Slide 1

Report
Väärtuste roll kasvatuses ja
hariduses
Anu Virovere MSc
Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda
kunagi midagi sellepärast, et peame
seda midagi hüveks; pigem peame
seda asja hüveks sellepärast, et me
püüdleme , soovime, igatseme või
ihaldame seda.
Spinoza
Võta avasüli vastu
muutused, kuid jää
oma põhimõtete
juurde.
KÕIK LAPSED
SUUDAVAD ÕPPIDA
JUHTIDEED
Juhtideed: Printsiip (või
printsiipide kogum), mis on
meie arvates tähendusrikas
ja sobiv filosoofilise
juhisena.
Humanistlik inimesekäsitlus
Humanism…
 väljendab usku iga inimese võimesse muutuda, areneda,
küpseks saada
 inimeses on olemas ressursid ja sisemine jõuvaru, mis
tuleb üles leida ja kasutusele võtta
 inimesel on vajadus eneseteostuseks
Ideaal  vaimselt ergastunud inimene, kes naudib
elu, tunneb rõõmu õppimisest ja eneseteostusest, on valmis naudinguteks, tundeja mõtteerksuseks, uue ootuseks
Väärtused, mis need on?
 Väärtused
on üldised
tõekspidamised, mis juhivad meie
käitumist ja otsuseid.
 Väärtused on standardiks.
 Väärtused on käitumisideaaliks
Otsime vastust küsimustele...
Mida teha väärtusmaailma
ühtlustamiseks?
 Milliste põhimõtete järgi elavad
tänapäeva lapsed ja nende vanemad?
 Milliseid väärtusi järgivad
õppeasutused ja nende juhid?
 Kas kõik need väärtused sobivad
kokku?

Kuidas kasvatada
inimesi?
(1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral
õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset
ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob
tingimused õpilaste erisuguste võimete
tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks
ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
 (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid
ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku
elu ja
ühiskonna eduka koostoimimise
aluseks.

INIMENE KUI LOOV ISIKSUS,
keda iseloomustab:
 rahulolu iseendaga,
 soov õppida,
 oskus elus toime tulla, intuitsiooni ja
õpitut kasutada,
 haritus, eetilisus, töökus, hoolivus,
ausus, õiglus-ja vastutustunne,
 jätkusuutlik eluviis,
 isamaalisus, rahvuskultuuri tundmine,
 huumorimeel,
 tervisest hoolimine
Tänapäeva kool
Lõppresultaat
Strateegia
Visioon
Missioon
Definitsioon
Põhiväärtused
Põhiväärtused
 Definitsioon – Kes me oleme, milleks?
 Missioon- Mida anname?
 Visioon – Kuhu jõuame?
 Strateegia – Kuidas?
 Lõppresultaat – Väärtus õppijale.

Positiivne psühholoogia
Martin E.P.Seligman “Ehe õnn”
Aristoteles,
 Platon,
 Aquino Thomas
 Vana Testament
 Talmud
 Konfutsius
 Samuraikoodeks
 Koraan

Ühised voorused
Tarkus ja teadmised
 Vaprus
 Armastus ja humaansus
 Õiglus
 Kannatlikkus
 Sprituaalsus ja mõistuseülese austamine

Tarkus
Teadmisjanu intensiivsus
 Õpihimu
 Otsustuste pädevus
 Originaalsus
 Sotsiaalne intelligentsus
 Ettenägevus

Armastus
Headus
 Suuremeelsus
 Lastearmastus
 Võime olla armastatud
 Võime ise armastada

Kuhu jõuame?

Põhikool kujundab väärtushoiakuid
ja -hinnanguid, mis on isikliku
õnneliku elu ja ühiskonna eduka
koostoimimise aluseks.
Kuidas...
Eesti põhikooli riikliku õppekava üldosa
projektis on läbivate teemadena
käsitletud järgmisi teemasid:
 1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine
 2. Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng
 3. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus
Kuidas ...
4. Kultuuriline identiteet
 5. Teabekeskkond
 6. Tehnoloogia ja innovatsioon
 7. Tervis ja ohutus
 8. Väärtused ja kõlblus

Õppiv organisatsioon (P.Senge)





Isiklik meisterlikkus
Mõttemudelid
Visiooni jagamine
Meeskondlik õppimine
Süsteemne mõtlemine
5 DISTSIPLIINI
Isiklik meisterlikkus-õpitakse laiendama
oma isiklikke oskusi valdkondadesse, kus
me kõige rohkem soovime saavutada
tulemusi.
 Mõttemudelid-oma sisemiste
maailmapiltide ülesleidmine, nende
täiustamine ja mõistmine, kuidas nad
mõjutavad meie käitumist.

5 DISTSIPLIINI
Visiooni jagamine-luua jagatud kujundeid
meie poolt soovitavast ja loodavast
tulevikust,pühendumise
tunde tekitamine.
 Meeskondlik õppimine- vestluse ja
kollektiivse mõtlemise oskuste
suurendamine, kollektiivse intelligentsuse
arendamine.

JAGATUD VISIOON
Ühisele eesmärgile
pühendumine
SÜSTEEMNE MÕTLEMINE
Kuidas luua tervikpilti
 Kuidas leida seoseid
 Kuidas leida analoogiaid
 Kuidas üldistada

Lõppresultaat
Elukestev õpivõime
 Süsteemne mõtlemine
 Võime valida elukutset

ENESETEOSTUS
Positiivsus

MÄRKA positiivseid tegusid.

KIIDA inimest hea teo eest.

Ütle iga VIIE hea märkuse kohta üks
negatiivne
Prof. Tiia Tulviste, TÜ
Eesti:
 Iseseisvus
 Eneseteostus
 Töökus
 Tarkus
 Konformism
 Kuulekus
Keeldudega kasvatatud
laps
Soome ja Rootsi:
 Õnn
 Sõbralikkus
 Abivalmidus
Anu Virovere 2010
28
UURINGUD
Võrdlevad väärtusuuringud näitavad, et
Eesti inimest iseloomustab Euroopa Liidu
keskmisega võrreldes suurem suundumus
individuaalsetele naudingutele ning väiksem
kollektiivse vastutuse tähtsustamine.
Individuaalse vabaduse ületähtsustamine ja
pragmaatiline eluhoiak jätavad tahaplaanile
solidaarsuse, hoolivuse ja soovi panustada
ühistegevusse.
29
Inimeste väärtushinnangud avalduvad
nende tegudes ja liidrite valikus.
Liidreid matkides omandavad noored
uuesti samu väärtusi, nii toimub
väärtuste taastootmine.
Oleme olnud edukad kõiges peale Eesti
väärtussüsteemi taasloomises
Lennart Meri “Poliitiline testament”
30
0
Narratiivide duell
Kõik inimesed kasutavad enda kohta kahte
narratiivi.
Positiivne lugu on: olen võimekas, minu
tegevus ja töö on väärtuslik
Negatiivne lugu: mul on puudusi, kui neid
tunnistada, hävib eneseväärikus
Inimeste hirmud
Minu kaaslased hülgavad minu
 Ma pole piisavalt “lahe”
 Ma võin ebaõnnestuda
 ...
 ...
 ...

ÕPPIMIST JUHIB VISIOON
Teadmised ja õppimine – protsess, mille
käigus inimesed loovad teadmisi – on
elavad süsteemid, mis koosnevad sageli
nähtamatutest võrgustikest ja
omavahelistest suhetest.
Kasvatus erinevates ühiskondades
Põhiküsimus on:
Kuidas suhtub inimene muinasajast alates
kolme kõige olulisemasse pöördepunkti
elus:
 Sünd
 Seks
 Surm
Inimene – kangelane. Kreeka
“Kreeka armastus” kõlbelise kasvatajana.
Armastust tähistatakse nelja erineva
mõistega: filia, eros, amor ja agape.
Amor-armumise- emotsionaalse,
romantilise armastuse tasand
Eros-erootiline armastus
Filia-isa ja poja vaheline armastus
Agape-ligimesearmastus, mille võtab üle
kristlus

Kreeka inimese-kangelase
kasvatusmudel
Kasvatuse aluseks oli polise (poliitiline
majandulik moodustis) ideoloogia
 Mees pidi olema nähtav polisele
 Vaprus
 Patriotism
 Väärtustati enese täiustamist
 Õiglus
 Mehisus
 Mõõdukus
 Arukus
Inimene – kodanik. Rooma
Rooma ühiskond kasvatajana
Roomlastel kujunes kõrgelt hinnatavaks
väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige
kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama
kõrgemale isiklikest.
Traditsioon ei kuulunud Roomas
vaidlustamisele.

KOKKUVÕTTEKS
Usun, et igalühel on mingid sünnipärased
võimed. Need on iseloomuomadused,
mille omamisest ollakse teadlik, mis
pakuvad rõõmu ja mida igaüks kasutab
päevast päeva tööl, armastuses ja laste
kasvatamises.
Kui mõistad, et oled eksinud, astu
koheselt samme vea
parandamiseks.

similar documents