Carl Johann Maria von Seidlitz

Report
Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad
• 1564.a.vakuraamatus märgitakse Väätsa küla (Dorf
Wetze) – varasema aja kohta pole mingeid ürikuid säilinud
• 1569 olid Nehatu ja Vissuvere külad Hermann Flemming’u
käes (tõen. ka Väätsa)
• 1591 andis Claus Flemming Hans Burtile Tarapää
(Tarrapäh) nimelise koha (tõen. Väätsa küla) lääniks
• 1615 olid Väätsa maad (12 adramaad) Burtide käes
• 22. juulil 1619.a. sai Magnus von Nieroth (vahetuskaubana
Jändja eest) endale lääniks neli paika (küla?) – Tarrapäh,
Nehhat, Salentack, Kölgel. Tõenäoliselt Tarapää (Väätsa),
Nehatu, Salutaguse (olet. Väätsa mõisa kohal) ja Kõljala.
Tõenäoliselt hilisema mõisa põhitüki maad
• Nehatu maad olid 1569 10 adramaa suurused
Väätsa mõis: kinnistamine 1621
• 20. (28.) juuni 1621. Rootsi kuningas Gustav II Adolf
kinnistab hulk maid (Gut Tarrape mit den Dorf
Nehhat und Waetz) Magnus Neuroth’ile, kelle käes
need olid alates 1612. aastast „truu teenistuse eest
Liivimaa sõjas poolakate ja moskoviitide vastu“
• Tema käes olid hiljem ka Piigaste, Neeruti ja
Tarastvere (kõik Tartumaal), saadud Gustav Adolfilt
sõjaliste teenete eest 1628
• Tõenäoliselt sai siit kinnistamisest Väätsa mõis alguse
• Magnus von Nieroth’i võib pidada seega Väätsa mõisa
esimeseks omanikuks
Magnus von Nieroth (sen.)
• surnud 1641, sünniaeg teadmata
• Paide linnuse asehaldur 27. mai 1627
kuni 27. juuni 1629
• Tallinna linnuse asehaldur 1634-37
• Käkisalmi (Kexholm) lääni maavanem
• Otto von Nierothi ja Gerdrute von
Metztackeni poeg
• abielus oli Barbara von Nierothiga
(sünd. von Uexküll)
• Nieroth’i (Neurodt’i) suguvõsa saabus
Saksamaalt Liivimaale 13. sajandil
Rootsi kuninganna
Kristiina
eestkostevalitsus
eesotsas Gabriel
Oxenstiernaga
kinnistab Magnus
Nyroth’ile tühjad
maad “… Wasakorb,
Korweperre och
Ebbopall uthi Turgelss
Kirchspiell […]
Wittensdens gebiets”
22. juuli 1635.
Need alad kattuvad
mõisal kuni aastani
1901 olnud lahustükiga
Eesti Ajalooarhiiv
Magnus von Nieroth (jun.)
• Magnus von Nieroth (sen.) poeg
• Väätsa mõisa 2. omanik
• Eestimaa maanõunik (landrath) ja
rittmeister
• Sünniaeg teadmata, surnud detsembris
1670, maetud jaanuaris 1671 Tallinna
toomkirikusse) tema käes olid Väätsa,
Kiltsi (Läänemaa) ja Tarastvere mõisad
• Abikaasa Anna Elisabeth (sünd. von
Taube), surnud millalgi peale 1680.
aastat
Pantimine Claus Johann von Baranoffile 1680
• 1671 sai mõisa päranduseks Magnus von Nieroth’i
(jun.) lesk Anna Elisabeth von Nieroth (sünd. von
Taube) – mõisa 3. omanik
• 18. juuni 1680 pantis ta mõisa 8300 riigitaalri eest
Claus Johann von Baranoffile. Temast sai faktiliselt
mõisa 4. omanik
• 1680 algas ligi 190 aastat kestnud Baranoffide
omandusperiood mõisas
1720ndate aastate
ümberkirjutus Rootsi
kuninga Karl XI
kinnituskirjast (28. juuli
1685), millega kinnitatakse
mõisa pantimine Magnus
Nieroth (jun.) leselt Claus
Johann Baranoff’ile 18.
juunil 1680
Eesti Ajalooarhiiv
Baranoffid
• Tatari päritolu Vene aadlisuguvõsa, kes
teenis peale tatarimaa vallutamist
Moskva Suurvürsti (Vene tsaari). 158090ndatel aastatel tulid nad Vene-Rootsi
sõja käigus Rootsi poole üle
• Neli venda - Woyn, Feodor, Kasjan
(Kasargen) ja Menschik von Baranoff,
panid aluse ulatuslikule von Baranoffide
aadlisuguvõsale Liivimaal
• Väätsa mõisa esimene Baranoffidest
omanik Claus Johann oli Menschik von
Baranoffi (1590-1623) ja Katharina von
Baranoff’i (sünd von Uexküll) poeg
Claus Johann von Baranoff
•
•
•
•
Sündinud umbes 1621, surn. 1686 Tallinnas
Väätsa mõisa 4. omanik
Eestimaa maanõunik
Lisaks Väätsale olid tema käes Suure-Lähtru
mõis Läänemaal, Rabivere mõis Harjumaal ja
Antola mõis Soomes
• Abikaasa Anna (Johanna) Elisabeth sünd. von
Uexküll, abiellus 1654
• 1 poeg (Johann, 1666) ja 1 tütar (Anna
Elisabeth)
Tema elamise kohta Väätsal andmed puuduvad.
Tema ajal toimus suur mõisate reduktsioon
(riigistamine)
Johann von Baranoff
• Sündinud 1666 Tallinnas, surnud 1719
• Väätsa mõisa 5. omanik (mõis oli suure osa ajast
sel perioodil riigistatud)
• Lisaks Väätsale olid tema käes Suure-Lähtru
mõis Läänemaal ning Rabivere ja Peningi mõisad
Harjumaal
• Abikaasa (teine) Barbara Helena sünd. von
Wrangell Sausti mõisast Harjumaal, abiellus
1706
• 2 tütart (Anna Barbara, 1709 ja Johanna
Elisabeth, 1718) ja 1 poeg (Karl Gustav, 1713)
Tema elamise kohta Väätsal andmed puuduvad
Karl Gustav von Baranoff
• 1713-96 ,Väätsa mõisa 6. omanik
• Tema käes olid Suure-Lähtru, Niinja, Perila,
Peningi, Aruküla (Harjumaal), Rabivere, Väätsa,
Türi-Alliku, Prääma ja Kärde mõisad
• Endale elamiseks ehitas ta esinduslikult välja
Suure-Lähtru mõisa
• Abikaasa Margaretha Elisabeth sünd. von
Derfelden, abiellus 1733
• 4 poega (Karl, Klaus-Gustav, Peter ja Christoph
Heinrich) ning 2 tütart.
• Kolmandale pojale (Peter, 1748) jättis ta
Aruküla, Rabivere ja Väätsa mõisad
Peter von Baranoff
• 1748-1807 ,Väätsa mõisa 7. omanik
• Tema käes olid Aruküla, Rabivere ja Väätsa
mõisad
• Elukohaks ehitas ta endale esinduslikult välja
Väätsa, kus ta ka suri
• Abikaasa Johanna Juliane sünd. von Hastfer,
Üksnurme mõisast, abiellus 1769
• 4 poega ning 4 tütart
• Poegadest vanuselt teine Klaus Heinrich (sünd
1776) päris Väätsa ja Prääma mõisad
Peter von Baranoff, lapsed
•
•
•
•
•
•
•
•
Johanna Margaretha, sünd. 1769 Tallinnas
Karl Georg, sünd. 1770 Rabiveres
Ottilie Helene Charlotte, sünd. 1771 Pikaveres
Katharina Nathalie Auguste, sünd. 1774 Tallinnas. Tema
pulmad peeti 1800.a. Väätsal Karl Reinhold Woldemar von
Krüdeneriga
Joachim Klaus Heinrich, sünd 1776 Tallinnas – talle jäeti
Väätsa mõis
Johann Peter Otto, sünd 1777 Tallinnas
Trofim Johann Ludwig, sünd 1779 Tallinnas
Wilhelmine Elisabeth, sünd. 1781 Rakveres
Tõenäoline on, et uus mõisahoone
oli 1800 äsja valmis saanud
Mõisahoone fassaad 1971.a. Muinsuskaitseameti
fotokogu, Veljo Ranniku
Ahi mõisahoone
saalis (hävinud)
Muinsuskaitseameti
fotokogu, Veljo
Ranniku, 1971
Mõisahoone saalis asunud ahju (hävinud) detail
Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku, 1971
Meiereiks ümber ehitatud mõisa aidahoone 1971.a.
Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku
Mõisa tallihoone 1971.a. Muinsuskaitseameti
fotokogu, Veljo Ranniku
Mõisa karjakompleks 1971.a.
Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku
Mõisa kuivati 1971.a (nüüdseks lammutatud)
Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku
Arvatava vana peahoone alusmüüridele tehti uue
hoone valmimise järel oletatavasti kelder. 1971.a. foto
Joachim Klaus Heinrich von Baranoff
• 1776-1862 ,Väätsa mõisa 8. omanik,
ooberstleitnant
• Tema käes olid Väätsa ja Prääma mõisad
• Elas ajuti Väätsal, ajuti Tallinnas
• 2 poega ning 2 tütart
• Vanim poeg Gregor (sünd. 1804) päris Väätsa mõisa
• Noorem poeg, maalikunstinik Nikolai von Baranoff
(1808-63) olevat sündinud Väätsal, kuid
aadligenealoogia käsiraamatud annavad
sünnikohaks Tallinna
• Vanima tütre Johanna Marie Pauline (1802-70)
pulmad peeti 1827. aastal Väätsa mõisas
Nikolai von Baranoff
• 1. mai 1808 (Väätsa või Tallinn) – 6. august 1863 (Paide)
• Tuntud portree- ja ajaloomaalide maalija
• Kurttummana sai alates 10. eluaastast hariduse Berliini
kurtummade koolis, kus avastati tema kunstnikuanne
• Maalimist õppis Münchenis ja Viinis, seejärel viibis pikemat
aega Roomas
• 1845 sai temast Peterburi Akadeemia vaba kunstnik.
Peterburi perioodi töödest on teada hulk Vene näitlejate
portreesid, samuti arvukaid pühapilte Peterburi õigeusu ja
katoliku kirikutes. Eestis asub tema töödest Paide kiriku
altarimaal 1848. aastast, Vene keisrinna Aleksandra
Fjodorovna kingitus tulekahjust taastatavale kirikule
Peter Johann Georg (Gregor) von
Baranoff
• 1804-83, Väätsa mõisa 9. omanik, suri
Paides
• Pantis 1864.a. mõisa kolmeks aastaks
Dr. Carl Johann von Seidlitzile 140
tuhande hõberubla eest
• 1867 pikendati pandilepingut kolme
aasta võrra
• 18. septembril 1870.a. muudeti pandileping
ostulepinguks
• Von Seidlitzide periood kestis mõisas ligi pool
sajandit kuni 1919. aasta riigistamiseni
Carl Johann von Seidlitz
• 6. märts 1798 – 7. veebruar 1885
• Maailmakuulus teadlane ja õpetlane
• 1864-70 Väätsa mõisa pandipidaja
• 1870-79 mõisa omanik (10. omanik)
• 1879 kinkis Väätsa mõisa oma vanimale pojale (kelle
jaoks arvatavasti oli see ka ostetud)
• Ise elas elu lõpuosa Tartus ja Meeri mõisas, mille oli
pantinud 1841 ja ostnud päriseks 1844
Dr Carl Johann von
Seidlitzi allikirjaga leping,
milles ta nõustub
pandilevõtmise
tingimustega
Tallinnas, 26. mail 1864
Eesti Ajalooarhiiv
Carl Johann von Seidlitz
• Sündis Tallinnas Hobusepea tänaval
• 1815-21 õppis Tartu ülikoolis: kolme
aastaga sai Cum Laude diplomi, 1821
kaitses doktoritöö
• Läks 1822 Vene Mereväe meditsiiniteenistusse, oli
1822-26 Peterburi Mereväehospidali ordinaator
• 1823 pandi Astrahanis tema juhtimisel
koolerapuhangule piirang.
• 1823-25 täiendas end kaks aastat akadeemiliselt
Euroopa ringreisil, peatudes pikemalt Pariisi,
Kopenhaageni, Montpellier', Pisa ja Genfi
meditsiiniakadeemiates.
Carl Johann von Seidlitz
(järg)
• 1828-29 oli Vene-Türgi 2. armee
peakorteri ülemarst, 1830 Vene
saatkonna arst Peterburis
• 1830-37 Peterburi Sõjasadama meditsiini-inspektor
ja ühtlasi ka Peterburi Mereväehospidali peaarst
• 1837-47 Peterburi Meditsiin-Kirurgilise Akadeemia
professor
• Venemaa keiser Nikolai I andis talle 17. oktoobril
1846 teenistusaadli tiitli
• 1847 läks erru sõjaväeteenistusest, 1864
tsiviilteenistusest tõelise riiginõunikuna (mil naasis
elama Eestisse)
Carl Johann von Seidlitzi eruperiood 1864-85
• Propageeris nii Peterburis kui ka Eestis Charles Darwini
evolutsiooniteooriat (olles nii Peterburis kui ka Eestis üks
esimesi)
• Kirjutas (sõbrana) Vene poeedi Vassili Žukovski
elulooraamatu
• Oli 1868-69 Eesti Looduseuurijate Seltsi president
• Oli Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi
viitsepresident
• Valmistas Peterburi õukonnas ette raudteede ehitamist
Eesti- ja Liivimaal (see sai teoks 1868-70)
• Korraldas Eesti- ja Liivimaa üldloodimise 1870-80ndatel
(alates sellest ajast on teada Suure Munamäe tegelik kõrgus
318 meetrit)
Carl Johann von
Seidlitzi kirjutatud
Vene poeedi Vassili
Žukovski elulooraamatu
saksakeelse väljaande
teise trüki tiitelleht
Miitavi (Jelgava), 1872
Carl Johann von
Seidlitzi kirjutatud
Charles Darwini
evolutsiooniteooriat
populariseeriva raamatu
tiitelleht
Peterburi Keiserlik
Raamatukirjastus 1865
Kalifornia Ülikooli
Raamatukogu
(digiteerija)
Carl Johann von
Seidlitzi kolm vanimat
last:
• Marie (1832)
• Karl Johann Maria
(1838, päris Väätsa
mõisa)
• Georg Karl Maria
(1840)
Eesti teadaolevalt
vanim foto
(dagerrotüüp), 1844
Eesti Kirjandusmuuseumi
Kultuurilooline arhiiv
Carl Johann von
Seidlitz
Dagerrotüüp umbes
1845. aastast
Eesti Kirjandusmuuseumi
Kultuurilooline arhiiv
Dr. Carl Johann von
Seidlitzi haud Tartus,
Vana-Jaani kalmistul
Carl Johann Maria von Seidlitz
• 1838-97, Väätsa mõisa 11. omanik
• Sõjaväelane, elas aktiivse osa elust
Peterburis, kuid hiljem palju mõisas,
kus ka suri
• Oli Carl Johann von Seidlitzi vanim poeg (kokku 8 last)
• Abikaasa Aleksandrine Justina Caroline sünd. von
Rauch
• Neli last, vanim tütar Marie Dagmar Karoline sündis
1865 Väätsa mõisas
• Pärandas mõisa vanimale pojale Karl Johann Antonile
(sünd. 1878 Peterburis)
Väike juurdeehitis vasakul on tehtud arvatavasti
1860ndatel aastatel Carl Johann Maria von Seidlitzi
omandusajal
Tõenäoliselt Carl Johann von Seidlitzi omandusajal
1860ndatel viidi sissepääs juurdeehitusse. Umbes
samast ajastust pärineb ka klaasveranda tagakülje
keskel
Kinnistamisotsuse
väljavõte, välja
antud Karl Johann
(Karl Julian) von
Seidlitzile, kes sai
mõisa päranduseks
isalt
2. juuni 1898
Eesti Ajalooarhiiv
Carl Johann Anton (Karl Julian) von
Seidlitz
• Sünd. 1868, surma-aasta teadmata
• Väätsa mõisa 12. ja viimane 1919.a. riigistamise eelne
omanik
• Ratsaväelane, rittmeister ja polkovnik, oli lõpetanud
Nikolai ratsaväekooli
• Tegeles Väätsal hobusekasvatusega, ostis kokku maid
(1901 Vissuvere karjamõis Kirna mõisalt)
• Juunis-juulis 1919 oli Loodearmee (Põhjakorpuse)
välistaabi ülem Aleksandr Rodzjanko juures
• Alates juulist 1919 Loodearmee varustusosakonna ülem
• Jäi Eestisse (vähemalt kuni 1938), edasine elukäik
teadmata
Mõisa viimane riigistamiseelne omanik Karl Johann
Anton (Karl-Julian) von Seidlitz (paremalt kolmas)
Vissuvere
karjamõisa
ostuteatis
5. oktoober
(28.
september)
1901
Eesti
Ajalooarhiiv
Väätsa mõis 1919-2011
•
•
•
•
•
1925 kolis riigistatud mõisahoonesse kool
1943-44 oli keldrites sõjavarjul Tartu muuseumite kogud
1960-70ndatel muudeti hoone siseplaneeringut
1976 valmis juurdeehitusena uus koolihoone
2002-11 mõisahoone restaureeriti osade kaupa (katus,
saal, ülejäänud hoone), millega ta sai koolihoone kõrval ka
valla esindusruumide funktsiooni

similar documents