Virginia Woolf (1882*1941)

Report
Virginia Wool f
(1882–1941)
Koostanud Anneli Oidsalu
Inglise kirjanik,
esseist ja feministliku
kirjanduskriitika
rajaja;
modernismi
juhtkirjanik ja
tunnustatud
romaaniuuendaja;
jõudis loomingus
süvapsühholoogilise
jutustamiskunsti ja
“teadvuse voolu”
edasiandmiseni.
Virginia Woolf
 pärines
haritlasperekonnast: isa oli
nimekas biograaf Leslie
Stephen, kel oli rikkalik
raamatukogu;
 abiellus 1912 ajaloolase
Leonard Woolfiga;
 asutas koos abikaasaga
kirjastuse;
 tema kodu sai nn
Bloomsbury rühmituse*
keskuseks;
alustas
loomingut
realistlikus
laadis;
___________
* Bloomsbury rühm – kõrgklassi kirjanike, intellektuaalide ring, mis sai
kokku Londonis Bloomsbury linnaosas, pms V. Woolfi kodus. Neid
iseloomustas poolboheemlik elustiil ning värvikas ja ebakonventsionaalne
armuelu.
uuenduslikud katsetused avaldusid
juba varasemas lühiproosas (nt “Kew
Gardens”);
 elu varjutasid peavalud,
depressioon, närvihaigus;
1941 läks vabasurma – uputas enda.
Romaan “Jacobi tuba”
(Jacob’s Room,1922) tähistas
pöörangut eksperimenteeriva
jutustamiskunsti poole.
Teoses on loobutud
korrapäraselt arenevast
süžeest.
Autor jäädvustab peategelase
elukäigu eri ruumidesse
kuuluvaid fragmente.
Pärast 1924. a Cambridge’is
peetud ettekannet sai
Woolfist modernistliku
romaani läbimurde kehastus
nii oma loomingu kui ka
teoreetiliste vaadete poolest.
Virginia Woolf on ka
silmapaistev esseist ja
kirjanduskriitik.
1929 ilmus pikem
essee “Oma tuba”
(A Room of One’s Own,
e.k 1994, 1997 kogumikus
“Esseid”).
Essees esines ta naise
loomulike õiguste
kaitsjana, saades
seeläbi XX sajandi
feministliku
kirjanduse klassikuks,
kelle mõju
naisliikumisele on
praegugi suur.
Essees “Oma tuba” räägib
Virginia Woolf naiste – eriti
naiskirjanike – ees seisvatest
takistustest meeste poolt
valitsetavas maailmas.
Samavõrd tähtsad on talle
kunstiloome, teose, vormi ja
stiili probleemid.
Oma põhiseisukohta –
vihkamise ja mure
kammitsais siplev kirjanik ei
suuda luua midagi
püsiväärtuslikku – tõestab ta
nõtkelt ja vaimukalt.
Oma ängistused suutis
Virginia Woolf sünteesida
kauniks ja tasakaalustatud
kunstiteoseks.
Shoshana Kertesz, Virginia Woolf
Reaalsuse, eksistentsi tajumine
ja oma tajumuse väljendamine,
sõnastamine, kujundiks vormimine
on Woolfi loomingu põhisisu.
V. Woolfi käekirja analüüs, vt
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.graphology.it/wpcontent/uploads/handwriting044.jpg&imgrefurl=http://www.graphology.it/sociology/the_
great/plath_claudel_woolf/virginia_woolf/woolf_analysis&usg=__0avBtaWy8cZlQnj1w2T
NbaUUx60=&h=870&w=600&sz=96&hl=et&start=20&um=1&itbs=1&tbnid=xNy2w42f
FdDrUM:&tbnh=145&tbnw=100&prev=/images%3Fq%3DVirginia%2BWoolf%26imgsz%
3Dqsvga%26as_st%3Dy%26ndsp%3D18%26hl%3Det%26rlz%3D1T4ADBF_enEE306EE
307%26sa%3DN%26start%3D18%26um%3D1
Pihtimuslik-isiklikust
romaanist “Proua Dalloway”
(1925; e.k 1998) on saanud
ainest Ameerika kirjaniku
Michael Cunninghami
1999. aastal Faulkneri ja
Pulitzeri auhinna võitnud
romaan “Tunnid”.
Romaani ainetel on valminud
film “Tunnid”. (The Hours,
2002). Film tunnistati
2003. aastal Kuldgloobuse
vääriliseks. Filmi lavastajaks
oli Stephen Daldry, osades
Nicole Kidman (kes võitis selle
rolli eest nii Oscari kui ka
Kuldgloobuse), Meryl Streep ja
Julianne Moore.
Nicole Kidman Virginia Woolfi rollis
Virginia Woolfi
esindusteoseks on peetud
romaani “Tuletorni juurde”
(1928, e.k 1997). Teost
iseloomustab
eksperimenteeriv
jutustamistehnika.
“Orlando” (1928, e.k 1997) erineb
teistest Woolfi teostest fantastilise,
vaimuka, paroodilise, mängulise
koestiku poolest; tegemist on androgüüni
elulooga. Orlando elu kulgeb mitme
sajandi jooksul. Ehkki peategelane
muutub ka kehalt, on androgüünsus
peamiselt vaimu omadus. Kirjanik
käsitleb meeste ja naiste suhteid, naiste
ja loomingu vahekorda.
Film “Orlando” (1992):
http://www.youtube.com/watch?v=i
Fu5TYQvQRE&feature=related
“Orlando” nimikangelase, noore aadlimehe lugu algab
16. sajandi keskpaiku, läbib mitu sajandit ja ümberkehastumise
naiseks ning katkeb 36 aasta vanuses
1928. aastal, teose lõpetamise päeval.
1996 – “Orlando”
lavastus Tartu
Sadamateatris:
dramatiseering Kristel
Leesmend, lavastus
Kristel Leesmend ja
Ene-Liis Semper,
kunstnik Ene-Liis
Semper, nimiosas
Marika
Barabanštšikova.
Margot Visnapi
arvustus Sirbis: “Orlando” värvikad taustategelased: Indrek Taalmaa
http://www.sirp.ee/archive/2001/05.1
Basket ja Liina Tennosaare Bartholomew
0.01/Teater/teater1-1.html
Kuue eri tegelase
sisemonoloogi
ühendab ühiseks
“kõnelainetuseks” ehk
“teadvuse vooluks”
romaan “Lained”
(The Waves, 1931, e.k
1999).
Autor on oma
meetodiga jõudnud
ilmselt loovate
võimaluste piirini.
Romaanis “Aastad” (The
Years,1931) valitseb
ühiskondlik-poliitiline
teema, valitsevad faktid,
igavikuprobleemide
asemel on sotsiaalsed
küsimused.
Virginia Woolfi viimase
romaani käsikiri valmis
vahetult enne kirjaniku
vabasurma.
Teos
“Vaatuste vahel”
ilmus postuumselt.
Virginia Woolf ja
Thomas Stearns
Eliot
Räägib
Virginia Woolf:
http://www.youtube.com/watch?v=
E8czs8v6PuI
Gisèle Freund. Virginia Woolf, 1939.
National Portrait Gallery, London
Inimene on
päästmatult üksi,
elamine on üksildane
toiming. Ja ometi
oleme kõik osakesed
milleski suuremas,
meid ühendavas
harmoonias.
Joel Isaacson, Virginia Woolf, 1998
Allikad
 Jüri Talvet, Maailmakirjandus 2, Koolibri 1999, lk 239–243
 S. Beesley, S. Joughin, 20. sajandi kirjandus, Varrak 2001, lk 36–37
 Virginia Woolf, Oma tuba, Perioodika, Loomingu Raamatukogu
1994/44–45: Malle Talveti järelsõna
 Virginia Woolf, Orlando, Perioodika, Loomingu Raamatukogu
1997/31–34: Riina Jesmin, Saateks
 Virginia Woolf, Tuletorni juurde, Perioodika, Loomingu
Raamatukogu 1983/5–7: Malle Talveti järelsõna
 Interneti-avarused

similar documents