Sisenemine kogukonda. Avo Üprus

Report
Avo Üprus


Alates 1993 – 2007 toimus vanglast
vabanenute resotsialiseerimine Eestis
Sotsiaalministeeriumi rahastamisel. Esimestel
aastatel oli aluseks VV määrus nr 87/1992.
Kolmepoolne leping: SiM, SoM ja SRK.
Teises etapis loodi konkurents. Teenust osteti
kolmandast sektorist. Enamus pakkujatest
olid kirikliku taustaga MTÜ-d. Hanke maht
oli viimasel seitsmel – kümnel aastal
stabiilselt 2,5 mlj EEK.



„Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018“
(edaspidi arengusuunad) määratletakse pikaajalised
eesmärgid ja tegevused, millest avalik, era- ja
mittetulundussektor peavad lähtuma oma tegevuse
kavandamisel ning elluviimisel.
Kriminaalpoliitika sihiks on ühiskonna turvalisuse
tagamine läbi õigusrikkumiste ennetamise ja nendele
reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise
ning õigusrikkujatega tegelemise.
Kriminaalpoliitika peamisteks eesmärkideks
õigusrikkujatega tegelemisel on alaealiste õigusrikkumiste
ning korduvkuritegevuse vähendamine. Alaealiste
õigusrikkumiste ennetamine võimaldab ära hoida
kuritegusid täiskasvanueas; korduvkurjategijate
taasühiskonnastamine vähendab õigusrikkumiste arvu
ning kuriteoohvriks langemise riski.

Õigusrikkumiste ennetamine peab toimuma
eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil, kelle
ülesandeks on kohalikku elanikkonda ning
era- ja mittetulundussektorit kaasates
vähendada õigusrikkumisi soodustavaid
tegureid. Vastav põhimõte peab olema
sätestatud kohaliku omavalitsuse tegevust
reguleerivates õigusaktides.

Korduvkuritegevust mõjutavad eelkõige
sõltuvusprobleemid ja kinnipeetavate
vabanemisjärgne toimetulematus.
Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina
annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele või
selle kontrolli alla saamisele kasu ka
retsidiivsuse vähenemise kaudu.
Sotsiaalministeeriumil tuleb tagada
narkomaania sõltuvushäiretega kurjategijate
ravikohad ja –võimalused.

Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku
soodustamiseks tuleb sotsiaalministeeriumil
koostöös justiitsministeeriumi, kohalike
omavalitsustega ning kirikutega luua üleeestiline nelja regiooni-põhine (Põhja, Lõuna,
Lääne, Ida) tugisüsteem vanglast vabanenute
iseseisvaks toimetulekuks. Justiitsministeeriumil
tuleb koos teadusasutustega luua
korduvkurjategijate rahvusvaheliselt võrreldav
monitooringu süsteem, mille eesmärgiks on anda
sotsioloogilist teavet kriminaalkaristuse saanud
isikute toimetuleku ning edasise elutee kohta
(retsidiivsuse uuring).

Kinnipidamisasutuses peaksid viibima kõige
ohtlikumad kurjategijad, samal ajal
soodustades alternatiivkaristuste kasutamist.
Suurendada tuleb ühiskondlik-kasuliku töö
rakendamisvõimalusi riigisektoris.

Kuna kõrge vangistuse osakaal soodustab
korduvkuritegevust, tuleb
justiitsministeeriumil kinnipeetavate arvu
lääne-euroopalikule tasemele viimiseks
lõpule viia vanglate reform ning sulgeda
laagertüüpi vanglad: liita Tallinna ja Harku
vangla ning avada uus Tallinna vangla, samuti
sulgeda Murru vangla.




Vangla sotsiaaltöötaja/kaplan teeb abivajajale
vabanejale vabanemisplaani koos vajalike
teenustega, mille edastab KOV
sotsiaaltöötajale/kaplanile enne kinnipeetava
vabanemist. KOV sotsiaaltöötaja/kaplan külastab
kinnipeetavat vanglas.
Vabanemiseelsel perioodil lühiajalisel väljasõidul
viibiv kinnipeetav peab külastama
nõustamiskeskuse tugiisikut.
Vabanemisel pöördub kinnipeetav regionaalsesse
nõustamiskeskusesse, kus on teda nõustavad
isikud (sh kriminaalhooldajast asjatundja).
Kinnipeetav saab vastavad teenused.





Vangla sotsiaaltöötaja/kaplan teeb abivajajale
vabanejale vabanemisplaani koos vajalike teenustega,
mille edastab KOV sotsiaaltöötajale/kaplanile enne
kinnipeetava vabanemist. KOV sotsiaaltöötaja/kaplan
külastab kinnipeetavat vanglas.
Vabanemiseelsel perioodil lühiajalisel väljasõidul
viibiv kinnipeetav peab külastama nõustamiskeskuse
tugiisikut.
Vabanemisel pöördub kinnipeetav regionaalsesse
nõustamiskeskusesse, kus on teda nõustavad isikud
(sh kriminaalhooldajast asjatundja).
Kinnipeetav saab vastavad teenused.



SoM tagab Teenindus- ja Nõustamiskeskuse
(MTN) ruumid, administreerimine,
personalikulud üle Eesti neljas piirkonnas
(põhineks neljal õiguskaitse piirkonnal)
JuM annab ühe töötaja kohalikust
kriminaalhooldusosakonnast, kes saab
töötada osaliselt MTN juures või koolitada
MTN ja KOV töötajaid
KOV ja SoM tagavad teenused (nt elukoht,
programmid) vabanenule.

Kahjude, kannatuste ja kulude vähendamise
kolmainust on järele jäänud ainult viimane.
Tegelikkuses tähendab see kahe esimese
komponendi kasvu ning kolmanda mõttetust
(kuna kulud tegelikult ei vähene).

Pikaajalise karistuse järel on naasmine
kogukonda keeruline ja komplitseeritud:
keskkond on muutunud, suhete võrgustik
puudub. Kogukond peaks olema keskkond
kuhu ollakse oodatud, usaldatud ja mida
naasja omakorda usaldab tunneb. Kõik
osapooled peaksid omama kohtumiseks ja
koos jätkamiseks vajalikku eelteavet ja
ettevalmistust. Paraku see enamasti nii ei ole.





Usaldus/usklikkus
Inimlikkus
Koostöö
Usun sektoriteülese koguduste ja
omavalitsuste koostöö viljakusse nii
kodanikuühiskonna arengu kui turvalise
elukeskkonna loomise osas.
Terve, turvaline, ja kõlbeline ühiskond.
Määratle soovitav tulevikuseisund.
Kirjelda käesolev olukord.
Sõnasta probleem ( kahe eelmise erinevus).
Määratle ja järjesta vajalikud tegevused ja
ressursid (sh vastutajad ja kommunikatsioon).
Kontrollimehhanismid.
Asu probleemi lahendama (teosta tegevused).

Teenuseid, programme võiksid pakkuda ka
kogudused, kes on välja käinud
kogukonnakaplanaadi (community chaplaincy)
idee ja kuriteoennetusele spetsialiseerunud MTÜd. BCPRI hinnangul on see keerukas kuna
puudub finantseerimisallikas. Võimalus on
taotleda vahendeid EL struktuurifondidest, aga
MTÜ-del puuduvad võimalused omaosaluse
leidmiseks. Omaosalus tuleks planeerida
riigieelarveseadusega. Võimalik on panna
kogukonnakaplani kohustused ka mõnedele
vanglakaplanitele.

Kinnipidamiskohast vabanenud isikute suutmatus kohaneda
eluga vabaduses toob kaasa uute kuritegude toimepanemise.
Vabanenu ebapiisava hõivatuse ja positiivsete sotsiaalsete
sidemete puudumisega kaasneb kõrgendatud
korduvkuritegevuse risk. Seda riski on võimalik maandada läbi
ühiskonnaga sidususe suurendamise, s.t karistuse kandmise ajal
ja ka karistuse kandmise järgselt tuleb tähelepanu pöörata
taasühiskonnastamist võimaldavatele tegevustele. Vabanenu ei
oska oma abivajadust adekvaatselt hinnata ja ei ole motiveeritud
teenuseid taotlema, sageli puudub isikutel motivatsioon
nõustajaga koostööd teha, teenusepakkuja juurde minnakse vaid
näiteks kriminaalhooldaja nõudmisel. Väga suured probleemid
vabaduses toimuvaga kohanemisel on tähtaegselt vabastatutel,
kel puudub kriminaalhooldajaga võrreldav suunaja. Teiselt poolt
on probleem KOV suutlikkuses vastavaid teenuseid pakkuda.
Hinnanguline vajalik teenuste maht üle kogu Eesti on 360
majutuskohta koos tugiteenustega ning lisaks 1000 isiku
nõustamine aasta jooksul


Vanglates viibivatest kinnipeetavatest ca 20% (500) on
narkosõltlased ning arvestades kurjategija ohtlikkust,
saaks nendest 10% suunata narkoravile väljaspool
kinnipidamisasutust, edaspidi saaks vangla asemel ravile
saata kuni 25 isikut aastas. Narkomaaniaravi vangistuse
alternatiivina annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele või
selle kontrolli alla saamisele kasu ka retsidiivsuse
vähenemise kaudu. Narkosõltlase kinnipidamine vanglas
on ka oluliselt kallim sama kestusega narkomaaniaravist:
Eestis on ambulatoorse võõrutus- või asendusravi hind
kuus 3500 kr; samal ajal maksab kinnipidamine
arestimajas kuus 8800 kr ning kinnipidamine vanglas kuus
14 257 kr (Ahven & Hillep, 2008).





Kohtlemisprogrammide osakaalu kasv vanglates.
Kaplanite usuliste programmide täiustumine.
Programmide fokusseeritus riskidele ja
vajadustele. Usklikkus kui suurim kaitsefaktor.
Vähemalt kakssada majutuskohta kuues
rehabilitatsioonikeskuses ( 1,5 mlj EUR) või
majas.
Tugiisikute ja majade võrgustik
(kogukonnakaplanaat).
Efektiivsete ja inimlike kohtlemisprogrammide
jätkumine, kogukonda sisenemise toetamine.

Kogukonnakaplan-koordinaator leiab koguduste ja
ühenduste abiga vabatahtlikud töötegijad, korraldab
nende koolitust ja koordineerib nende tegevust. Kaplani
ülesandeks on leida lahendusi vabanenute
integreerimiseks kogukonda koostöös vanglate, politsei,
rehabilitatsiooniasutuste ja kohalike omavalitsustega. Ta
kogub ja vahendab infot kogukonda vabanevate
kinnipeetavate kohta koostöös vanglakaplanite ja
kriminaalhooldusega. Ta tegeleb vabanenu pereliikmete
ning lähivõrgustikuga. Ta loob tugigruppe ja uusi
prosotsiaalseid toetusvõrgustikke ning suurendab seeläbi
usaldust ja sidusust ning turvalisust kogukonnas. Oma
töös arvestab kaplan kohaliku kogukonna vajadusi,
sihtgrupi eripära, vabatahtliku tegevuse arengukava,
eetikakoodeksit ja häid tavasid.






Kogudused kui usukogukonnad
Madala läve põhimõte
Pühade osadus/patuste pääste
Avatud kirik
Tugigrupid ja –isikud
Teavitamine (kuulutusnädalad,
misjonipäevad) ja värbamine


Sotsiaalsete baasoskuste arendamine (sõnalise
info edasiandmine, sobiv distants; emotsioonide
väljendamine mitteverbaalselt; vestluse
alustamine, vestlus, läbirääkimine); impulsiivsuse
vähendamine (enesevalitsuse tugevdamise viisid,
probleemi äratundmise võime arendamine,
probleemi lahendamine, oskus mõista teise
inimese seisukohti, oma tegevuse tagajärgede
mõistmine, eesmärgi saavutamine).
Täiendavate sotsialiseerumiseks vajalike
teadmiste omandamine (tööturul
konkureerimine, kogukonnaga kohanemine ,
lähisuhete loomine ja hoidmine, vähese rahaga
toimetulek, pere-eelarve jne).
Finantsbaas – mitte üks allikas!
Kirikute tugi – mitte ainult EKN!
Justiitsinstitutsioonide tugi – mitte ainult JuM!
Partnerlus – mitte üksi!
Võrgustik – mitte organisatsioon.
Vabatahtlike värbamine ja motiveerimine.
Mobiilsus, fleksibiilsus.
Professionaalne juhtimine.
Juhendamine ja mentorlus.





- täidab siseturvalisuse põhisuundades püstitatud
ülesandeid kooskõlas kodanikuühiskonna
arengukontseptsiooni väärtuste ja eesmärkidega.
-vähendab kuriteo ohvriks langevate inimeste arvu,
kannatusi ja kahjusid läbi kinnipidamiskohtadest
vabanevate inimeste resotsialiseerimise.
-soodustab koguduste omavahelist ning teiste
mittetulundusühendustega ja kohalike
omavalitsustega tehtavat koostööd, suurendab
sotsiaalset sidusust ning toodab sotsiaalset kapitali.
-parandab usuliste ühenduste kaasatust kogukonna
probleemide lahendamisse ning suurendab nende
võimekust .
-vastab kuritegevuse ennetuse põhisuundades
esitatud vajadustele




Annab meile teadmise, et oleme teinud kõik
endist oleneva
Inimsus on vabastatud/väärikus on taastatud
Kogudus ja kogukond toimib
tervenemiskeskkonnana ja terveneb ka ise
Oma rahu ma annan teile, oma rahu ma jätan
teile …

similar documents