Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

Report
Maa geoloogiline areng ja
evolutsioon
Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar
http://www.scotese.com/earth.htm
Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003
Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004
Koostaja: J. Vidinjova,
Maardu Gümnaasium
Aegkonnad ja ajastud




Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks
perioodideks- aegkondadeks
Aegkonnad on jaotatud ajastuteks
Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse
kivimikihtide järjestuse ning säilinud
kivististe põhjal
Sündmuste liigikaudne vanus
aastates määratakse
isotoopmeetoditega
Geokronoloogiline skaala


Maakoore kihtide vanuse ja
tekkimise järjekorra määramise
süsteemi nimetatakse geoloogiliseks
ajaarvamuseks
Selle alusel reastatud ajastud
moodustavad geokronoloogilise
skaala
Aegkond
Kainosoikum
/uusaegkond/
Ajastu
Kvaternaar
Neogeen
Paleogeen
Mesosoikum
Kriit
/keskaegkond/
Juura
Triias
Paleosoikum
Perm
/vanaaegkond/
Karbon
Devon
Silur
Ordoviitsium
Kambrium
Proterosoikum /aguaegkond/
Arhaikum /ürgaegkond/
Vanus/ miljonit aastat/
1,8
23,5
65
135
203
250
295
355
410
435
500
540
2500
4500
Ürgaegkond ehk Arhaikum





Maakoor oli juba olemas
Sagedased meteoriidisajud
Algas mandrite triiv
Ürgaegkonna alguses tekkis ka
hüdrosfäär
Kindlalt tõestatud vanimad
elusorganismid – tsüanobakterid on
umbes 2,7 miljardit aastat vana
Sinikad ehk tsüanobakterid elasid ja eraldasid
ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem,
kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks
(~2 miljardit aastat tagasi)
Aguaegkond ehk Proterosoikum





Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli
külm.
Osoonikihi tekkimine
Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s
1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.
Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt
rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest
hulkraksetest organismidest
Rauabakterid , mille säilmed moodustavad
kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest
Ürgmandrid
1.Grypania spiralis
2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon
1.
2.
Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult
elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja
elunditeta hulkraksed.

Vanaaegkond ehk Paleosoikum






Kambrium
Ordoviitsium
Silur
Devon
Karbon
Perm
Kambrium




kliima oli mõõdukas
ajastu alguses ilmusid mineraalse
toesega (skeletiga) varustatud
hulkraksed loomad :erinevad
veeselgrootud molluskid, trilobiidid,
arheotsüaadid (surid välja Kambriumi
keskel), puuduluksed käsijalgsed ,
käsnad, meduusid, ussid ja paljud teised
organismid
taimestikus olid ülekaalus merevetikad
maavarad-sinisavid
MOLLUSKID
Põhjapoolkeral oli Panthalassa hiidookean,
lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner
ning Laurentia (Põhja-Ameerika),
Baltika ja Siberi mandrid.
Ordoviitsium






Soe kliima
Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv
Taimede levik merest maismaale
Gondwana lõunaosa jäätumine
Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur
organismide väljasuremine, mille käigus
kadus 60% perekondadest
Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja
põlevkivilademed, hea kvaliteediga
ehituslubjakivi
Baltika manner liikus ekvaatori poole ning lähenes
Laurentiale (Põhja-Ameerika),Gondwana hiidmander
aga nihkus lõunapooluse suunas. Mandrid olid väga
madalad ja kaetud madalmeredega.
Eestis leitud trilobiidid /Kohtla-Järve,
Kukruse lade, Rakvere lade /
Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade
Silur






Kliima stabiliseerumine
Lõunapoolkera liustike sulamine,
maailmamere taseme tõus
Korallrifide tekkimine soojades
meredes
Mereliste selgrootute areng,
primitiivsed kalad
Maismaa soontaimed
/millel on juur, vars, leht/
Kirbla astang ja Salevere Salumägi
–klindiastangud Lääne-Eestis
Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa)
mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline
sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia
mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi
regioonis Ameerikas.
Primitiivsed kalad /lõuatud kalad,
Saaremaa, Rootsiküla lade /
Devon




Maismaa taimestiku kiire areng
/sõnajalad, puud, metsade kujunemine /
Kontinentaalse kliima valitsemine
Maismaa asustasid uued
eluvormid:hulkjalgsed, putukad ja
primitiivsed kahepaiksed
Liiva ja savi setete rohkus



Eostaimede
metsad
Putukate areng
Kahepaiksete
areng
Suure Euroameerika mandri tekkimine Baltika ja
Laurentia mandrite kokkupõrkel. Sellele järgnenud
mäeteke põhjustas mandrite üldise tõusu ja ookeanide
taandumise.Suur maismaa ülekaal oli lõunapoolkeral
Gondwana hiidmandril.
Karbon






Mandrijäätumine poolustel
Soe ja niiske kliima, soode tekkimine
Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad
Kivisöelademete tekkimine taimede
mattumisel
Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete,
kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus
/kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud
Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik
Põhilised taimed olid hiidosjad,
hiidkollad, sõnajalgtaimed
seemnesõnajalad ja kordaiidid.
Laamade kokkupõrgetel tekkisid
Apalatši ja Uurali mäestikud
/Hertsüünia kurrutus/
Perm




Kliima kuivenemine
Paljasseemnetaimede
/okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude
levik
Luukalade mitmekesisus
Maa ajaloo suurim massiline liikide
väljasuremine: hävis üle 90% mereliste
selgrootute rühmadest
Paljasseemnetaimede
/okaspuude,palmlehikute,
hõlmikpuude /levik
Pangea hiidmandri tekkimine
Keskaegkond ehk mesosoikum



Triias
Juura
Kriit
Triias



Kliima oli kuiv ja kuum
Peamised maismaataimed on
paljasseemnetaimed: okas-ja
hõlmikpuud, palmlehikud ja
sõnajalad
Kasvas roomajate mitmekesisus
Hiidmanner Pangea sai lõpliku vormi,
ajastu lõpuks lagunes kaheks osaksLauraasiaks ning Gondwanaks
Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused,
B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont,
tiibsisaliku rekonstruktsioon
Juura



Ülekaalus paljasseemnetaimed ja
sõnajalgtaimed
Suurenes roomajate /rohusööjate
dinosauruste /mitmekesisus
Sellest ajastust pärinevad
Põhjamere naftavarud, mis on
tekkinud iidsete taimede ja loomade
jäänustest
Hiidkontinendi Pangea lagunemine, PõhjaAmeerika ja Aafrika vahele Atlandi ookeani
tekkimine. Põhja-Ameerika loodesse liikumine,
Mehhiko lahe tekkimine.
Ammoniidid /väljasurnud peajalgsed/
domineerisid mereliste selgrootute
hulgas.
Maismaad valitsesid dinosaurused
Sauropoodid
Pterosaurused
Kriit



Suurte roomajate kõrgaeg nii
maismaal, meres kui ka õhus
Õistaimede ilmumine ajastu
keskpaiku, nende domineerimine
ajastu lõpuks
Ajastu lõpul toimus massiline suurte
roomajate ja mereliste
loomarühmade, ammoniidide
väljasuremine
Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine,
kontinentide liikumine. Ajastu lõpuks olid üksteisest
eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli
laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks.
Pärisluukalade
levik
Kriidi ajastu kolm
suurimat röövtoidulist
saurust, keskel
Tyrannosaurus rex
Kainosoikum ehk Uusaegkond



Paleogeen
Neogeen
Kvarternaar
Paleogeen




Imetajate kiire evolutsioon
Ilmusid kiskjalised, kabjalised,
vaalalised, loivalised, esimesed
londilised, närilised ja ahvilised
Austraalias arenesid kukkurloomad
Mõned imetajate rühmad kohastusid
eluks veekeskkonnas: vaalalised ja
loivalised
Pangea hiidmandri lagunemine, India laama Aasiaga
kokkupõrkumine, Himaalaja keskaheliku kerkimine.
Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Araabia poolsaare
Aafrikast eemaldumine, Punase mere tekkimine
Merisiilikud
Korallid
Primitiivsed imetajad
Neogeen




Kliima ja loomastik olid sarnased
tänapäevastega
Imetajate areng
Kliima hakkas külmenema,
aastaaegade tekkimine
Hakkasid tekkima uued
mandriliustikud
Kontinentide kokkupõrgete jätkumine,
kõrgete mäeahelikute / Alpid, Himaalaja,
Kaljumäed, Kaukasus jt / moodustumine
Kvaternaar ehk Antropogeen






Mandrijäätumine /jääaeg on eriti
ulatuslik põhjapoolkeral/
Jääaegu on olnud 4-6
Perioodilised kliimamuutused
Nüüsaegse taimestiku ja loomastiku
kujunemine
Mitmete looma- ja taimeliikide
väljasuremine
Inimese tekkeaeg
Viimane jääaeg
Mammuti
hammas ja
rekonstruktsioon

similar documents