II loeng. Kohalikest

Report
Laiendame piire: kohalik ehk
pärismaine psühholoogia. Pradeep
Chakkarath käsitlus
www.tlu.ee/~arro
?
Meelis Mikker
Kultuur ja psühholoogia puutuvad kokku nendes kohtades.. Olgu
veelkord üle korratud 
•
•
•
•
•
Psühholoogiline antropoloogia – tõi psühholoogia teooriaid ja meetodid kultuuriti
võrdlevasse välitöösse ja omas mõju psühholoogia kultuuri poole pöördumisele 20.
sajandil (Jahoda, 1992)
Kultuuriti võrdlev psühholoogia – kasvas eelmisest välja ja on alati tõmbunud
põhivoolu psühholoogiale omase nomoteetilise/ kvantitatiivse lähenemise poole,
samuti lähtunud eksperimentaalsete paradigmade eeldustest - kultuuri kui
järjekordne sõltumatu muutuja (Berry et al 2011)
Nõukogude Vene kultuur-ajalooline psühholoogia - aitas mõista psühholoogilise
arengu kontekstist sõltuvust ning kultuurilise tähenduste vahendamise keerukat
protsessi, mis toimub sotsiaalse suhtluse kaudu (Võgotski, 1930)
Kultuuripsühholoogia - oma tänases vormis võlgneb palju interdistsiplinaarsele
iseloomule, fookusega tähenduse loomise protsessil, inimeste
tegevusel/kogemusel, kultuur-ajaloolisel koolkonnal ning rõhuasetusel
kvalitatiivsetele ja interpreteerivatele meetoditele
Indigenous e kohalik või pärismaine psühholoogia – eelmisega väga sarnane, aga
on tekkinud osalt rahulolematusest teatud psühholoogiliste distsipliinide
ajalooliselt ja poliitiliselt kujunenud dominantsi suhtes ning sageli ebapiisava
kompetentsi suhtes, mida selle esindajad üles näitavad, kui nad satuvad uurima
oma päritolukultuurist erinevates kontekstides.
• Teadussuuna kujunemise mõistmisel mõistlik
vaadata, mis enne oli – historiograafiat
• Descartes, Newton ja teised: edu füüsikas,
astronoomias, keemias – küllap see psüühika ka
samamoodi käib
• …vaatlus, eksperiment ja andmete kvantitatiivne
analüüs on õige tee universaalsete, loomulike ja
ratsionaalselt mõistatavate seaduste
avastamiseks, mis inimpsüühikat juhivad
• Wundt – vaadake ikka kõrgemaid funktsioone ka!
• Giambattista Vico (18 saj)
• Me ei saa inimest matemaatilises
raamistikus uurida;
• me ei saa tugineda vaid prognoositavatele
regulaarsustele, mis tuleb vaid välja uurida;
http://www.fondazionegbvico.org/ita/pagina.asp?cod
• inimene käitub olukorrast, juhusest,
area=2&cat=9
võimalisest tulenevalt;
• samuti hulgast keerukatest psüh protsessidest juhitult, nagu armastus,
viha, julgus, hirm, otsustamatus, impulsiivsus, hoolimatus ja fantaasia
• Seda pundart ei saa füsioloogiateadmiste abil mõista!
• Iseäranis, kui arvesse võtta, et loodus, ühiskond, indiviid ja psüühika on
kogu aeg vastastikuses sõltuvuses ja muutuses
• See pole veel kõik - inimesed lisaks ka mõtestavad seda, mis toimub ja
lähtuvad käitumises sellest mõtestusest
• Neid saaks mõista nende endi terminites ja meetoditega, mis indiviidis
toimuvaid protsesse ja struktuure, samuti tähenduseloomet, arvesse
võtavad
• Bernardino De Sahagun, 16 saj
teos Florentine Codex ehk
„General History of the Things of New Spain“
• Uuris aastakümneid nahuatl’e, metoodika oli
aukartustäratavalt tõsiseltvõetav
•
http://www.wdl.org/en/item/10096/
• Jesuiidid Hiinas – rafineeritud osalusvaatlused
• Uurisid välja, millistest teadussaavutustest
kohalikud on huvitatud – tekkis tõeline
teadmusvahetus
Matteo Ricci ->
• Varajaste „kohaliku psühholoogia uurijate“
sõnum:
teaduslikud teooriad omavad kindlat kultuurilist
ja ajaloolist ulatust ja paljudel juhtudel ei anna
need meile mõisteid, metodoloogilisi vahendeid
ega kultuuriülest kompetentsi, et adekvaatselt
teist kultuuri uurida
Lääne historiograafidel on hulk eeldusi
kultuuritundliku psy suhtes:
• Kõik, mis tehti enne laborite ja kvantitatiivsete
analüüside leiutamist, on eelteaduslik
• Kuna enne 20 saj ei saadud aru, et kultuur võiks
siiski olla lihtsalt üks sõltumatu muutuja, siis kõik
varem tehtud kultuuri ja inimese seose
uurimused olid järelikult ebaadekvaatsed
• Psühholoogia ajalooline nägemus on progressi
nägemus – seega sai kõik varasem olla vaid
naiivne ja abitu; kultuuriti võrdlev psy oli
nomoteetiline, sestap siis ka „tõeliselt“
kultuuriliselt informeeritud
• Ometi, Sahagun jt näited viitavad, et
historiograafia on väheveenev – nt need
misjonärid tegutsesid ammu enne, kui
teaduslik revolutsioon pihta hakkas ja ammu
enne seda, kui sotsiaalteadustesse kultuur
sisse puges; seega poleks neid saanud justkui
olemas olla. Ega ka teadlasele omast
süstemaatilist mõtteviisi.
Miks?
• Thomas Kuhn
• „thinking caps“ või mentaalne transpositsioon
või gestalt swith või muutus mindset’is
• Kui me aru saaks, kuidas täpselt see mindsetimuutus/mütsi-pähetõmbamine meiega toimub,
siis
a) teadus saaks parem olla, sest me saaks aru, mis
radu pidi me ei lähe (sest müts on nii sügavalt
peas, et ei näe)
b) kui peas on näiteks nomoteetiline müts, siis me
ei eelda, et kultuuritundlikud psühholoogid
võiksid midagi kasulikku öelda (näiteks need
varased misjonärid)
a) Mis müts on SINUL?
• Kultuurilise universaali ja universaalse
valiidsuse otsimine – lääne kiiks? Äkki see
polegi.. Universaalne teaduse omadus, aga
lääne teaduse omadus?
Esimesed katsed olla kohalik
•
•
•
•
•
•
•
•
Berry (1974) portree „Kanada psühholoogiast“
Enamasti aga pärit mitte-WEIRD riikidest:
Mis on WEIRD?
Western
Educated
Industrialized
Rich
Democratic
• Lääne mõisted ja muud mõisted
• Takeo Doi (1973) – amae
• unikaalne suhe jaapani emade ja nende laste
vahel; „personaalne vabadus turvatunde ja
sõltuvustunde raames“
• läänelik autonoomia mõiste, mida mõistetakse
vastandina sõltuvusele, ei ole rakendatav
jaapani psüühika spetsiifilise ülesehituse
kontekstis
India „mina“ – euro-pilk ja kohalik pilk
•
•
•
•
•
Ratsionaalsus (Weber)
Süü vs häbi (Benedict)
Individualism-kollektivism (Hofstede)
Idiotsentrism-allotsentrism (Triandis)
Sõltumatu-vastastikuses sõltuvuses mina (Markus ja
Kitayama)
• Läänlane: iseseisev, stabiilne, ratsionaalne ja
vastutustundlik; ida kollil on need omadused puudu
• India kui „complete otherness“
• Hegel – intellektuaalne, s.t. psühholoogiline, s.t.
ühiskonnakorrast tulenev defitsiit. (Ei saa seepärast ka
korralikku riiki ehitatud nagu Hiinas!)
…kohalik pilk ehk hindu vaatab Indiat.
Hinduismi vaade
•
•
•
•
Igavene universaalne hing
Individuaalne hing
Ümbersünnid
karmateooria fundamentaalne aluseeldus - nagu aine,
on ka psühholoogilised nähtused loodusseaduste
objektiks
• Tuleb elada nii, et kosmiline kord ei läheks rikki
• Kui ei ela, kahetseb.. hiljem
• Seega on kogu süsteemi mõte legitimiseerida kõik see,
mida hindu enda ümber näeb – metafüüsiliselt on kogu
sotsiaalne reaalsus põhjendatud kui aus ja õiglane –
see on aidanud Hindu ühiskonnal säilitada stabiilsust
ja kastisüsteemi tuhandeid aastaid
...budismi vaade
• Psüühiliste probleemide tuum on kognitiivsetes
protsessides
• Budistlik teooria tunnetusprotsesside kohta – tugineb
detailsel analüüsil inimeste psühhofüüsikalise konditsiooni
kohta
• Mina-teadvuse jupid: füüsiline vorm, aistingud ja tunded,
tajud, tahtelise tegevuse aluseks olevad protsessid, ja
teadlikkus oma sensoorsete organite ja väliste objektide
seosest
• Kõik mentaalsed protseduurid on kirjeldatavad väga
erinevate ja eri taseme protsesside unikaalse
kombinatsiooni kaudu
• Metafüüsilist hinge ei ole
• Kaastunne
•
•
•
•
-
Viimistletumaid introspektsioonitehnikaid
Wundt
Würzburgi koolkond
2500 aastat treenimist
võimalus jälgida ja analüüsida oma
psühholoogilisi protsesse ja vaimseid seisundeid
- saavutada soovitud muutusi käitumises ja
psühholoogilistes kohanemistes -> vähendavad
kannatusi ja suurendavad heaolu
Mida kultuuripsühholoogia kohalikult
psühholoogialt õppida saab?
• Adekvaatsem arusaam, mis toimus 
• Kogu elukaare arengu parem mõistmine
• Budistlik minakäsitlus kui tänaste identiteediuuringute
eelkäija (nt Schachter, 2005)
• Saame aru, miks tajume kedagi „teisena“ (nt kultuuriti
võrdlev psühholoogia, mis suuresti eelistab
loodusteadustele omast nomoteetilist lähenemist ja
rõhutab teaduslikku vajadust üles leida psühholoogilised
universaalid, on selle asemel välja tulnud lugematute
teooriatega, mis keskenduvad kultuurilistele erinevustele)
• Saame aru, kui stereotüüp on muutunud heuristikuks
• Teaduslik psühholoogia kui „protestantlik maailmavaade“?
• Olemasolevate uurimismeetodite
universaalsus: likerti skaalast saab teha
väikese puust redeli 
• Intervjueeritav intervjueerib esmalt
intervjueerijat
Eksamiküsimuste variandid II loengust
•
•
•
•
•
•
•
•
Lääne ja ida kultuuriline erinevus
Defineeri sõna amae
Mida tähendab lühend WEIRD?
Mis tähendab „mis müts sul peas on?“ Thomas Kuhni
põhjal
Hinduismi ja budismi erinevused ja sarnasused
Ühtse Eesti seos karmaseadusega
Miks inimesed saavad samast mõistest erinevalt aru?
Mis takistab lääne teadlastel uurimast ida kultuuri?

similar documents