Väärtuskasvatusest ja õpetaja rollist uue õppekava kontekstis

Report
Prof. Margit Sutrop
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Elukestev õpe Eestis: piiride ületamine.
Maakonna eripärad
Pärnus, 8. veebruaril 2012
 Partnerid:
Eesti Koostöökogu, Eesti
Haridusfoorum, Haridus- ja Teadusministeerium
 Projekti rahastab ESF
 Haridusstrateegia esimene versioon valmis
21.06.11
 Koostasid Olav Aarna, Tiina Annus, Mati
Heidmets, Marju Lauristin, Krista Loogma, Epp
Rebane, Viive-Riina Ruus, Margit Sutrop, EneMall Vernik-Tuubel.
 31.01.12 anti üle ettepanek ministrile Eesti
elukestva õppe strateega koostamiseks




Teadmise- ja innovatsioonipõhise Eesti suunas
liikumiseks on vaja oluliselt muuta
haridusparadigmat, elukestva õppe süsteemi
ülesehitust ja toimimise põhimõtteid.
Eesmärgiks on õpiühiskonna kujundamine: kogu
elukaart hõlmav õppimine, mis läbib kõiki
sektoreid/valdkondi/tegevussfääre.
Haridusstrateegia lähtub Eesti ühiskonna ees
seisvatest väljakutsetest.
Otsiti sõlmprobleeme, mis võivad olla takistuseks
haridussüsteemi seni kavandatud arengusuundade
realiseerumisel.
1.
2.
3.
4.
5.
Liikumine arengu- ja koostöökeskse
õpikäsituse suunas
Õpetaja positsiooni ja maine tõus
Õppes osalemise kasv
Hariduse tugevam seostamine
teadmusühiskonna ja innovaatilise
majandusega
Uue digikultuuri kujundamine Eesti
kultuuriruumi osaks



Hariduse tugevam seostamine
teadmusühiskonna ja innovaatilise
majandusega.
Teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus
eeldab ettevõtlikke, loovaid, probleeme
lahendada oskavaid koostöövõimelisi inimesi.
Teadmistepõhisele ühiskonnale iseloomulik
tõenduspõhine otsustamine ei ole muutunud
valdavaks.




Suur osa tööealisest elanikkonnast on eri- ja
kutsealase hariduseta ning see tendents süveneb
nooremates vanusegruppides.
2010. a moodustasid ilma kutse- või
kõrghariduseta inimesed kõigist 25-64
aastastest 31,9%
25-34 aastaste seas on suurim erialase
hariduseta isikute grupp.
Kui põhihariduse või madalama haridustasemega
inimestest oli 2009. töötuid 29%, kutsehariduse
omandanutest 16%, kõrgharitutest 5%




Väljalangevus tasemeõppest on kõigil
õppeastemetel ja õppeliikides kõrge.
Õpingute katkestamine kutsehariduses (eriti
keskhariduse järgses kutseõppes)
suur:2008/2009 oli keskmine väljalangevus
17,8%, keskhariduse järgses 22,6%
Siiski, väljalangevus üldhariduse päevases
õppevormis on hakanud langema.
Väljalangevus üldhariduse päevases
õppevormis on hakanud langema.


Õppeasutuste võrk ei ole vastavuses
regionaalse ja demograafilise arengu,
ressursside otstarbeka ja tõhusa kasutamise
ning elukestva õppe võimaluste üldise
kättesaadavusega.
Elukestva õppe praegune rahastamine ei taga
õiglast juurdepääsu ega toeta õppekvaliteeti.
Eesti
õpilaste väga hea koht PISA uuringutes, osutab
sellele, et tagatakse hea teadmiste tase, aga mitte
loovus, probleemide lahendamise oskus
Eesti kool on endiselt teadmiste- mitte
pädevuskeskne. Rõhk on teadmiste andmisel ja
kontrollimisel, mitte oskuste ja hoiakute kujundamisel.
TALISe uuringu järgi on Eesti õpetajate veendumused
ühed edumeelsemad ja kaasaegsemad, kuid klassis
kasutatavad õpetamispraktikad pigem
traditsioonilisemad kui teistes riikides. Igav ja vähe
eluga seotud õpetamine. Hea tunnidistsipliin.
Eesti õpetajate rahulolunäitajad on ühed madalaimad
maailmas, ka õpetajate eneseusalduse poolest oleme
rahvusvahelises võrdluses viimaste hulgas.








Lapsed elavad puuduses (tagant 3. koht),
Elamistingimustega probleemid (viimane)
Laste suhted vanematega (Eestis kõige enam
ühe vanemaga peresid)
Suhted kaaslastega (tagant 3. koht)
Subjektiivne heaolutunne (tagant 2. koht)
Koolimeeldivus (Eestis kõige väiksem)
Risk, suremus (tagant 2. koht)
Koolivägivald (tagant 2. koht, 47% jah)
•
•
•
•
•
•
(V-R Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L.,
Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A.)
õppetöö ülejõukäiv koormus: 70%;
õpilaste krooniline väsimus: 67%
õpilaste tervistkahjustav käitumine: 25% lohutus
alkoholist, 22% suitsetab, narkootikumide tarbimine
3% õpilastest; alkoholi tarbimine põhikoolis (23%)
õpilaste vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine
koolis: 33% ei taha koolis käia, 33% koolis igav, 46%
enamik õpetajaid ei õpeta huvitavalt
õpilaste kalduvus kasutada vägivalda: 67% on
narrinud või kiusanud
õpetaja sallimatus/vähene usaldatavus õpilaste
silmis: 61% koolis on vähemalt üks õpetaja, kes teda
ei salli, 33% koolis pole ühtki õpetajat, keda usaldada



Alushariduses ja varases koolieas ei
kujundata eluaegseks enesetäiendamiseks
vajalikku õpimotivatsiooni, õpioskuste ja
eneseanalüüsi võimet.
Õpimeetodid eri õppetasemetel ei toeta
üldpädevuste kujunemist, õppurina vastutuse
võtmist õppeprotsessi juhtimise eest ning
oma isikupäraste võimete väljaarendamist.
Infotehnoloogia võimaluste vähene ja
mittesüsteemne rakendamine elukestva õppe
sisu ja vormi arendamisel.



Õpetaja töö hindamine ja tasustamine ei lähtu
ühiskonna arenguvajadustest ja kõrgendatud
nõudmistest õppuritele.
Õpetaja elukutse maine ja töötasu ei
motiveeri parimaid õppureid seda elukutset
valima.
Õppurite ja õppeasutuste tulemuste
hindamine ei toeta pädevuspõhist õpet ja
õppurite kasvatamist loovateks, ettevõtlikeks
inimesteks.




Nii õppijate kui õpetajate motivatsiooni ja rahulolu
suurendamine. Miks õpime ja õpetame? Eluga
sidumine. Avar ja elav õpetamine
Õpetaja rolli ja õppeprotsessi ümbermõtestamine.
Õppur peab muutuma õppeprotsessi subjektiks.
Kool peaks valmistama noori ette mitte vaid
järgmistel õppeastmetel õppimiseks vaid ka
õnnelikuks eluks.
Hariduse eesmärkide ja väärtuse senisest
avaram mõtestamine.


Haridus on nii väärtus iseeneses kui ka
isiksuslik, kultuuriline ja ühiskondlik väärtus.
Haridus kujundab ja kannab edasi neid
väärtushoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu
kui kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna
koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa
riigi majanduse arengule, arendades
ühiskonna inimvara.




Hariduse eesmärgiks on aidata inimesel luua
ühendus maailmaga, kujundada oma
identiteeti, väärikalt ja hoolivalt toime tulla nii
isikliku elu kui ühiskonna elu väljakutsetega.
Haridus aitab inimesel valmistuda täitma
hästi oma eri rolle - tööl, avalikus elus,
perekonnas.
Haridus kasvatab isiksuse autonoomiat ja
toetab tema sotsialiseerumist ühiskonda.
Majanduse, kultuuri, ühiskonna õitseng pole
võimalik ilma inimese õitsenguta.




Kool peaks valmistama noori ette mitte vaid
järgmistel õppeastmetel õppimiseks vaid ka
õnnelikuks eluks.
Kool peaks valmistama ette erinevateks rollideks:
perekonnas, tööelus, avalikus elu.
Haridus peaks andma võimalusi arendada
maksimaalselt oma võimeid (mitte ainult
akadeemilisi), õppida tundma ja osaleda
tegevustes, mis võimaldavad väikesi rõõme: aiatöö,
meisterdamine, matkamine, lastehoidmine,
päikeseloojangu vaatamine, luule lugemine, jne.
Osalemine elukestvas õppes aitab elada head elu.






Pädevuspõhine õpe on väljundipõhine
Ained on omavahel lõimitud (läbivad teemad)
Õpitav on asetatud konteksti- eluga seotud
Õppimine on õppijat kaasav – õpieesmärgid on
seatud koos õppijaga
Aktiivõpe: tunni lõpuks peavad "higiseks" saama
õpilased, mitte õpetaja.
Hindamine ei ole hinnangu andmine vaid
õppimist toetav. See on diagnostiline (enne),
kujundav (õppimise käigus pidev), õpilastele
tagasisidet andev, õpetajatele tagasisidet andev,
et õpetamist kohandada.
 Uurimuslikku
hoiakut, valmisolekut koguda
andmeid õppijate eelteadmiste kohta,
õppeprotsessi kulgu jälgida, reflekteerida,
diagnoosida probleeme, otsida lahendusi
 Olla õppijale partneriks, toeks- aidata
õppeprotsessi kavandada, eesmärke seada,
ennast hinnata, leida enda õppijatüübile
sobivad õpistrateegiad, anda tagasisidet
 Luua avatud, usalduslik, õppijat austav,
õppimist toetav õhkkond



Haridus tähendab mitte ainult teadmiste
andmist vaid ka inimese kasvatamist,
kujundamist.
Teadmiste ja oskuste kõrval on sama olulised
ka väärtushoiakud.
Teadlik väärtuskasvatus aitab õpilastel saada
teadlikuks oma väärtustest ja kujundab
selliseid käitumiskalduvusi (voorusi), mis
tagavad isikliku õnneliku elu ja võimaldavad
sidusat kooselu ühiskonnas.





Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku
programmi tegevuste kohta saab lugeda
Tartu Ülikooli eetikakeskuse hallatavast
eetikaveebit: www.eetika.ee
Väärtuskasvatuse alased metoodilised
materjalid
Konkursid koolidele ja lasteadadele
Konverentsid
Õpetajate väärtusmäng+väärtuskasvatuse
teemalised täiendkoolitused koolidele




Õpetaja ja õppija muutuvad rollid: õppija on
õppeprotsessi lähtepunkt, õpetaja ülesandeks on õppija
isiksuse arengu toetamine, õppimise tagasisidestamine
Arvestada tuleks iga õppija eripäraga, väärtustada
erinevaid andekustüüpe (kunstilist, praktilist,
sotsiaalset, emotsionaalset-empaatilist)
Õppurite suurem kaasamine: enesehindamisest
lähtuvate õpistrateegiate valik ja kujundava hindamise
rakendamine
Kohandada õpetajate ettevalmistus isiksuse tervikliku
toetamise ülesandega, anda teadmised ja kogemused
vastavatest õppe- ja hindamis-meetoditest,
sotsiaalpsühholoogilised teadmised ja oskused,
väärtuskasvatuse meetodid.
Kontakt:
[email protected]

similar documents