Peatükk 5 – RENESSANSS. ISELOOMUSTUSED JA ETAPID

Report
Peatükk 5 – RENESSANSS.
ISELOOMUSTUSED JA
ETAPID
KAJA KALJURAND, 11Ü
Taust
• Suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused.
– Itaalia oli jaotunud erinevate valitsejate vahel.
– Kujunesid linnriigid, millest osad saavutasid
autonoomia või koguni iseseisvumise. Linnriikide
kaitseks olid palgasõdurid ja kodanikevägi.
– Manufaktuuride teke. Käsitöö omandas pea et
tööstuslikud mõõtmed.
– Kaubeldi Idamaadega.
– Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve
Euroopa valitsejad.
Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa
maadest.
Vastandumine keskajale
Majanduslik võim  iseteadvus.
–
Arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ning
täiesti erinev varasemast.
Antiikaja kultuuripärandit hakati kristliku
ajastuga võrreldes olulisemaks pidama.
Keskaeg sai vastava nimetuse. Keskaega
iselomustati kui barbaaret ja pimedat
seisakuaega.
Uue ajastu nimetuseks sai RENESSANSS
• Renessanss – taassünd
• “Kauakestnud pimedus taandub ja tulevased
sugupõlve leivad taas tee antiigi hiilguse
juurde.” Francesco Petrarca (1304-1374)
• Atiigi tundmaõppimine
– Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust,
filosoofiat ja igapäevast elu. Antiikaea ei
püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi
samaväärset või paremat.
Renessanslik moraal
• “Eesmärk pühitseb abinõu” Niccolò
Machiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik.
• Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata.
– Tulirelvade levik
– Taavet vs. Koljat. Populaarseim “paar”. Taaveti
võit Koljati üle ei olnud just rüütellik, kuid
iseloomustas hästi renessansiajast inimese
mõttemaailma.
Renessanslik maailmavaade
• HUMANISM – veendumus, et suurim
väärtus on isiksuse vaba areng.
• Ideaaliks sai iseseisev, edukas inimene.
• Tähtsamaks kui vagalt ja vooruslikult elada,
muutus maise elu hiilgus.
• Inimest ei hinnatud enam seisuse ega
päritolu järgi, vaid tema oskuste, tarkuse
jms järgi.
Renessanss vs katoliku kirik
• Antiikaja paganluse matkimine ei tähendanud
konflikti katoliku kirikuga.
• Kirik oli ilmalikkuse avalduste suhtes leplik.
• Antiikaja kunsti jäljendamist õigustati
matemaatiliste reegloite kasutamisega. (jumalik)
• Ka paavstid ise olid tüüpilised renessansiaja
inimesed.
• Ka usklikkus oli ühiskonnas omal kohal.
Uusplatonism
• 15. saj teisel poolel tugevnes uuesti Platoni ja
uusplatoonikute filosoofia mõju. Suur propageerija –
Marcilio Ficino, itaalia humanist ja Platoni teoste tõlkija.
• Uusplatoonikute filosoofia: “Meelelise maailma taga on
ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum.”
• See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse
abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu.
• Seaduspärastustes ja reeglites (mastemaatilistes) peitub nii
tõde kui ilu.
• Kunsti eesmärk polnud mitte nähtava looduse
jäljendamine, vaid teoste loomine reeglitele toetudes.
• Neoplatonism aitas lepitada antiigi jäljendamist ristiusuga
ja soodustada paganlike motiivide kasutamist.
Kunstniku positsioon
renessansiaegses Italias
• Tunnustust võitsid need arhitektid, kujurid,
maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi
reegleid ning tundsid antiikaja kirjandust,
mütoloogiat, filosoofiat.
• Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid nn.
vabade kunstide hulka.
• Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest ning
kuulusid renessansiajal poeetide ja teadlaste hulka.
• Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset
loomingut
Periodiseering
• 14. sajand – trecento e. Eelrenessanss
• 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss
• 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss

similar documents