Margit Sutropi ettekanne

Report
Margit Sutrop
Eesti haridusstrateegia ümarlaud
Tallinn, 1. veebruar 2011











Margit Sutrop
Ain Tõnisson
Viive-Riina Ruus
Jüri Ginter
Tiiu Kuurme
Tiia Lister
Aime Punga
Olga Schihalejev
Nelli Jung
Mailis Ostra-üliõpilaste esindaja
Edgar Rootalu-õpilaste esindaja


Haridus kujundab ja kannab edasi neid
väärtushoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu kui
kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise
aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse
arengule, arendades ühiskonna inimvara.
Hariduse isiksuslikuks eesmärgiks on aidata
inimesel luua ühendus maailmaga, leida enda
võimetele vastav tegevusala, valmistuda täitma
hästi oma eri rolle - tööl, avalikus elus,
perekonnas. Haridus kasvatab isiksuse
autonoomiat ja toetab tema sotsialiseerumist
ühiskonda.


Eesti inimesed väärtustavad haridust kõrgelt,
aga selles nähakse pigem vahendit sotsiaalse
staatuse ja kõrgema sissetuleku
saavutamiseks kui iseväärtust.
Hariduse eesmärke mõistetakse liiga kitsalt ja
orienteerutakse välise hindaja ootustele,
õpilase isiksuse arengu toetamist ja
väärtuskasvatust ei tähtsustata piisavalt.
Eestlaste kasvatusväärtused
 Vastutustunne
 Hea õppeedukus
 Head kombed, käitumine
 Ausus
 Puhtus, hügieen
 Laialdased teadmised
 Töökus
 Õiglus teiste inimeste suhtes
 Sõprus
 Raha kasutamise oskus
 Lugupidamine teiste inimeste suhtes
 Hea ja halva vahel vahetegemine
 Kord, oskus aega kasutada
 Elu nautimine
•
•
•
•
•
•
õppetöö ülejõukäiv koormus: 70%;
õpilaste krooniline väsimus: 67%
õpilaste tervistkahjustav käitumine: 25% lohutus
alkoholist, 22% suitsetab, narkootikumide tarbimine
3% õpilastest; alkoholi tarbimine põhikoolis (23%)
õpilaste vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine
koolis: 33% ei taha koolis käia, 33% koolis igav, 46%
enamik õpetajaid ei õpeta huvitavalt
õpilaste kalduvus kasutada vägivalda: 67% on
narrinud või kiusanud
õpetaja sallimatus/vähene usaldatavus õpilaste
silmis: 61% koolis on vähemalt üks õpetaja, kes teda
ei salli, 33% koolis pole ühtki õpetajat, keda usaldada








Lapsed elavad puuduses (tagant 3. koht),
Elamistingimustega probleemid (viimane)
Laste suhted vanematega (Eestis kõige enam
ühe vanemaga peresid)
Suhted kaaslastega (tagant 3. koht)
Subjektiivne heaolutunne (tagant 2. koht)
Koolimeeldivus (Eestis kõige väiksem)
Risk, suremus (tagant 2. koht)
Koolivägivald (tagant 2. koht, 47% jah)




Eesti õpilaste väga hea koht PISA uuringutes, aga näitab
keskmist taset, osutab sellele, et tagatakse teadmiste
hea tase, aga mitte loovus, probleemide lahendamine.
TALISe uuringu järgi on Eesti õpetajate veendumused
ühed edumeelsemad ja kaasaegsemad, kuid klassis
kasutatavad õpetamispraktikad pigem
traditsioonilisemad kui teistes riikides.
Eesti õpetajate rahulolunäitajad on ühed madalaimad
maailmas, ka õpetajate eneseusalduse poolest oleme
rahvusvahelises võrdluses viimaste hulgas.
Õpetajal jääb vajaka oskustest toimida
väärtuskasvatajana, kujundada kaasaegset
õpikeskkonda ja toetada õpilase isiksuse arengut.



Koolimeeldivuse suurendamine (hindamine,
õpimeetodid, orienteeritus tulemustele)
Väärtuskasvatus kõige laiemas mõttes – isiksuse
kasvatamine, nii kodus kui koolis (iga isiksuse
väärtustamine, tema individuaalsete võimete
leidmine). Alusharidus ja põhikool- võtmekohad.
Õpetajakoolitus võtmeküsimus ja koolikultuuri
muutmine. Õpetaja pole vaid teadmiste edastaja
vaid ka isiksuse kasvataja. Aktiivõppe meetodid,
probleemõpe, huvi ja loovuse edendaja. Iga
inimese väärtustamine, isiksusele tagasiside
andmine. Olulised on koolis valitsevad sotsiaalsed
suhted, kooli keskkond.
•
•
Hariduse strateegilise juhtimise muutmine
Õppija ja õpetaja muutunud rollid
◦
◦
◦
◦
•
õppija on õppeprotsessi lähtepunkt
õpetaja kui õppija toetaja
koolikultuur, keskkond kui isiksuse kujundaja
Tugistruktuurid õppijale, õpetajale, koolile
Õppeasutuste ja ühiskonna sidususe
parandamine



Riik
Turg
Professionaalne (enese)regulatsioon
Selgelt on märgata tururegulatsiooni
tugevnemist kahe teise arvel, eriti
kõrghariduses. Ohustab eesti kultuuri
elujõulisust ja võrdõiguslikkust.


Planeerimine, standardiseerimine kontrollimine,
koordineerimine, konkureerimine, nõustamine,
hindamine ja edetabelite koostamine,
akrediteerimine, tunnustamine, analüüsimine ja
reflekteerimine, rahastamine, juhtimine,
sertifitseerimine, litsentseerimine, auditeerimine...
Liigselt domineerib hindamine ja edetabelite
koostamine, kontrollimine ja konkureerimine,
alakasutuses on koordineerimine, analüüsimine ja
reflekteerimine, nõustamine ja tunnustamine, nõrk
finantside strateegiline juhtimine
•
•
•
•
üle vaadata riigi ja maakondliku taseme kontrollivas
funktsioonis olevate spetsialistide ning toetavas rollis
olevate spetsialistide vahekord või vastavad
tööprofiilid
suurendada analüütilist potentsiaali
mitmekesistada koolide kohta kogutavat
informatsiooni (sh välishindamissüsteemis) ning
saavutada võimalus hinnata koolide poolt pakutavat
lisaväärtust (vs lõpptulemust).
kirjeldada tingimused välishindamissüsteemile info
kasutamiseks, et saavutada uuringuline funktsioon ja
vähendada koolide hirmu (nt, et koole ei järjestata,
nt, et tasemetööde eest ei panda õpilasele hindeid
jne… ) NB! sõnamäng „test“-„uuring“




Õppija on õppeprotsessi lähtepunkt, õpetaja
ülesandeks on õppija isiksuse arengu toetamine,
õppimise tagasisidestamine
Arvestada tuleks iga õppija eripäraga, väärtustada
erinevaid andekustüüpe (kunstilist, praktilist,
sotsiaalset, emotsionaalset-empaatilist)
Õppesisude kõrval väärtustada sotsiaalsete oskuste
arengut
Kohandada õpetajate ettevalmistus isiksuse
tervikliku toetamise ülesandega, anda teadmised ja
kogemused vastavatest õppe- ja hindamismeetoditest, sotsiaalpsühholoogilised teadmised ja
oskused, väärtuskasvatuse meetodid.



Õppija iseloom, tema teadmiste, normide ja
väärtuste süsteem kujuneb välja keskkonna ja
õppija vastastikuses mõjus.
Koolikultuur on õppijate kujunemisprotsessi
võtmeteguriks. Kooli igapäeva praktikas
aktiivselt toimivad väärtused, normid,
füüsiline keskkond, reeglid ja struktuurid
kujundavad sealse suhtekliima, juhtimis- ja
koostööviisid ning õppetegevuse.
Õppija mõjutab enda kujunemise käigus end
ümbritsevat sotsiaalset keskkonda.



Välja arendada tugispetsialistide
ettevalmistav koolitus, täienduskoolitus,
võrgustiku ja meeskonnatöö võimalused, nii
et spetsialistid oleks koolide, õpetajate ja
õpilaste toetamiseks ettevalmistatud ja
motiveeritud.
Anda õpetajatele ettevalmistus
tugispetsialistidega koostöö tegemiseks.
Luua spetsiaalne seadusega kehtestatud
tugisüsteemide töövorm koolidele (nt
oppilashuolto Soomes).
•
•
•
•
•
•
Teadvustada, tunnustada ja kasutada haridusvaldkonda
ühiskonna arendusprotsessi võtmetegurina ja selle
töötajaid ühiskonna arengu eestseisjana.
Toetada mehhanisme, mis soodustavad koostööd ja
ühisprojekte haridusasutuste ja teiste sotsiaalsete
partnerite vahel (omavalistus, MTÜ-d, ärisektor, mh
praktikabaasidena).
Oluline otseselt toetada koolide ja MTÜ-de ja ettevõtete
vahel (õpilaste praktikakohad, ekspertide kaasamine
õpetamisse, tööalane praktika) ja barjääride eemaldamine
taolise koostöö eest (legaalsel tasandil, loomevargus jmt),
Töökoht kui õpikogemus väärtustatud.
Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö innovatiivsuse
arendamiseks.
Heade kogemuste jagamine haridusasutuse ja teiste
sotsiaalsete partnerite viljakast koostööst.
Tänan tähelepanu eest!

similar documents