Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Põhikooli riiklik õppekava

Report
Põhikooli lihtsustatud riiklik
õppekava
Põhikooli riiklik õppekava
Tartu, 10.12.10
Ain Tõnisson
Valitsuse määrused:
• Põhikooli riiklik õppekava
• Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava
– Lihtsustatud õpe
– Toimetulekuõpe
– Hooldusõpe
PÕK § 17. Hariduslike erivajadustega õpilastele kohaldatavad erisused
Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist liikumispuudega õpilaste klassis,
võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis
10 õppeaastat.
Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kõnepuudega õpilaste klassis, võib
kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10
õppeaastat ning:
1) eesti keele (eesti õppekeele puhul) või vene keele (vene õppekeele puhul) maht on I kooliastmes
vähemalt 32 õppetundi, II kooliastmes vähemalt 22 õppetundi ning III kooliastmes vähemalt 15
õppetundi;
2) võib mitte õpetada B-võõrkeelt, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas.
Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kuulmispuudega õpilaste klassis,
võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis
11 õppeaastat ning:
1) eesti keele (eesti õppekeele puhul) või vene keele (vene õppekeele puhul) maht on I kooliastmes
vähemalt 36 õppetundi, II kooliastmes vähemalt 36 õppetundi ning III kooliastmes vähemalt 18
õppetundi, sealjuures võib käesoleva punkti alusel lisanduvad eesti keele või vene keele tunnid
asendada viipekeele õppega;
2) võib mitte õpetada B-võõrkeelt, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas.
Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist nägemispuudega õpilaste klassis,
võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis
10 õppeaastat ning tööõpetust, käsitööd ja kodundust õpetatakse III kooliastmes vähemalt 12
õppetundi, seejuures võib õpe sisaldada ka kutsealast eelkoolitust.
PÕK § 17. Hariduslike erivajadustega õpilastele kohaldatavad erisused
Õpiraskustega õpilaste klassis võib kooli õppekavaga näha ette vähendatud
või asendatud õpitulemused võrreldes käesolevas määruses sätestatud
taotletavate õpitulemustega.
Väikeklassis või ühele õpilasele keskendatud õppe puhul võib kooli
õppekavas võrreldes käesoleva määrusega muuta tunnijaotusplaani,
näha ette vähendatud või asendatud õpitulemused võrreldes käesolevas
määruses sätestatud taotletavate õpitulemustega ning vähendatud
õppekoormuse, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas.
Kasvatusraskustega õpilaste klassis võib kooli õppekavaga näha ette
käesolevas määruses sätestatust väiksema õppekoormuse, kuid mitte alla
24 õppetunni õppenädalas. Lisaks sellele viiakse kasvatusraskustega
õpilaste klassis koostöös kutsekooliga läbi kutsealast eelkoolitust või
kutseõpet põhikoolis. Kasvatusraskustega laste klassis võib mitte õpetada
B-võõrkeelt, tööõpetust, käsitööd ja kodundust ning tehnoloogiaõpetust,
kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas.
PÕK §23 Põhikooli lõpetamine
Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud
tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel
individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas
määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks
kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli
lõpueksamid eritingimustel vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega
kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
LÕK § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik
õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega
õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul
õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes.
Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele,
toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning
hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.
Määruse lisades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused,
hindamise tingimused ja kord, õppe ja kasvatuse korraldus:
1) lihtsustatud õppe puhul (lisa 1);
2) toimetulekuõppe puhul (lisa 2);
3) hooldusõppe puhul (lisa 3).
LÕK § 2. Põhikooli riikliku õppekava kohaldamine
Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse
Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruses nr 14 „Põhikooli
riiklik õppekava“ (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud
põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest,
õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale
ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest,
võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning
õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi.
LÕK rakendamine
Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega
kooskõlla hiljemalt 2012. aasta 1. septembriks. Kuni käesoleva
määrusega vastavusse viimiseni peab kooli õppekava lihtsustatud
õppe osas vastama enne 2010. aasta 31. detsembrit kehtinud
haridusministri 24. märtsi 1999. a määrusele nr 21 “Põhikooli
lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine”
(RTL 1999, 70, 907; 2006, 74, 1360) ning toimetulekuõppe osas
enne 2010. aasta 31. Detsembrit kehtinud haridusministri 15.
detsembri 1999. a määrusele nr 59 „Toimetuleku riikliku õppekava
kinnitamine“ ( RTL 2000, 3, 19; 2004, 106, 1705).

similar documents