Liitvabariigi,
Saksa DV jt. riikide valitsustele kui ka ÜRO peasekretärile.
• Selles ühiskirjas nõuti MRP lepingu salajaste lisaprotokollide avalikustamist
ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega.
• 1980.a. okt-nov-s koostati grupi haritlaste poolt avalik kiri, mis kandis nö
40 kirja nime. See oli adresseeritud Eesti kesklehtede toimetustele ja
ajalehele „Pravda“.
• 40. kirjas juhiti tähelepanu rahvussuhete pingestumisele ja eesti keele
ahistamisele.
• Kirjale kirjutasid alla 40 tuntud vaimu ja loomeinimest sh.Priit Aimla, Arvo
Valton, Jaan Kaplinski, Andres Tarand, Mati Hint, Fred Jüssi jt., kes lootsid
teadvustada ühiskonnas kuhjunud probleemidele ja eestlaste olukorrale.
• Nõukogude võimud vastasid vastupanuliikumise tugevnemisele
arreteerimiste ning läbiotsimistega
• Enamik avaliku vastupanuliikumise tuntud tegelasi vangistati ning nad
mõisteti erinevateks tähtaegadeks vangilaagritesse. TÜ õppejõud Jüri Kukk
alustas protestiks vägivalla vastu näljastreiki ja suri hiljem vanglas.
Balti küsimus rahvusvahelisel areenil
• 1953.a. moodustas USA Esindajatekoda komisjoni nn. Kersteni
komisjon, mis uuris 1940.a. sündmusi Baltikumis ja avaldas 1954
aruande, kus kirjeldatakse NSV Liidu jõu ja vägivallapoliitikat.
• 1966.a. loodi Balti pagulaste poolt ühine organisatsioon BATUN,
mis hakkas taotlema ÜRO-lt toetust Baltimaade iseseisvuse
taastamisele.
• 1975.a. teatas USA president G. Ford, et USA ei tunnusta kunagi
Leedu, Läti ja Eesti inkorporeerimist NSV Liitu. Selle avaldusega
ühinesid Suurbritannia, SLV ja Prantsusmaa.
• 1983.a. kuulutas USA president Reagan 14. juuni Balti vabaduse
päevaks.
• Balti Apellile tuginedes võttis Euroopa Parlament 13. jaanuaril 1983
vastu deklaratsiooni, milles tehti ettepanek tõstatada Balti küsimus
ÜRO dekoloniseerimiskomisjonis.
• 1987.a. võttis Euroopa Nõukogu vastu resolutsiooni, milles nõuti
Balti riikide enesemääramisõigust.

similar documents