Näide - Eesti e-kaubanduse liit

Report
E-kaubandusturu olukord peale
seadusemuudatust ning kauplejate
piiriülene tegevus
9. oktoober 2014, Tallinn
Tänased teemad:
1. E-kaupluste kodulehekülgede hetkeolukord ning
vastavus seaduses esitatud nõuetele.
2. Tarbija õigused teistest Euroopa Liidu riikidest
ostude sooritamisel.
3. Piiriüleste ostudega seotud kaebuste
lahendamine.
Üldised põhimõtted E-kaubanduses
• Senine regulatsioon muutus 13.06.2014
jõustunud VÕSi ja TKSi muudatustega
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2011/83/EL
http://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0083&rid=1
• Juhend e-kaubandusega tegelevale ettevõtjale
http://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/ekaubanduse_juhend_kauplejatele_alates_13_06_2014.pdf
VÕS § 54 Tarbija lepingueelne teavitamine
(1) Ettevõtja esitab tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise
tegemist selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe:
1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi;
2) ettevõtja asukoha aadress ja olemasolu korral tema telefoni- ja faksinumber ning e-posti
aadress, ning kui see on asjakohane, siis selle ettevõtja nimi ja asukoha aadress, kelle nimel ta
tegutseb;
3) ettevõtja tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kui see erineb käesoleva
lõike punktis 2 nimetatud aadressist;
4) lepingu eseme põhiomadused lepingu esemele ja teabe edastamise viisile kohases ulatuses;
5) digitaalse sisu puhul selle kasutusviis, selle suhtes rakendatavad tehnilised kaitsemeetmed ning
selle ühilduvus riist- ja tarkvaraga, mida ettevõtja teab või peab teadma;
6) lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhul, kui lepingu eseme olemusest tulenevalt ei
ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis, ning kõik
täiendavad veo-, posti-, kättetoimetamise või mis tahes muud kulud, kui need kulud tuleb kanda
tarbijal, või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, siis teave selle
kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist;
….
9) maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ning asja kättetoimetamise, teenuse
osutamise või muu soorituse tegemise aeg;
…
…
12) taganemisõiguse olemasolu korral selle õiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord
vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõikele 22;
13) taganemisõiguse olemasolu korral taganemisavalduse tüüpvorm;
….
17) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse või klienditeenuse pakkumisel
selle olemasolu ja kasutamise tingimused;
18) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse
korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele;
19) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle
olemasolu ja tingimused;
20) ettevõtja järgitava käitumiskoodeksi olemasolu, kui ettevõtja sellest oma tegevuses
lähtub, ning teave selle kohta, kuidas on võimalik sellest koopia saada;
21) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas;
22) andmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava
organi poole ning pöördumise tingimused.
Hetkeolukord
Puuduvad andmed:
Ärinimi
E-postiaadress
Tegevuskohaaadress
Hinnateave on puudulik (ühikuhind)
Taganemisavalduse tüüpvorm
2-aastane pretensiooni esitamise õigus / garantii
Teave tarbijakaebuste komisjoni kohta
Kohaletoimetamine
VÕS § 209 (6):
Kui pooled ei ole tarbijalemüügi puhul asja üleandmise aega kindlaks määranud, peab
müüja asja üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva
möödumisel lepingu sõlmimisest.
[RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
2011/83/EL (Artikkel 18):
1. Kui lepinguosalised ei ole kättetoimetamise ajas kokku leppinud teisiti, tarnib
kaupleja kauba, andes kauba füüsiliselt üle tarbija valdusse või tema kontrolli alla
põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast lepingu sõlmimist.
2. Kui kaupleja ei ole täitnud oma kohustust kaup tarbijaga kokku lepitud ajal või
lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kohale toimetada, nõuab tarbija kauplejalt kauba
kohaletoimetamist olukorrale vastava lisatähtaja jooksul. Kui kaupleja ei toimeta kaupa
kohale lisatähtaja jooksul, on tarbijal õigus leping lõpetada.
Taganemisõigus (§ 56)
1) Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14
päeva jooksul.
(16) Kui ettevõtja on rikkunud käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 12 nimetatud teabe
esitamise kohustust, lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel (seni kehtiv regulatsioon
3 kuud) käesoleva paragrahvi lõigetes 11–13 sätestatud viisil määratud taganemistähtaja
lõppemist. Kui ettevõtja on tarbijale edastanud eelmises lauses nimetatud taganemisõigust
käsitleva teabe hilinenult, kuid siiski 12 kuu jooksul alates käesoleva paragrahvi lõigetes
11–13 osutatud päevast, lõpeb taganemistähtaeg 14 päeva möödumisel teabe saamisest.
§ 561. Ettevõtja kohustused tarbijapoolsel
lepingust taganemisel
(1) Ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid mitte
hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas
tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud (senine regulatsioon – mitte hiljem kui 30 päeva
möödumisel)
(2) Kui tarbija taganeb finantsteenuse osutamise lepingust, tagastab finantsteenuse osutaja
tarbijale taganemisavalduse kättesaamisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva
möödumisel kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud.
(3) ….
(4) Ettevõtja teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagasimaksed, kasutades
sama makseviisi, mida kasutas maksete tegemiseks tarbija, välja arvatud juhul, kui tarbija
on sõnaselgelt andnud nõusoleku teistsuguse makseviisi kasutamiseks, ning tingimusel, et
tarbijale ei kaasne selliste maksete tagastamisega teenustasu või muud kulu.
§ 562. Tarbija kohustused lepingust
taganemisel
(1) Kui lepingu esemena anti tarbijale üle asi, saadab tarbija ettevõtjale viivitamata, kuid mitte
hiljem kui 14 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest asja tagasi või annab asja üle
ettevõtjale või ettevõtja nimetatud isikule. /…./
(2) Kui tarbija taganeb finantsteenuse osutamise lepingust, siis tagastab tarbija finantsteenuse osutajale
saadud raha ja muud esemed viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel
taganemisavalduse tegemisest.
(3) Tarbija kannab talle lepingu esemena üleantud asja tagastamisega seotud otsesed kulud, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tarbijal ei ole kulude kandmise kohustust, kui ettevõtja ei ole
teda teavitanud sellest, et need kulud tuleb kanda tarbijal.
(4) Tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse
vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses,
omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda asja olemuses, omadustes ja toimimises, peaks
tarbija käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu tal lubataks tavapäraselt seda teha poes. Tarbija ei
vastuta asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1
punktidele 12 ja 13 juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõiguse olemasolule.
§ 622. Täiendavad nõuded lepingu
sõlmimisele tarbijaga
(3) Ettevõtja tagab, et tarbija kinnitaks tellimust, esitades
sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Kui
tellimuse edastamine eeldab nupule vajutamist või
sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane
funktsioon tähistada hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus
koos maksekohustusega” või mõne muu samasuguse
ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob
kaasa kohustuse maksta. Kui ettevõtja ei täida käesolevas lõikes
sätestatud nõudeid, ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud.
Hetkeolukord
• Puudub teave taganemisõigusest
• Teave raha tagastamise tähtaja kohta lepingust
taganemisel on uuendamata
• Osadel lehtedel ei ole teave tarbija õigustest
üheselt mõistetav
• Puudub teave kauba tagastamisega seotud kulude
kandmise osas
• Puudub taganemisavalduse vorm
• Puudub tellimuse edastamise nupul vajalik teave
Kaupade ja teenuste piiriülene
müük
Euroopa Liidu siseturg
Tarbijate ebakindlus EL-i siseturu
võimaluste kasutamisel
Kauplejate tõrksus piiriüleselt
oma tooteid müüa
Siseturu poolt pakutavate eeliste
kasutamise piiramine
Kas kõik tarbijad on Euroopas
võrdsed?
• Liikmesriigid tagavad, et teenuse kasutajatele ei kohaldata
diskrimineerivaid nõudeid nende kodakondsuse või
elukoha tõttu
• Liikmesriigid tagavad, et teenuseosutaja poolt avalikkusele
üldiselt kättesaadavaks tehtud teenusele juurdepääsu
üldtingimused ei sisalda diskrimineerivaid sätteid, mis on
seotud teenuse kasutaja kodakondsuse või elukohaga, kuid
ilma et see välistaks võimaluse näha juurdepääsutingimuste
puhul ette erisused, kui need on otseselt õigustatud
objektiivsete kriteeriumidega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta
siseturul,
Artikkel 20
Iirimaa tarbija versus
Suurbritannia e-pood
Iiri tarbija soovib osta rõivaid Suurbritannia ekaupleja kodulehelt. Sisestades peale kauba valimist
enda andmeid, suunatakse tarbija automaatselt
kodulehele .ie lõpuga, kus on palju kõrgem hinnatase.
Kas see on lubatud?
Eesti tarbijad versus Itaalia ettevõtte
Eesti tarbijad soovisid Itaalias mägedes tellida
helikopterit, sest ilmastikuolud ei võimaldanud mäelt
naasta. Kopteriteenuse hind muudus 5 korda
kallimaks, kui dispetšer kuulis, et tegemist ei ole
Itaalia kodanikega.
Kas see on lubatud?
Soome tarbija versus Eesti kaupleja
Eesti majutusettevõttes on kaks hinnakirja – üks
kohalikele elanikele ja teine teise riigi tarbijatele.
Ettevõtja põhjendab seda riskiga, et teise riigi tarbijat
on kahjunõude esitamiseks raskem leida.
Kas see on lubatud?
Veel näiteid…
•
•
•
Kaks Itaallast broneerisid endale majutuse Itaalias asuvasse hotelli,
kasutades selleks Austria reisimüüjat. Hotelli saabudes paluti tarbijatel
maksta täiendavalt 400 eurot. Nii hotell kui ka reisimüüja selgitasid
tarbijatele, et vastavalt teenuse kasutamise tingimustele tuleb itaallastel
maksta lisatasu, et neile laieneks hotelli poolt pakutavad mugavusteenused.
Eestimaa tarbija broneeris endale Interneti vahendusel rendiauto, mille pidi
kätte saama Suurbritannias. Auto kättesaamisel selgus, et tarbija peab
tasuma lisaks rendimaksumusele ka deposiiti 500 £ ulatuses, kuivõrd tema
juhiluba ei ole välja antud Inglismaal.
Suurbritannia elanik soovis osta paari saapaid e-kaubamajast ning avastas
ettevõtte kodulehelt, et sama ettevõtte Suurbritannia filiaal müüb saapaid
40£ kallimalt, kui Saksamaal asuv pood. Tarbija otsustas seejärel sooritada
ostu Saksa veebilehelt, kuid kaupleja keeldus tarbijale saapaid müümast,
põhjendades seda ebaausa hinnaeelisena tarbija kasuks.
Milliste teenuste pakkumine on
direktiiviga reguleeritud?
Direktiiv hõlmab endas teenuseid, mida osutatakse majanduslikel eesmärkidel. Näiteks:
• kaupade ning teenuste jae- ja hulgimüük,
• ehitusteenused,
• käsitööteenused,
• enamik ametitoiminguid nt finantskonsultantide teenused, arhitektid, veterinaarid,
• äritegevused seotud teenused, nagu värbamisteenused, patendivolinikud, turism,
majutus ja toitlustusteenused (hotellid, restoranid),
• koolitus- ja haridusteenused (eraülikoolid ja keeltekoolid, kinnisvarateenused)
• majapidamises osutatavad tugiteenused nt koristusteenused, eralapsehoidjate
ja aednike osutatavad teenused.
NB! Direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud: finantsteenused,
transporditeenused, tervishoiuteenused, hasartmänguteenused, sotsiaalteenused.
Kes on tarbija?
• 1999/44/EÜ: tarbija — füüsiline isik, kes käesoleva
direktiiviga hõlmatavates lepingutes toimib eesmärkidel, mis
ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega;
• 2011/83/EL: „tarbija” – füüsiline isik, kes käesoleva
direktiiviga reguleeritud lepingute raames tegutseb eesmärgil,
mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või
kutsetegevusega;
• Siseriiklik õigus
Näited:
• “Tarbija” tellis 10 mobiiltelefoni
• „Tarbija“ tellis tonni proteiinipulbrit
• Talunik tellis traktori, makstes ettevõtjana,
väites aga et see on eraaias kasutamiseks
Kes on kaupleja?
• 1999/44/EÜ: Müüja on isik, kes oma majandus- või
kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab
tarbijale kaupa või osutab teenust.
• 2011/83/EL „kaupleja” – füüsiline või juriidiline isik,
olenemata sellest, kas viimane on era- või avalikõiguslikus omandis, kes käesoleva direktiiviga
reguleeritud lepingute raames tegutseb – kaasa arvatud
teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või
ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-,
majandus-, ametialase või kutsetegevusega.
• Siseriiklik õigus
Näited:
• Mündioksjon Suurbritannia veebilehel
• Noolemängu ostmine Saksamaa veebikeskkonnast
http://www.2dehands.be/
• Soome ettevõtte töötajad kasutasid puhkuse- ja
meelelahutusteenuseid Otepääl. Teenuste eest maksti
ülekandega ettevõtte kontolt eraisikust vahendaja
arvele.
Tarbekaupade müük
(1999/44/EÜ): tarbijate põhilised raskused ning
müüjatega ettetulevate vaidluste peamised põhjused
tulenevad sellest, et kaup ei vasta lepingule.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/44: müüja
vastutab juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe
aasta jooksul alates kauba üleandmisest. Kõnealune
ajavahemik siseriiklike õigusaktide alusel ei või olla vähem
kui kaks aastat üleandmisest alates.
Erandid: Soome, Rootsi, Suurbritannia jm.
Lepingule mittevastavus, mis tuleb ilmsiks kuue kuu
jooksul alates kauba üleandmisest, loetakse esinenuks
üleandmise hetkel, välja arvatud juhul, kui tõestatakse
muud.
NB! Erinev praktika liikmesriikides!
(1999/44/EÜ):
• Kui kaup ei vasta lepingule, peaks tarbijatel olema õigus lasta kauba lepingule
vastavus tasuta taastada kas parandamise või ümbervahetamise teel, või kui see ei
õnnestu, siis lasta alandada hinda või tühistada leping.
Mõiste "tasuta" viitab kauba lepinguga vastavusse viimisel tekkivatele kuludele,
eelkõige posti-, tööjõu- ja materjalikuludele.
NB! Euroopa kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-65/09 ja C-87/09
•
Parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ning ilma
märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale, kusjuures võetakse arvesse kauba laad ja
eesmärk, milleks tarbija kaupa vajas.
•
Tarbija võib nõuda hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist, kui:
- müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet mõistliku aja jooksul või
- müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi
põhjustamata.
•
Tarbijal ei ole õigust lepingut tühistada juhul, kui lepingule mittevastavus on väike.
• Liikmesriigid võivad sätestada, et tarbija peab oma
õiguste kasutamiseks teavitama müüjat lepingule
mittevastavusest kahe kuu jooksul alates lepingule
mittevastavuse avastamise kuupäevast.
Näide:
Soome tarbija ostis e-poest espressomasina, väärtusega ligikaudu
1500 eurot. Soomes masinat kasutusele võttes märkas tarbija, et
masin oli puudusega ning ei töötanud korralikult. Esialgu proovis
tarbija probleemi lahendada Soomes, hakates otsima sama
kaubamärgi esindajat Soomes. Paraku Soomes antud mudelit ei
müüdud, seega ei olnud asendamine võimalik. Seejärel pöördus
tarbija Eestis talle masina müünud e-kaupleja poole, proovides
probleemi lahendada E-kirja teel, küsides võimalusi probleemi
lahendamiseks. Kaupleja ei vastanud tarbija kaebusele kahe kuu
vältel.
Näide:
Rootsi tarbija ostis Eestist talvemantli. Mantel osutus
ebakvaliteetseks, vooder rebenes ning erinevad
õmblused hakkasid lagunema. Rootsi tarbija sai
kauplusest vastuse, et kuna toode on Eestis välja viidud,
puudub kauplusel kohustus kaebusega tegelda.
Näide:
Eesti tarbija ostis Soomest reisikohvri. Kohver läks aasta
pärast ostu sooritamist katki. Parandamine ei olnud
võimalik ning asendustooteks pakkus kaupleja tarbijale
teistsugust toodet, sest samasugust mudelit enam ei olnud.
Tarbija sellega ei nõustunud. Seejärel pakkus kaupleja enda
kaupluse kinkekaarti. Raha tagastamise korral soovis
kaupleja kinni pidada pool kohvri maksumusest, sest
tarbija oli toodet korduvalt kasutanud.
Millised on tarbija õigused?
Piiriülene E-kaubandus
Peamised probleemid:
• Ettemakstud kaupade mittekättesaamine
• Tellitule mittevastavad kaubad
• Kasutamise käigus kaubal ilmnenud puuduste osas ei
aktsepteeri kauplejad tarbijate kaebusi.
• Pettused
Näide:
Hollandi tarbija tellis Eesti kauplejalt e-poe vahendusel
arvutiekraani. Pärast toote mõnekuist kasutamist ilmnes sellel defekt,
millest tarbija kauplejat ka teavitas. Kaupleja vastas tarbijale, et
tootele antud 3-kuuline garantii on möödas, mistõttu kauplejal
täiendav vastutus puudub. Tarbija, kes oli teadlik oma 2-aastasest
pretensiooni esitamise õigusest, kontakteerus kauplejaga uuesti, mille
peale kaupleja vastas, et seoses ettevõtte nime vahetusega ei ole
eelmise nimega kaupleja kohustatud vastutust võtma.
Näide:
• Eesti tarbija tellis Belgias registreeritud Interneti-poest kitarri
ning teostas kauba eest ettemaksu. Kättetoimetamise ajaks oli
kaupleja poolt vastavalt tellimistingimustele lubatud 3-6 nädalat.
Selle aja möödudes tarbija oma tellitud kaupa kätte ei saanud ning
pöördus kaupleja poole sooviga makstud raha tagastada. Selle
peale tõi kaupleja tarbijale erinevaid vabandusi ja põhjendusi,
miks tellimuse täitmine viibib, kuid raha ei soostunud tagastama.
Pärast 8-kuulist ootamist ei olnud tarbija ikka kitarri kätte saanud
..
Kaua peab tarbija ootama?
Näide:
Tarbija tellis Eesti e-kaupleja lätikeelselt lehelt pardli. Pardel lakkas
töötamast, kuid tarbija teavitas kauplejat puudusest alles 3 kuud peale
vea avastamist. Kaupleja jättis tarbija kaebuse rahuldamata, viidates
tarbija kohustusele teavitada 2-kuu jooksul.
Kohalduv õigus
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 593/2008, lepinguliste
võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”)
Artikkel 6
Tarbijalepingud
1. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, on leping, mille füüsiline isik on
sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil („tarbija”) teise isikuga,
kes tegutseb oma tegevus- või kutsealal („kutseala esindaja”), reguleeritud selle riigi
õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja
a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht,
või
b) kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki
või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik, ning et leping jääb nende
tegevuste raamesse.
2. Olenemata lõikest 1 võivad pooled artikli 3 kohaselt valida lõikes 1 sätestatud
nõuetele vastava lepingu suhtes kohaldatava õiguse. Selline valik ei või siiski
põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega,
millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku
puudumisel oleks olnud kohaldatav lõike 1 alusel.
Piiriüleste kaebuste lahendamine
Kaebuste lahendamine kui müüja ja tarbija
ei asu samas liikmesriigis
• Mida teha, kui tekivad probleemid ja kuidas esitada piiriülest
kaebust?
- Hoolimata sellest, millisest EL liikmesriigist ost sooritada,
probleemide ilmnemisel on esimeseks sammuks müüjaga
ühendust võtta.
- Kui suuline pöördumine ei anna tulemusi, tuleb teha kirjalik
kaebus, milles märkida tarbijapoolne täpne nõue.
Mida teha, kui probleem ei lahene?
Juhul kui:
1) tarbija ei ole oma õigustega kursis ega tea, mida müüjalt nõuda,
või
2) tarbijal on müüjaga võimatu ühendust saada, või
3) tarbija kaebust ei lahendata ning tarbija leiab, et teises riigis
tema õigusi on rikutud,
saab abi saamiseks pöörduda Tarbijakaitseameti juures
tegutseva EL tarbija nõustamiskeskuse või vastava liikmesriigi
tarbijakaitse keskuse poole.
Euroopa tarbijakaitsekeskused
• Spetsiaalsed keskused kõikides EL riikides.
• Moodustavad ühtse tarbijakaitsekeskuste võrgustiku
ECC-Network.
• Võrgustiku tegevust koordineerib Euroopa Komisjon.
Kaebuste lahendamine
ECC-võrgustikus
Ülepiiriliste kaebuste statistika
2013 laekus:
• ECC keskustele rohkem kui 80 000 tarbija pöördumist
• EL tarbija nõustamiskeskusele ~1000 tarbija pöördumist
EL tarbija nõustamiskeskus
lähtub oma tegevuses:
• Eesti Vabariigi seadustest (juhul kui kaupleja asub
Eestis).
• Teiste liikmesriikide seadustest (juhul kui kaupleja asub
teises liikmesriigis).
• Euroopa Liidu õigusaktidest (määrused, direktiivid jms)
Kohtuväline tarbijakaebuste lahendamine
(ADR-süsteem)
• Kohtuväline kaebuste lahendamise süsteem (ADR
süsteem) on süsteem, mis on loodud tarbijate
abistamiseks väljaspool kohtusüsteemi.
• Kohtuvälise kaebuste lahendamise süsteemi ülesandeks
on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi, mida
pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel.
Euroopa väiksemate kohtuvaidluste
menetlus
• Eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste
menetlemist ning vähendada kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid.
• Määrus on kohaldatav kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud
Taanis.
• Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltele kättesaadav
alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatud menetlustele.
• Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust saab kasutada piiriülestes tsiviilja kaubandusasjades, kui nõude väärtus ei ületa 2000 Eurot.
• Väiksemate kohtuvaidluste menetlus on heaks võimaluseks tarbijale, kellel ei
ole õnnestunud lahendada vaidlust mõne teise liikmesriigi kauplejaga.
Vormipõhine menetlus
Vormid on leitavad Euroopa Tsiviilasjade Justiitsatlases
(http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/) ning neid on kokku neli:
•
•
•
•
Vorm A – Nõudevorm
Vorm B – Kohtu taotlus nõudevormi parandamiseks ja/või täiendamiseks
Vorm C – Vastusvorm
Vorm D – Kinnitus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames
tehtud kohtuotsuse kohta
Piiriülestele ostudele spetsialiseeruv
kodulehekülg www.ecc.ee
Tänan kuulamast!
Kristina Vaksmaa
[email protected]

similar documents