Aktiivus- ja tähelepanuhäirega lapsed

Report
Aktiivsus-tähelepanuhäire
Click to edit Master subtitle style
29.märts 2011
3/30/11
Miks ATH-st peaks teadma?
ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,
mis põhjustab märkimisväärset tegevusvõime langust lapse ja
nooruki erinevates tegevusvaldkondades - õppimises,
suhtlemisel täiskasvanute ja eakaaslastega, huvitegevuses.
ATH kuulub hüperkineetiliste häirete hulka, ingliskeelses
kirjanduses tähistatakse ATH-d lühendiga ADHD (Attention
Deficit Hyperactivity Disorder), eesti keeles on käepäraseks
lühend ATH ning tavakasutuses räägitakse sageli hüpikutest või
ka hüperaktiivsetest lastest.
3/30/11
Mis ATH on ja miks ta tekib?
•
•
ATH on neurobioloogiline arenguhäire, mis
kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja
psühhosotsiaalsete tegurite koostoime
tulemusena.
Neuropsühholoogilised uuringud näitavad
ATH-ga lastel aju täidesaatvate funktsioonide
puudulikkust, eeskätt on häiritud tegevuseks
valmisoleku regulatsioon, töömälu, stiimulile
reageerimise kontroll ja tegevuse
planeerimine.
3/30/11
… järg
•
ATH avaldumisega seostatakse geene, mis
reguleerivad aju virgatsainete ainevahetust
kesknärvisüsteemis. Käesolevaks ajaks on
kõige kindlamalt tõestatud virgatsainet
dopamiini transportiva geeni aktiivsuse
suurenemine ja seetõttu vaba dopamiini
vähesus aju nendes piirkondades, mis osalevad
tähelepanu ja kehalise aktiivsuse
regulatsioonis.
3/30/11
... järg
ATH tekkimist soodustavateks
mittegeneetilisteks neurobioloogilisteks
teguriteks on raseduse-aegsed komplikatsioonid,
lapse madal sünnikaal, traumaatiline
ajukahjustus, ema suitsetamine ning alkoholi ja
narkootikumide tarvitamine raseduse ajal ning
lapse raskekujuline hooletusse jätmine või
paigutamine lasteasutusse esimestel eluaastatel.
3/30/11
... järg
•
ATH kujunemisele aitavad kaasa turvatunde
ja lapse vajadustest lähtuva kasvukeskkonna
puudumine esimestel eluaastatel, sagedased
konfliktid ja vägivald peres, vanemate
psüühikahäired
3/30/11
ATH tunnused:
Psüühilise tegevuse eripärad väljenduvad
kolmes valdkonnas:
tähelepanuvõimes
kehalises aktiivsuses
impulsikontrollis
Sageli kaasnevad emotsioonide reguleerimise
raskused
3/30/11
Tähelepanu puudulikkuse väljendused:
•
•
•
•
•
ei pööra tähelepanu detailidele, hooletusvead
tegevuse sooritamisel;
keskendumine kohest rahuldust mittepakkuvale
tegevusele on lühiajaline;
ei pane tähele, mida talle räägitakse;
ei järgi talle antud korraldusi, ei suuda lõpetada talle
antud töid;
puudulik võime ette planeerida oma tegevust ja
kavandatut ellu viia;
3/30/11
... järg
•
•
•
•
väldib või avaldab tõrksust kestvat vaimset pingutust
nõudvate tegevuste suhtes;
kaotab talle vajalikke esemeid;
tähelepanu läheb kergesti kõrvalistele stiimulitele;
ei mäleta sageli oma igapäevaseid tegevusi.
3/30/11
Üliaktiivsuse väljendused:
* laps sibeleb rahutult käte või jalgadega, niheleb
toolil;
•
lahkub luba küsimata oma kohalt situatsioonis, kus
eeldatakse paigal püsimist;
•
jookseb või ronib ringi olukordades, kus see ei sobi;
•
mängudes kaldub olema lärmakas, ei suuda
keskenduda vaiksetele vabaajategevustele;
•
on püsivalt motoorselt üliaktiivne ega suuda oma
käitumist muuta vastavalt olukorrale.
3/30/11
Impulsiivsuse väljendused:
•
•
•
•
laps sekkub oma vastusega teiste esitatud
küsimustesse;
ei oota tegevustes ära oma järjekorda;
katkestab kannatamatult teiste juttu või on
pealetükkiv;
räägib liiga palju, arvestamata mõõdukust, mida
situatsioon nõuab.
3/30/11
ATH diagnoosimiseks
peab avalduma vähemalt kuus tähelepanu
puudulikkuse, kolm hüperaktiivsuse ja üks
impulsiivsuse väljendustest. Iseloomulikud tunnused
peavad olema kestnud vähemalt kuus kuud, avalduma
rohkem kui ühes keskkonnas (kodu, kool, huvialaring,
vabaaeg). ATH-le omased tunnused põhjustavad
kliinilise tähtsusega probleeme või piiravad lapse
tegevusvõimet õpingutes, sotsiaalses või erialases
tegevuses. ATH-le iseloomulikud sümptomid peavad
avalduma enne lapse 7-aastaseks saamist
3/30/11
ATH võib olla erinev:
•
•
•
Peamiselt tähelepanematu tüüp – esiplaanil
on tähelepanuhäired, kuid laps ei ole
üliaktiivne ega impulsiivne.
Üliaktiivne ja impulsiivne tüüp – esiplaanil on
liigne aktiivsus, püsimatus ja impulsikontrolli
raskused
Segatüüp – tähelepanu puudulikkus on
kombineerunud üliaktiivsuse ja
impulsiivsusega.
3/30/11
ATH-l on sageli “kaaslased”:
•
•
•
•
•
•
•
Spetsiifilised õpiraskused
Käitumishäired
Meeleoluhäired
Ärevushäired
Tikid e. tahtmatud lihastõmblused
Pervasiivsed arenguhäired
Psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine
3/30/11
ATH diagnoosimine:
vajab eriväljaõpet, kuna ATH diagnoosimisel
on vajalik teda eristada teistest
psüühikahäiretest , kuid samas hinnata ka teiste
võimalike kaasuvate psüühikahäirete olemasolu.
Diagnoos püstitatakse lastepsühhiaatrilise
meeskonna poolt, kuhu kuuluvad
lastepsühhiaater, kliiniline psühholoog,
logopeed
3/30/11
... järg
•
•
Lapse kohta kogutakse võimalikult palju andmeid:
- sünnieelne aeg, sündimine, varase arengu kulg,
- kasvukeskkond, perekondlikud tingimused
- pärilikkus
- toimimine erinevates keskkondades (sh. koolis)
Tehakse lisauuringud:
- psühholoogilise uuringuga hinnatakse kognitiivset
võimekust, psüühilist tegevust ja käitumist
- logopeedilise uuringuga hinnatakse kõne arengut
- EEG – ga välistatakse (või kinnitatakse) epilepsia
3/30/11
Mis kasu diagnoosist on:
Vanemad saavad selgituse lapse
probleemidele ning väheneb enesesüüdistus,
mis pingestab peresuhteid ja vähendab
võimalust lapsele toeks olla
•
Kaardistab lapse toimetulekuraskuste
põhjused ja annab viited, kuidas last aidata
•
Annab võimaluse rakendada erinevaid
ravivõtteid
•
Rasketel juhtudel annab aluse puude
määramiseks
3/30/11
•
Kuidas edasi?
ATH-ga lapse abistamise eelduseks on koostöö
lapse ja temaga kokkupuutuvate täiskasvanute –
lapse vanemate, koolitöötajate ja spetsialistide
vahel. Koostöö aluseks on ühesugused
seisukohad selles osas, mis lapse probleeme
põhjustab, missuguseid tulemusi loodetakse
saavutada ning kuidas nende tulemusteni jõuda.
3/30/11
Mida saab teha koolis?
•
•
•
•
•
•
Jälgida ja kirjeldada lapse tegelikku toimetulekut
koolisituatsioonis
Saavutada koostöö lapse vanematega, lapsega ja
koolitöötajatega omavahel
Sätestada kooli õppekavas hariduslike erivajadustega
laste õpetamise põhimõtted ja töö koordinaator
Kohandada õpikeskkonda
Kohandada õpitingimusi
Vajadusel rakendada lapse arengut ja toimetulekut
toetavaid meetmeid
3/30/11
Kuidas saavutada koostööd?
•
•
•
Anda vanematele objektiivset infot lapse
käitumise ja toimetuleku kohta
Anda vanematele tagasisidet selle kohta,
missuguseid võtteid kool on juba rakendanud
probleemide ületamiseks ja kuivõrd tulemuslikud
need on olnud
Küsida vanematelt objektiivset infot selle kohta,
kuidas lapsega kodus toime tullakse, kuidas
õppeülesannete tegemine õnnestub jms
3/30/11
... järg
•
•
•
•
Vältida hinnangute andmist lapse probleemide
põhjustele enne, kui probleemide tegelikud põhjused
ei ole kindlaks tehtud
Mitte survestada vanemaid asjatute lootustega, et
lapse psüühilise tegevuse eripärad avalduvad ainult
koolis ja kodus peaks vanem kõigega oluliselt
paremini toime tulema.
Koostage lapse, vanema ja koolitöötajatega ühine
programm lapse soovitud käitumisviiside
juurutamiseks
Lõpetada mittetoimivate meetodite rakendamine ja
otsida kohasemaid ning tõhusamaid.
3/30/11
Õpikeskkonna kohandamine
•
•
•
•
•
Leia lapsele istekoht klassis võimalikult väheste
stiimulitega ümbrusesse, soovitavalt esimesse pinki,
õpetaja silmside kaugusele.
Võimalusel aita lapsel leida pinginaaber rahulike ja
tasakaalukate klassikaaslaste hulgast või võimalda
lapsel üksi pingis istuda
Tunni jooksul võimalda lühikesi puhkepause füüsilise
tegevuse jaoks
Jaga pikemad ülesanded osadeks
Kasuta info edastamiseks erinevaid sensoorseid
kanaleid
3/30/11
… järg
* Anna lapsele vajadusel lisaaega ülesandega
toimetulekuks
* Anna lapsele tunni kohta lühike kava ja
abistavad märkused
* Kasuta individuaalseid märguandeid lapsele,
mis aitaksid püsida ülesande juures.
* Valmista laps ette toimuvateks muutusteks ja
ühelt tegevuselt teisele üleminekuks
3/30/11
… järg
•
•
•
Anna tagasisidet soovitud käitumise ja
muutuste kohta, premeeri selle eest
Jälgi, et kodused ülesanded oleks märgitud,
õigesti märgitud ning oleks olemas vajalikud
vahendid koduste ülesannete lahendamiseks
Rakenda toetavaid meetmeid
3/30/11
… järg
Toetavad meetmed:
•
Tugispetsialisti teenus (eripedagoogi,
psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus)
•
Individuaalne õppekava (kohandused ja
muudatused õppeajas, õppesisus või
õppeprotsessis, õppekeskkonnas)
•
Eriõppe tingimuste loomine nõustamiskomisjoni otsusel (väikeklass kuni 4 õpilast,
ühele õpilasele keskendatud õpe, koduõpe)
3/30/11
Kas ravimid aitavad?
•
•
ATH raviks kasutatakse psühhostimulante,
mille toimel suureneb dopamiini sisaldus aju
nendes piirkondades, kus see muidu on liiga
madal. Paraneb tähelepanuvõime, väheneb
üliaktiivsus ning impulsiivsus. Eestis on
kasutusel metüülfenidaat.
Psühhostimulandid on üheks vähestest
ravimitest, millel on ametlik näidustus
kasutamiseks laste psüühikahäirete ravis.
3/30/11
… järg
•
•
65-75 % ATH-ga lastest reageerib positiivselt
stimulantravile. Ravi alustamiseks on vajalik
kindel diagnoos ja kahe lastepsühhiaatri
pädevusega psühhiaatri otsus ravi
alustamiseks
Eelnevalt on vajalik lapse kehalise seisundi
hindamine, EKG.
3/30/11
Sagedasemad stimulantravi
kõrvaltoimed
•
Isutus, söögiisu langus ja kehakaalu alanemine
•
Uinumisraskused, unetus
•
Pea- või kõhuvalu
•
Ärrituvuse tõus
3/30/11
Kui ATH-l on “kaaslased”:
•
•
•
Alustatakse ravi sellest häirest, mis kõige rohkem
toimetulekut mõjutab
Vajadusel rakendatakse erinevaid psühhoteraapia
võtteid
Rakendatakse haiglaravi
3/30/11
Kokkuvõte
•
•
•
•
ATH on ajutalitluse häire, mis oluliselt mõjutab lapse
enda toimetulekut ja last ümbritsevate inimeste
toimetulekut lapsega.
Ajutalitlust ei saa muuta manitsuste, hurjutamise,
ähvardamise ja teiste selliste võtetega
Sageli on ATH sümptomitega toimetulekul kasu
ravimitest
Lapse toimetuleku parandamiseks on vajalik koostöö
lapse, tema pereliikmete , pedagoogide ja teiste
lapsega kokkupuutuvate spetsialistide ning
täiskasvanute vahel.
3/30/11
Aitäh kuulamast ja
head kaasamõtlemist!
3/30/11

similar documents