Rando Värniku ettekanne

Report
Mis suunas peaks
EL põllumajanduspoliitika
arenema, et see oleks
kasulik Eestile?
Professor Rando Värnik
Elujõuline toidutootmine
Keskendume toidutootmisele
ja ressursitõhususele
• Maailmas kasvab toidupuudus/vajadus
• Eesti asukoht põllumajandustoodangu
tootmiseks on soodne (eksisteerivad küll
tootmisriskid), halbade aegade
üleelamiseks on vajalik turvavõrgustik
• Toidutootmiseks vajalikud sisendite hinnad
kasvavad (sisendite – tööjõu ja maahinnad
konvergeeruvad EL tasemel)
Mis on Eesti fookus?
• Läbi viia struktuursed reformid?
• Eelisarendada teatud valdkondi?
• Arendada koostööd/ühistegevust ja
võrgustumist?
• Suurendada põllumajandussektori
konkurentsivõimet või vaadelda
maaettevõtlust laiemalt?
• Rakendada teadus ja teadmussiire
(nõuanne) tootlikkuse suurendamise
vankri ette?
Rõhuasetus
• Investeeringud tootmise kaasajastamiseks ja
lisandväärtuse kasvuks
• Regionaalne tasakaalustatud areng
• Investeeringud teadus- ja arendustegevusse
• Investeeringud elukeskkonda - teed ja muud
taristu elemendid
• Keskkonnahoidlikum tootmine (soositud on
aktiivsed meetmed) tehnoloogia (näit veekaitse).
Väljakutse, kuidas suurendada põllumajandustoodangu potentsiaali ning samal ajal hoiduda
surve tekitamisest keskkonnale?
ÜPP kui katus
• I sammas ja selle mehhanismid - võrdsemad otsemaksed
EL riikide vahel. Enam makseid saavad riigid omavad
suhtelist eelist ressursside omandamise võimes.
• II sammas ja tema võimalused:
Konkurentsivõimelise /elujõulise toidutootmise
sektori arendamine
Maaettevõtluse mitmekesistamine
Leader tegevused – sotsiaalne kaasamine ja
maapiirkondade majandusliku arengu edendamine
• ÜPP ei saa olla allikaks kõikide maaelu „probleemide“
lahendamiseks!
Eesti eesmärk?
• Säilitada olemasolev põllumajandusliku tootmise
struktuur. Arendada välja elujõuline toidutootmine,
mis kannab vastutust kogukonna ees.
• Suurendada kohapealse toorme väärindamist
Eesti tööstustes; suurem ekspordivõimekus.
• Tasakaalustatud piirkondade areng. Suuname
tähelepanu ka väiksemate tootmisüksuste
võimaluste arendamisele (aiandustootmise
arendamine, ühistegevuse arendamine).
Kogu toodangu väljund, EUR/ha
Lahtiseotud otsemakse ja
produktiivsus
1200
1100
1000
900
800
700
600
500
400
300
200
y = 1.8296x + 220.12
R² = 0.437
50
150
250
350
Väetis ja taimekaitse vahendid, EUR/ha
Allikas: Viira (2012)
450
Maa rendihind ja SKP
1000
900
y = 37.058x + 46.204
R² = 0.6183
Keskmine maa rentt, EUR/ha
800
700
DK
600
500
400
300
FR
200
100
0
0
2
4
6
8
10
12
2
GDP/ km , miljon EUR/km2
14
16
18
20
Mõned järeldused
• Ühtne põllumajanduspoliitika toetab rahaliselt
põllumajandustootmise konkurentsivõime
parandamist, keskkonnaeesmärkide integreerimist
põllumajandustootmisega ja maaelu majandusliku
baasi mitmekesistamist.
Võib öelda, et maaelupoliitika töötab vastu üleilmsele
linnastumistrendile. Tuleb otsida võimalusi muutunud
maaelus.
• Põllumajandus on toetatav sektor (toetamisel peavad
eesmärgid olema selged, hägusust tuleb vähendada).
• Tähtsustama peab kalanduse arendamist (oluline
eksportiv sektor).
Lõpetuseks
• Ei saa õigeks lugeda protektsionismi, kuid toetamine ongi
protektsionism. Kui teised riigid toetavad oma põllumehi,
siis peame ka meie seda tegema.
• Ebaõigluse vähendamine (otsetoetuste võrdsustumine
EL keskmisel tasemel).
• Maa kui Eestimaa peamine põllumajanduslik tootmisressurss
ei peaks liikuma teiste riikide residentide kätte. Maade müügil
tuleks see siduda nõudega säilitada tema sihtotstarve.
Kui otsetoetused siduda toidutootmise nõudega,
väheneksid ka spekulatsioonid.
• Urbaniseerumine toimub, kuid me peame seda aeglustama.
Elu Eestimaal tuleb säilitada ka väljaspool keskusi ja
elukeskkond peab seda soosima. Oluline on nooremate ja
aktiivsemate inimeste väljarände pidurdamine.
Tänan kuulamast!
Info: [email protected]

similar documents