LINDUDE RÄNNE - Eesti ornitoloogiaühing

Report
LINDUDE RÄNNE
Eesti Ornitoloogiaühing
2013
Kuhu linnud kaovad?
• Roostikku ööbima suunduvaid pääsukesi
vaadeldes uskus Aristoteles, et linnud
suunduvad veekogu põhja taliuinakusse.
Sama uskus veel 18. sajandi keskpaigas
ka Karl Linnaeus. Mõned aastad hiljem
tegi Firsch kindlaks, et pääsukesed siiski
rändavad. Sellele jälile saamiseks sidus ta
niidi ümber pääsukese jala.
• Esimesed täpsemad tõendid lindude liikumise kohta saadi alles lindude rõngastamisega, millega tehti koordineeritult algust
1899. aastal.
Foto: Mati Kose
Lindude rändamise
põhjused
• Rändamine ühest maailma osast teise on
vajalik selleks, et ellu jääda (toitu
hankida) ning järglasi saada (s.t. edukalt
pesitseda).
• Ilmade jahenemisest, lumikatte tekkimisest ja veekogude jäätumisest tulenev
toidunappus.
• Päeva pikkuse lühenemine, mis jätab
toitumiseks aina vähem aega.
• Sobivate
pesitsuspaikade
leidmise
vajadus – talvitusaladel pole pesitsemiseks sobivaid elupaiku.
Foto: Kaarel Kaisel
Rändlinnud ja paigalinnud
• Maailma linnustikust 40% on rändlinnud, sh toimub ränne
ka troopilistel aladel.
• Eesti linnustikust on paikseid linnuliike alla kümnendiku. Ka
siin aastaringselt esinevad tihased, hakid ja varesed võtavad
hilissügisel ette lühemaid rändeid.
• Päris paikseteks lindudeks on näiteks mitmed kanalised, kes
elavad kogu oma elu vaid mõne kilomeetri suurusel alal
liikudes.
F o t o : Ta r v o Va l ke r
Rändlindude jagunemine
• HAUDELINNUD ehk SUVIKÜLALISED – liigid, kes meie aladel
pesitsevad. Suur osa meie haudelindudest on rändlinnud, kes
saabuvad meile kevadel ja lahkuvad sügisel.
• LÄBIRÄNDAJAD – liigid, kes meil ei pesitse, vaid rändavad meie
aladelt üksnes läbi. Arvuliselt on kevadel ja sügisel läbi-rändajaid
kümneid kordi rohkem kui siia pesitsema
jäävaid haudelinde. Paljud meie haudelinnustikku kuuluvad haudelinnud võivad
olla üksnes läbirändel ja pesitseda näiteks
Soomes või Venemaal.
• TALIKÜLALISED – linnud, kes saabuvad
meile hilissügisel vaid talveperioodiks.
Tuntuimateks talikülalisteks on näiteks
siidi-saba, urvalind ning vesipapp.
Eesti ja rändlinnud
• Eesti paikneb globaalse tähtsusega Ida-Atlandi rändetee
ääres.
• See rändetee ühendab 75 maailma riiki, mida läbib või
kasutab peatusalana 295 linnuliiki.
• Ida-Atlandi rändetee Eestit läbivat haru mööda liigub igal
kevadel ja sügisel meie aladelt läbi kuni 5 miljonit arktilist
vee- ja rannikulindu, kes talvituvad Lõuna-Euroopas,
Aafrikas ja Lähis-Idas ning pesitsevad Skandinaavia
põhjaosas või Lääne-Siberis.
Tumelilla - Väikeluige pesitsusalad
Must joon - rändetee
Helesinine - talvitusalad
Millal ränne toimub?
Lindude ränne toimub meie aladel tegelikult aastaringselt,
kuid kõige arvukam läbiränne leiab aset kevadel märtsist juuni
alguseni ning sügisel augustist oktoobri lõpuni.
Mitmete kahlajate (nt tumetilder, veetallaja, vöötsaba-vigle)
emaslinnud suunduvad pesitusaladele üksnes munemiseks
(poegade eest hoolitsevad vaid isaslinnud). Emaslinnud
alustavad oma „sügisrännet“ juba juuni lõpus.
Foto: Mati Kose
Kuhu meie tuntumad linnud
rändavad?
• Lähirändurid – linnud, kelle talvitusalad paiknevad meile
suhteliselt lähedal (s.t Euroopas)
• Kaugrändurid - linnud, kes võtavad igal aastal ette
tuhandete
kilomeetritepikkuse
rände
(peamiselt
Aafrikasse).
IGA LINNULIIGI RÄNDETEE ON AINULAADNE!
Kühmnokkluik
Kiivitaja,
Kuldnokk
Suitsupääsuke
Valgetoonekurg
Tõelised
maailmarändurid
Kõige pikema rändeteega
linnuliik maailmas on ka
Eestis pesitsev randtiir.
Tema
aastane
rändeteekonna pikkus mööda
rannikut Lõuna-Aafrikasse ja
tagasi on 35000 - 50000 km.
Umbes 20-aastane randtiir
on läbinud teekonna, mis
võrdub rännakuga Maalt
Kuule ja tagasi.
Foto: Mati Kose
Kiiremini, kõrgemale...
• Lindude rände kõrgus on väga erinev. Rände kõrgust mõjutab
tuul (vastutuulega rändavad linnud madalamalt) ja pilvisus
(selge ilmaga rännatakse kõrgemal).
• Mõned linnud rändavad madalalt merelainete kohal, teised
rändavad aga kilomeetrite kõrgusel.
• Maailma kõige kõrgemalt rändav lind on vööthani, kes ületab
rändeteel Himaalaja ja võib rännata kuni 9 km kõrgusel!
• Teadaolevalt kõige kiiremaks vahepeatuseta ränduriks on
rohunepp, kes suudab 6800 km pikkuse vahemaa läbida
keskmise kiirusega 97 km/h.
• Must-toonekured ja kalakotkad rändavad Aafrika talvitusaladelt
Eestisse umbes 1,5 - 2 kuud, kuna nad teevad rändel
toitumiseks vahepeatusi.
Valmistumine rändeks
Kõige olulisem on enne rännet
toitumine.
Mõned kaugränduritest värvulised
peaaegu
kahekordistavad
oma
kehakaalu enne rändele asumist.
20-grammised
kivitäksid võivad
puhkepausita rännata 30 tundi
järjest, läbides selle ajaga 2500 km!
Foto: Kaarel Kaisel
Valmistumine rändeks
Kogunemine parvedesse. Kindlas formatsioonis lendamine (nt.
kolmnurgas rändavad sookureparved) võimaldab lindudel pikal
rändeteel energiat kokku hoida.
Peatuspaigad rändeteel. Paljud linnuliigid ei suuda ilma
vahepeatuseta talvitusaladele jõuda. Nad vajavad soodsaid
toitumisalasid lühemateks vahepeatusteks. Nii peatuvad igal
kevadel ja sügisel Lääne-Eestis kümned tuhanded Lääne-Siberis
pesitsevad ja Hollandis talvituvad valgepõsk-lagled.
F o t o : Ta r v o Va l ke r
Kuidas linnud õige tee
leiavad?
• Õige teekonna aitab leida
geneetiliselt
pärandatud
informatsioon.
• Linnud kasutavad orienteerumiseks Maa magnetvälja,
paljud öörändurid ka tähti.
• Mõned pikaealised linnuliigid
(nt. luiged, haned ja sookured) võtavad oma esimese
rände ette koos vanalindudega.
• Mõned linnud peavad tee Aafrikasse leidma ilma, et nad oleksid
oma vanemaid näinud.
Lindude naasemine kevadel
• Varakevadised rändurid saabuvad meile sageli juba ajal, kui lumi
on veel maas.
• Varase saabumise põhjuseks on konkurents parimate
pesakohtade pärast.
• Esimesteks saabujateks on enamasti kogenud vanalinnud, kes
tahavad oma tuttavat pesituskohta hoida.
• Talviste olude korral kogunevad linnud tihti teedeservadesse,
kust sulab lumi kõige varem.
• Seetõttu peavad autojuhid varakevadisel ajal olema eriti
ettevaatlikud, et mitte rändest kurnatud lindudega kokku
põrgata.
Foto: Kaarel Kaisel
Lindude siiajäämise põhjused
Veelindude massiline toitmine
linnades, mistõttu sajad sinikaelpardid ja kühmnokk-luiged ei rända
meilt talveks enam ära.
Probleemid
rändeteedel
• Kliimamuutused ja sellest tulenev
Sahara kõrbe laienemine u 3km
aastas
• Õlireostused merealadel, mistõttu on paljude veelindude (nt.
aulide)
arvukus
viimastel
kümnenditel tugevalt langenud.
• Inimeste loodud tõkked rändeteedel, nagu näiteks tuulepargid,
elektriliinid, kõrghooned.
Probleemid rändeteedel
• Illegaalne jahipidamine. Igal aastal hukkub jahi käigus
miljoneid Euroopas pesitsevaid ja Aafrikas talvituvaid linde.
• Maltal hukkub igal aastal illegaalse jahipidamise tõttu
3 miljonit Euroopas pesitsevat ja Aafrikas talvituvad lindu.
• Egiptuses on rajatud
700 km ebaseaduslikke
püünisvõrke, milles
hukkub u 140 miljonit
lindu aastas ehk iga 17.
Euroopas pesitsev ja
Aafrikas talvituv
rändlind.
IGAÜKS SAAB RÄNDLINDE
KAITSTA!
• Ära viska prügi maha ega merre. Maailmas
hukkub igal aastal kümneid tuhandeid linde
mahavisatud kilekottide jmt. prügi tõttu.
• Ära toida veelinde! Kühmnokk-luiged, sinikaelpardid jt. veelinnud on ränd-linnud, kellele saia
andes teeme heateo asemel karuteene.
• Nähes linnuparvi autoteel – võta hoog maha!
Varakevadel paljakssulanud teedele kogunenud
rändlinnud on tihti kurnatud ja lähevad lendu
väga aeglaselt. Täiskiirusel lähenev auto on
neile väga ohtlik.
• Kata marjapõõsaste läheduses olevad aknad sügisel
kardinatega. Linnud ei tunneta peegelduvat klaasi ja võivad
sageli vastu aknaklaasi lennates hukkuda või end vigastada.
Foto: Wikipedia
KOKKUVÕTVALT
Rändlindude kaitsmine on tõhus vaid siis,
kui sinna panustavad kõik maailma riigid.
Eestit kasutab rändepeatusalana või
rändekoridorina ligi 5 miljonit LoodeVenemaal ja Skandinaavia põhjaosas
pesitsevat arktilist veelindu.
Seetõttu on meil suur vastutus
märgalade ning merealade kaitsel
paljude teiste riikide ees.
TÄNAME
TÄHELEPANU
EEST!
F o t o : Ta r v o Va l ke r

similar documents