Keele olemus - Keel ja kirjandus

Report
I osa. KEEL ja KEELED
1. KEELE OLEMUS
“Keel ja ühiskond” X klassile 1. ptk
Mare Hallop
KiNG
2.09.2013
30.10.2012
Polüfunktsionaalne
suhtlemisvahend
mõtlemisvahend
reguleerib suhteid
näitab kõneleja
identiteeti
vahendab
emotsioone
võimaldab maagilisi
rituaale (needmine,
loits)
„Emakeel on inimese tähtsaim side maailmaga, ühiskonnaga, ligimestega.“
(Hint 1995:3)
Keel ja kommunikatsioon
• Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul:
VALU signaal – „oht elule“
• Organism püüab vältida hukkumist, valu hoiatab selle eest.
• Hoiatus valu tekitada – üks kõikide liikide ülesemaid sõnumeid (väljendamiseks:
miimika, kehahoiak, hääl, hoiatusvärvus)
• Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja
loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri
murded)
• Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub
mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase
päästmiseks siiski tehakse)
• Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted)
• Tehiskeel – infoandja (liikluskeel, matem, keemia sümbolid, arvuti
programmeerimiskeel) allub üldistele kommunikatsiooni seaduspärasustele.
„Ebasiirus on täpse keelekasutuse suurim vaenlane. /---/“ (Georg Orwell)
Keel kui suhete hoidja
• ERINEVUS TEHISKEELTEST:
• keelel 2 tasandit:
• vahendab infot,
• samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt
kokkulangevad)
• Suhete hoidmist iseloomustab väike informatiivne laeng:
meeldivalt veedetud aeg aitab suhtel püsida.
• Oluline on:
• KUIDAS öelda, mitte MIDA öelda
• + mitteverbaalne (hääletoon, žestid, miimika, kehakeel)
• Kehakeel võib sõnad nullida.
• „Oled Sa minuga õnnelik?“
• „Nojah, oi-jaah“
Keel kui mõtlemisvahend
Küsimus: kas keel =mõtlemine?
(mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog)
aga kuidas mõtlevad kurttummad? - ei kuule, ei räägi
(mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel)
Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend
Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme :
ruumilised kujundid,
liikumine (sarnasus, seosed)
oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele,
kunstnikele (viimastel ka kujundlikud emotsioonid)
„Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata
udukogu.“ (Ferdinand de Saussure)
Keel kui identiteedi kandja
Keel
* info edastaja,
* tööriist, mille abil inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad
Miks mitte üks keel kogu maailmas?! – lihtne suhelda
PARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid)
Identiteedi tuum – rahvuskeel (ka eestlastel)
(võib olla ka religioon, kultuur, riietus, toit…)
keele abil luuakse inimeste vahel sidemeid ja
kuuluvustunnet
Identiteedi näitajad veel:
* piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane)
* sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets)
Identiteedile viitab aktsent ehk hääldamisviis (nii sotsiaalne, paikkondlik kui ka
rahvuslik)
„Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, siis sa kõnetad ta
mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema
südant.“ (Nelson Mandela)
Keel kui emotsioonide väljendaja
KEEL – mõttetegevuse peamine instrument
Emotsioonide väljendamiseks:
naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad
SÕNA – emotsionaalse laenguga
SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga
põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne
Tähenduselt: kehaosad, seksuaalne tegevus (tabu), väljaheited,
kehavedelikud (temaatiliselt – räpaseks peetavad)
Samadel sõnadel meditsiiniterminoloogiat kasutades emotsionaalne
laeng puudub
SEEGA: sõna emotsionaalne värving ei sõltu sõnaga tähistatud asjast
Iga sõna võib saada sõimusõnaks, kui sellega väljendada agressiooni
+ agressiivne kehakeel, miimika, intonatsioon
Keele maagiline funktsioon
Emotsioonid on seotud keele maagilise funktsiooniga:
nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine
vihmaloits
Inimesel on väga tugev enesesisendusvõime
Kujutlused võivad tegelikkuses realiseeruda
* paine või häda võib sõltuda mõtlemisest – saan hakkama, ei
oska… - šamaani lausutud loits aitab vabaneda
* sugestiivne ja emotsionaalne needus võibki täide minna
Keele maagilise funktsiooni alus – tugev usk nõia võimetesse sõnade
jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust
siit:
* tabud eri keeltes – ära kutsu kurja karja: ümberütlemine e
eufemismi kasutamine, n hunt (e.k)
* tabusõna kujunemine sõltub kultuurist ja religioonist
„Keel pole vaksast pikem, aga võib tappa süllapikkuse mehemüraka.“
(Jaapani vanasõna)
Keel ja kultuur
Võimaldab rääkida asjadest, mis on ühiskonnas ja kultuuris olulised
Sõnavara peegeldab kultuuri, mille eesmärke teenib (igapäevaelu vajadused)
* eskimotel lumi (mitte troopikast)
* arenenud tehnoloogiaga riikides – teadusterminoloogia (sugulusest vähem)
* traditsioonilise eluviisiga kultuurides vastupidi (sugulus oluline)
SIIT: keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja
maailmavaade
mitteverbaalne keel on universaalsem (naeratus)
Aga erinevusi:
* peanoogutamine (Bulgaarias äraütlemine)
* pearaputamine (Indias heakskiit)
* kui palju mitteverbaalset kasutatakse
(P-Eur inimesed žestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud)
* suhtluse tempo ja viis sõltub kultuurist
eestlased räägivad soomlastest kiiremini, soomlased räägivad kõnevooru
jooksul kauem, soomlane kuulab kauem, esitab täpsustavaid küsimusi, eestlane
kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises.
Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma.
Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt.
(sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How are you? – viisakus (vastus sama)
Ülesanded
1. Kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vastandama? Kas
inimkeel on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade keel? Mida
arvata väitest, et inimkeel ei ole keele ülim vorm, vaid lihtsalt üks
keele vormidest?
2. Mis on ühist valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine võib
olla hea ja fantaseerimine halb?
3. Seleta: „Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust.“ (Sokrates)
4. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud
järgmised keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine
ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis
põhiline?
(Ehala 2012: 15)
telereklaam
Kasutatud materjalid
M. Hint (1995), Eesti keele õpik X klassi humanitaarharule, Tallinn: Koolibri
M. Ehala jt (2012), Keel ja ühiskond, Künnimees
http://www.youtube.com/watch?v=oXnFh-ni_fk
http://www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8
Lõikepilt, Microsoft PowerPoint 2010

similar documents