Kolledezite tulevikuseminar

Report
KOLLEDŽITE SUVEPÄEVAD 2012
ELURING MÜSTILINE MÕNU KÕIKSUSE ANUMAS
SEMINAR
Helsingborgi
kalossivabrik
1920
Garri Raagmaa
TARTU ÜLIKOOL
[email protected]
+372 578 899
2000 – ülikool
ex-kalossitehases
2008 – 3200 üliõpilast
2012 – 3700
2015 soov – 6000 ??
Kolledž kui regiooni eluringi
pikendaja ja rajasõltuvusest
väljaaitaja
Kuidas mõõta suuremal või
vähemal määral müstilist
kolledži mõju/mõnu ja mille
alusel hinnata kolledžite
tegevust tulemuslepingutes?
Kavas


- Sissejuhatus teemasse ja TIPSutamisse
Garri Raagmaa
- Eve Eisenschmidti ja Kalle Tammemäe (
• Milleks kolledžeid vaja on
• kuidas nonde tulemuslikkust mõõta?
Küsimused


- Grupiviisiline mõtlemine „Milliste
näitajatega mõõta kolledžite töö
tulemuslikkust?“
- Ettekanded ja diskussioon
TIPS on




Teadus- ja innovatsioonipoliitika
seireprogramm
2011-2015
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav
programm
Teostavad Tartu Ülikool koostöös Tallinna
Tehnikaülikooliga
Seirevaldkonnad







Intellektuaalomand teadus- ja
arendustegevuses
Eesti teaduse rahastamissüsteem
Teadus- ja arendusasutuste juhtimis- ja
majandamismudelid
Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöö juhtimine
Teadus- ja innovatsioonipoliitika
kompleksanalüüs
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
rahvusvahelistumine
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
strateegia 2014 – 2020 kujundamine
4. Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöö





Uuring 4.1. Ettevõtete ja kõrgkoolide
koostöökogemuse seire
4.2. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö
organisatsiooniline baas ja barjäärid
4.3. Teadus- ja arendustegevusega tegelevate
ettevõtete roll Eesti innovatsioonisüsteem
4.4. Teaduspoliitika meetmete mõju spin-off
ettevõtete loomisele ja arengule
4.5. Regionaalsete kõrgkoolide roll
kohalikus arengus Põhjamaade
regionaalsete innovatsioonisüsteemide
taustal  III kvartal 2011 – III kvartal 2013
Uuringu 4.5 küsimused





Mis on regionaalne innovatsioonisüsteem? Millised on sell
lähenemise alusteooriad ja arengusuunad?
Milline on Põhjamaade, nn. "kelti tiigrite" ning Baltimaade
kogemus regionaalsete kõrgkoolide/kõrgkoolide filiaalide,
uurimisasutuste ja tehnoloogiasiirdeasutuste kasutamisel
teadmusühiskonna arendamisel kohtadel?
Milline on Eesti regionaalne innovatsioonisüsteemi
eripärad võrreldes Põhjamaade ja teiste lähenemistega?
Millised on Eesti seni rakendatud innovatsioonimeetmete
(kolledžite meede, klastrimeede, regionaalsete
kompetentsikeskuste meede, erinevad
innovatsiooniprogrammid) tulemused, kuivõrd on need
olnud RISi loovad.
Soovitused Eesti regionaalse innovatsioonisüsteemi
arendamiseks.
Tibake teooriat
Teadmine ei ole teadus!
Teadmispõhise majanduse eripärad

Teadus = R&D
R&D=innovatsioon

Teadmised on kiiresti liikuv ja riknev kaup

•  on-line ühiskond

Osad teadmised on ülekantavad vaid inimeselt
inimesele, mittekodeeritavad (tacit)
•  vajalik vahetu kontakt, usaldus


Asheimi järgi analüütiline (näiteks
biomeditsiin), sünteetiline (masinaehitus) ja
sümboolseks (moetööstus, toidutööstus)
Teadmispõhine majandus vajab laia
ühiskondlikku osalust  pidevõpet
Ülikoolide arv ja muutuv roll
Seppo 2012
Regioonide tüpoloogia

Tödtling jagab omakorda regioonid
innovatsioonivõimekuse poolest
• keskus• ääremaa- ja
• vanadeks tööstusregioonideks,

kus probleemid on vastavalt
• liigne fragmenteeritus,
• nõrgad institutsioonid ja
• uusi arenguid takistav rajasõltuvus
Institutional capacity – key issue in
peripherial FUR
Networks - leadership
Development path
Processes
Public spaces
and shared
arenas
The range of institutions
Resources competencies
Institutions structures
Kosonen 2005
Järeldus teooriast
Teadmiste tõhus ülekanne on
kaugustundlik
Seda soodustab oluliselt
teadmiste-tehnoloogiate siirde
süsteem – RIS / NIS / TIS
Regionaalne innovatsioonisüsteem
(RIS)



... on era- ja avalike organisatsioonide
läbipõimunud kooslus, mis loob ja levitab uusi
teadmisi ja oskusi
RISi iseloomustab teadmise loojate
(ettevõtted, ülikoolid, arendus- ja
koolitusorganisatsioonid, tehnosiirde
asutused) koostöö ja konkurents ning kogu
piirkonnas innovatsiooni toetav kultuur, mis
soodustab süsteemi toimimist ja edasiarengut
Klassikaline näide: Silicon Valley
• NB! mittekopeeritav

Doloreux and Parto (2004)
REGIONAALNE INnoVATSIOONISÜSTEEM (RIS)
(Cooke 2002, 18)
Regiooni sotsiaal-majanduslik ja kultuurikooslus
(Klastris) teadmisi kasutav allkooslus
Kunded
Vertikaalsuhted
Lepingulised
ETTEVÕTTED
Partnerid
Horisontaalsuhted
Konkurendid
Teadmiste, ressursside ja inimkapitali
vood ja nende vastasmõju
(Klastrile vajalikke) teadmisi loov ja jagav
allkooslus
TehnosiirdeTööjõuvahendusasutused
asutused
Avalikud
uurimisasutused
Haridusasutused
Välismõju
Riikliku IS
asutused
Riiklik
innov.
poliitika
Muud
RIS-d
Rahvusvahelised
org-d.
EL poliitika
Kõrgkool: kohalik sumin ja toru maailma
Allikas: Malmberg 2006
Kolledžite rollid RISis
TORU

•
Teadmiste-oskuste-tehnoloogiate kiire hankimine maailmast
ja nende siire kohtadele: testimine ja rakendamine
ARENDUS ja SÜNTEES

•
Kohtadel tekkivate teadmiste kogumine, süntees muu
maailma teadmisega, dokumenteerimine (kodeerimine),
edasiarendamine tehnoloogiateks
SUMIN

•
Tarviline on tagada kohalik-regionaalne võrgustumine:
ettevõtete, avaliku võimu ja koolide suhtlus ja strateegiline
sihiseade.
Miljöö

•
Ettevõtluseks innovatsiooniks soodsa kultuuri - miljöö
loomine.
Ülikooli dilemma kolledžite suhtes:

•
•
Teadusesse suunatava ressursi raiskamine
Ühiskonna tasakaaljustatud arendamine
Põhja-keldimaade
kogemus
Soome innovatsioonisüsteem
• Kasvulinnad

mitme ülikooli ja
tööstusharuga
• Regionaalne keskus

ühe-kahe campusega
• Ülikoolide keskused

koos polütehnikumidega
(6; Kajaani, Kokkola,
Lahti, Mikkeli, Pori and
Snonäjoki)
• Ääremaalinnad

Üksiku teadmisüksusega
(ülikooli keskus või
polütehnikum)
Allikas: Viljanmaa 2004
Soome
oskuskeskused
2008-13
- osaleb ühes või
- mitmes oskuskeskuses
Šoti võrgustikülikool
UHI - 15 kolledži ja
uurimisasutuse võrgustik
Highlands and Islands
Põhja-Šotimaal
Loodud 2001 Šoti
Parlamendi otsusega
2010ndast - ülikool



IIRIMAA NÄIDE
30000 ruutmeetrit pinda •
4000 täisajaga üliõpilast
Linnas, kus on vaid
25000 el.
Kolledžite võrgustik
rakendati 1990ndatel
hoolimata 7 “vana
ülikooli” vastuseisust
Hornafjörður teadmis- ja
kultuurikeskus
maailma otsas
Nýheimar – uus maailm/kodu
Kõrgharitud ja algharitud % 25-65
Eurostat, DG Regio
Innovatiivsus
European Innovation Scoreboard 2011
Innovaatilisusse kasv
Source: European Innovation
Scoreboard 2011
R&D
personal
2010
Eurostat
Erasektori R&D
personal
2010
Eurostat
“Asfalt VS Ajud” - % ühtsuspoliitika meetmed
2007-13
TRANSPORT
DG Regio
INIMRESSURSS
Põhja-keldimaade kogemus



Põhja- ja Keldimaades (Iirimaad, Šotimaa
ja Wales) on kõrgkoole, alul ülikoole,
hiljem ülikoolide keskusi / kolledžeid
rakendatud teadlikult regionaalse
innovatsioonisuutlikkuse kasvatamiseks,
Need on lülitatud üldriikliku
(regionaalsesse) innovatsioonisüsteemi;
Seda kombinatsioonis TAI-, oskus
(osaamiskeskukset) ja
klastripoliitikatega, milles nondel üksustel
on üldjuhul võtmeroll.
Kuidas meil?
Baltimaade kõrgkoolid 2010
Kõrgkoole
Filiaale Kokku Per mill.
EE
33
23
56
42
LV
61
69
130
52
LT
20
0
20
6
Eeldused RISi tekkeks






Väljakujunenud maakondlikud
majandusruumid
EASi maakondlikud arenduskeskused
KOVide ja ettevõtete suurem valmisolek
Maakondlikud ülikoolide kolledžid ja
kutsehariduskeskused
Kolledžite know-how
Head näited lähedalt Soomest
(oskuskeskuste programm), Rootsist,
Šotimaalt, Norrast jm.
Kolledžite tegevused RISis





kohalike ja regionaalsete arengustrateegiate
koostamises osalemine;
võtmetähtsusega arengufoorumite korraldamine
poliitiliselt neutraalse osapoolena;
• energia- ja tervishoiu-, aga ka teiste oluliste
tehnoloogiate ja töömeetodite uuendamine ja
adapteerimine;
regiooni majanduse restruktureerimine ja jätkusuutliku
spetsialiseerumise toetamine
• õppetoolid (professors/researchers of practice) ja
uurimisrühmad ja/või uurimus-arendusmeeskonnad
• tehniline infrastruktuur: laborid, inkubaatorid ja
kompetentsikeskused.
ettevõtjate ja avaliku sektori juhtide koolitamine
uute (tudengi)ettevõtete inkubeerimine
Äriteenused, transiit,
kinnisvaraarendus,
tarkvara jm. hi-tech
(Skype, Tehnopol etc.)
TALLINNA
PEAKESKUS
Tööstus,
transport
Hankiv tööstus, tekstiil
Toidutootminetöötlemine,
ehitusmaterjalid,
rekreatsioon
Hiiumaa:
Plastitööstus
Haapsalu:
Tervis ja taastusravi
Merendus-kalandus,
sanatooriumid
Kuressaare:
Väikelaevaehitus
Pärnu:
Spaa, turism ja
sotsiaalteenused
Puhkemajandus, tervise- ja
sotsiaalteenused, ressursima-jandus,
merendus, kalakasvatus
Kohtla-Järve (Jõhvi):
Põlevkivikeemia
Kaevandustehnoloogia
Rakvere:
Ehitusmaterjalid,
toidutööstus
Sillamäe ja Narva:
Energeetika
Vene kultuur ja äri
Keemiatööstus, metall, logistika,
sotsiaal- ja isikuteenused
Maamajandus-metsandus, toidu- ja
puidutööstus
Paide/Türi:
Agrotehnoloogia,
biokütused
TARTU
PEAKESKUS
Viljandi:
Kultuuri ja-elamusmajandus
Rahvuslik käsitöö
Puidu- ja toidutööstus
mahepõllundus, rekreatsioon,
(etno)kultuurimajandused
Valga:
Läti koostöö
Otepää spordimajandus
Kõrgharidus, meditsiin, bioja keskkonnatehnoloogia,
tarkvaraarendus
(Playtech, Regio etc.)
Räpina
aianduskool
Võru:
Puidutehnoloogia
Mehhatroonika
Eesti regioonide vanad ja uued spetsialiseerumised ning know-how
Kolledžite põhinäitajad
Haapsalu
KohtlaJärve
Kuressaare
Tudengeid
294
550
191
Täiendusõppijaid
500
200
(sh. lapsehoolduspuhkusel)
16
Eelarve
Meur
Narva
Pärnu
Rakvere
Türi
Viljandi
120
1000
96 17(-2) 50 55(-4) 17
13
142
0,9
2,5
0,3
3,4
30
0,5
600 1010 150
2400 2125
Töötajaid
T&A
osakaal %
0,44
1,3
1,7
3,5
0,5
Kolledžite tegevuse hinnangud
Haap- Kohtla- Kures- Narva Pärnu Rakvere Türi
salu
Järve
saare
Profiili seotus
Ei
regiooni
ettevõtlusega
loomisel
Profiili seotus Ei/Jah
regiooniga
nüüd
Seos
Nõrk
ettevõtlusega
Seos avaliku Oluline
sektoriga
Arengutrend Kasvav
Viljandi
Jah
Jah
Jah /Ei
Jah
Ei
Ei
Ei
Jah
Jah
Jah /Ei
Jah
Ei
Ei
Jah
Oluline
Oluline
Nõrk Mõningane
Nõrk
Nõrk
Oluline
Oluline
Oluline
Nõrk Mõningane Oluline
Nõrk
Oluline
Kasvav
Stabiilne Stabiilne Stabiilne
Stabiilne Suletud
Mõju
Oluline Oluline Oluline Väike Mõningane Väike
regiooni
majanduse
spetsialiseerumisiele
Arengu- Inimressurss Kohalik
InimInimArenguPeamine
kohalik mõju projektid (üliõpilased ) arengupoli ressurss ressurss projektid
itika
Väike
Mõju
Kasvav
Oluline
Kohalik
arengupoliiti
polnud
ka
Eve Eisenschmidt &
Kalle Tammemäe
Milleks kolledžeid ülikoolile vaja on?
Kuidas nonde tulemuslikkust
mõõta?
Küsimused
Grupiviisiline mõtlemine
Milliste näitajatega mõõta
kolledžite töö tulemuslikkust?“
sh. HTM tulemuslepingutes
Millised ülikoolide näitajad
lisada/asendada?
Teadmusloome & siire  rakendus








Ettevõtlusareng
Teadmiste loomine
Teadmiste siire
T&A teenused
Profiili sobivus ettevõtlusega
Välissuhted
Kvalitatiivsed struktuurinäitajad
Kvalitatiivsed mõjunäitajad
Inimressurss ja selle rakendus







Hõivatus tööturul
Praktikad
Täiendõpe
Talentide toomin
Tööturu T&A projektid
Kvalitatiivsed struktuurinäitajad
Kvalitatiivsed mõjunäitajad
Regionaalsus, osalus kogukonnas







Arendustöö regionaalsus
Koolitusmõjukus
Osalemine regionaalse arengu
kavandamisel
Võrgustikud hariduses
Võrgustumise ja koostöö intensiivu
Kvalitatiivsed struktuurinäitajad
Kvalitatiivsed mõjunäitajad
Töörühmad (6)






1. Regiooni näitajad (miljöö)
2. Kolledži edukuse alusnäitajad
3. Õppetöö-inimkapitali näitajad
4. Teadmusloome-siirde näitajad (toru)
5. Regionaalse strateegia- ja arendustöö
näitajad (foorum, sumin)
6. Innovatsiooni-ettevõtlusarengu
näitajad (arendus)
NB! Pöörake tähelepanu kvalitatiivsetele
hinnangulistele näitajatele  kuidas neid mõõta?
(à la „kolledžibaromeeter“)
KUIDAS GRUPIS MÕTELDA?







KUUEKS LOE!!
Leidke endale „pesake“ – MÖÖBELDAME!
Aega on 30 minutit
Valige pealik!
Määrake ‘Kirjutaja’ ja ‘Ettekandja’
ÜLESANNE GRUPILE:
Vali/mõtle välja 5 (VIIS) oma valdkonnas
olulisemat näitajat, mida peaks
rakendama tulemuslepingutes
•  PÕHJENDA! (tee 5 min ettekanne!)
Viimase aja
ruumimuutused
Linnastumine ja eeslinnastumine
City, eeslinnad, datšad ja
hajalinn (maa)
Kasvav liikuvus (mobiilsus)
Riigihalduse ümberkorraldamine
Baltimaade ja Soome esmasektor osakaal
koguhõives Soome Eesti Läti Leedu
26
24
22
20
18
16
14
12
10
8
6
4
2
Allikas: UNECE, riiklikud statistikaametid
0
1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
SKP elaniku kohta 2009
Allikas: Statistikaamet/Siseministeerium
Tegelik elanike
siseränne on veelgi
suurem
Allikas: Ahas jt 2010
Mobiilpositsineerimise andmete
erinevus rahvastikuregistrist
Ametkondlik piiride vedamine
Allikas: Siseministeerium
40 minutit
tööle
Eestis registreeritud sõidukid
Allikas: Antov 2010
Reaalsed tööturualad
Allikas: Ahas jt 2010
Keskuste teeninduslikud tagamaad
Allikas: Ahas jt 2010
2014-2020
programmperioodi tekstide
lugemine ja järeldused
Kuidas tõlgendada EK
etteantud tingimusi SF
kasutamiseks?


Fookus ‘Euroopa 2020’
strateegiale
Komisjon teeb ettepaneku tugevdada strateegilise
kavandamise protsessi. See hõlmab ühise strateegilise
raamistiku kehtestamist, partnerluslepinguid ning rida
temaatilisi eesmärke kooskõlas Euroopa 2020. aasta
strateegiaga.
Komisjoni vastuvõetavas ühises strateegilises raamistikus
nähakse ette põhimeetmed EL-i prioriteetide saavutamiseks,
esitatakse kavandamist puudutavad suunised, mida
kohaldatakse kõigile fondidele, sealhulgas EAFRD-le ning
EMFF-ile, ning edendatakse EL-i eri struktuurivahendite
paremat koordineerimist.
• Komisjoni ja liikmesriikide vahel alguses sõlmitavate
partnerluslepingutega kehtestatakse liikmesriikide üldine
panus temaatiliste eesmärkide elluviimisel ning
konkreetsete meetmetega seotud kohustused, et aidata
kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide
saavutamisele. Selged ja mõõdetavad sihid määratakse
kindlaks tulemusraamistikus.
‘Euroopa 2020’ kolm prioriteeti

arukas majanduskasv: teadmiste- ja
innovatsioonipõhise majanduse
arendamine;
 Teadus


= T & A = innovatsioon
jätkusuutlik majanduskasv:
ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja
konkurentsivõimelisema majanduse
edendamine;
kaasav majanduskasv: kõrge tööhõivega
majanduse tugevdamine, et tagada
sotsiaalne ja territoriaalne
ühtekuuluvus.
EL-i vahendite kasutamine
Ühine strateegiline
raamistik






Partnerlusleping
Rakenduskavad
Terviklik investeerimisstrateegia: kooskõlas
Euroopa 2020. aasta strateegia
eesmärkidega
Kooskõla riiklike reformikavadega
Kooskõla ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu
ning merendus- ja kalandusfondi vahendite vahel
Eesmärgid ja näitajad, et mõõta Euroopa 2020.
aasta strateegia sihtide saavutamise edenemist
Tulemuslikkus: tulemusraamistiku juurutamine
Tõhusus: haldussuutlikkuse suurendamine,
bürokraatia vähendamine
Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika
│ 65
ERFi eesmärk

Ühtekuuluvuspoliitika on peamine
investeerimisinstrument, millega toetatakse liidu
Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud
põhilisi prioriteete


ERFi eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku ja
sotsiaalset ühtekuuluvust,vähendades tema piirkondade
vahelist tasakaalustamatust.
ERF toetab piirkondlikku ja kohalikku arengut,
• kaasrahastades investeeringuid teadus- ja arendustegevusse
ning innovatsiooni;
• kliimamuutustesse ja energiasse;
• VKEde ettevõtluse toetamisse;
• üldist majandushuvi pakkuvatesse teenustesse;
• telekommunikatsiooni-, energia- ja
• transpordiinfrastruktuuridesse;
• tervishoidu, haridusse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri;
• linnade säästvasse arengusse.
Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika
Euroopa RAF valdkonnad











Teadusuuringud ja innovatsioon
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-d)
konkurentsivõime
Üleminek vähese CO2-heitega majandusele
Kliimamuutustega kohanemine ning riskiennetamine ja juhtimine
Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus
Säästev transport ja tähtsate võrguinfrastruktuuride
kitsaskohtade kõrvaldamine
Tööhõive ja tööjõu liikuvuse toetamine
Sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vastu võitlemine
Haridus, oskused ja elukestev õpe
│
Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine
ja tõhus avalik
Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika
haldus
67
Järeldused lugemisest




Euroopa ei anna enam niisama raha, vaid
tahab üht-teist vastu saada
Koostatakse konkreetne plaan, mis peab
Euroopa raamistikku passima, ja leping
Kes lepingut rikub, jääb rahast ilma
Olulisel kohal saavad olema
biomajandused – lahendus 21. sajandi
energiakriisile – ja seega ääremaad


Dokument: Regional Policy Contributing to
Smart Growth in Europe
Regioonidelt nõutakse:
1) Määratleda konkurentsieelist omavad sektorid,
tehnoloogia valdkonnad (domains) või peamised
suunad (major arenas)
2) regionaalpoliitika fokuseerida nii, et toetada
innovatsioone nendes valdkondades
Eriline tähelepanu nendele regioonidele, mis pole
teaduse-tehnoloogia eesliinil

similar documents