Siseveed 9.klassile (koostas Maigi Astok)

Report
EESTI
SISEVEED 9.kl.
MAIGI ASTOK
Maigi Astok
EESTI SISEVEED ON:
 JÕED
 JÄRVED
 PÕHJAVESI
 SOOD
Maigi Astok
Maigi Astok
Maigi Astok
MIKS EESTIS ON PALJU
SISEVEEKOGUSID?
SADEMEID ROHKEM KUI AURAB
 LIIGESTATUD RELJEEF

Maigi Astok





JÕGI ON LOODUSLIK VEEKOGU, MIS
VOOLAB TEMA ENDA POOLT
KUJUNDATUD JÕESÄNGIS
JÕELÄHE – KOHT, KUST JÕGI SAAB
ALGUSE
JÕESUUE – KOHT, KUS JÕGI SUUBUB
MERRE, JÄRVE VÕI TEISE JÕKKE
JÕESTIK – PEAJÕGI KOOS
LISAJÕGEDEGA
JÕGIKOND – MAA- ALA, KUST VESI
VALGUB ÜHTE JÕESTIKKU
Maigi Astok



VOOLUKIIRUS – VEE LIIKUMISE
KIIRUS JÕES. SÕLTUB RELJEEFIST.
VOOLUHULK – VEEHULK, MIS LÄBIB
JÕE RISTLÕIGET MINGIS
AJAÜHIKUS
VEELAHE - TAVALISELT KÕRGEM
KOHT, MIS ERALDAB JÕGIKONDI
Maigi Astok
JÕE OSAD
LÄHE
ÜLEMJOOKS
PAREMPOOLNE
LISAJÕGI
VASAKPOOLNE
LISAJÕGI
KESKJOOKS
PEAJÕGI
ALAMJOOKS
SUUE
Maigi Astok
VEEREŽIIM




KÕRGVESI esineb:
KEVADEL lumesulamine
SÜGISEL sügisvihmad ja auramine väike
MADALVESI esineb:
SUVEL sademeid vähem, auramine suur
TALVEL sademeid vähe, jõed jääs
Tulvavesi juhuslik, tugevate
paduvihmadega.
Suured üleujutused: Halliste, Emajõgi,
Kasari, Peipsi ja Võrtsjärve ümbruses
Maigi Astok
JÕGEDE TOITUMINE
VIHMAVESI 32%
Vastavalt vihmaperioodile
 LUMESULAVESI

35% Kevadel

PÕHJAVESI
33%
Aastaringselt
Maigi Astok
VÄINAMERE JA
LIIVI LAHE
VESIKOND
SOOME LAHE
VESIKOND
563 jõge ja 240 järve
379 jõge ja 210 järve
PEIPSI JA
PIHKVA JÄRVE
VESIKOND
661 jõge ja 560 järve
Suhteliselt pikad jõed Lühikesed,
paralleelselt
voolavad
Erineva pikkusega
jõed
Palju lisajõgesid
Vähe lisajõgesid
Palju lisajõgesid
Langus tervenisti
väike.
Piirkond tihti
soostunud
Ülem- ja keskjooks
tasasel lavamaal-lang
väike. Alamjooksul
tihti juga
Algavad tavaliselt
Kõrgustikult
ülemjooksul suur
langus. Voolavad
tihti ürgorgudes
Kasari, Vigala,
Pärnu, Halliste,
Navesti, Reiu
Keila, Pirita, Jägala,
Loobu, Kunda,
Valgejõgi,
Narva
Maigi Astok
Piusa, Võhandu,
Emajõgi, Ahja,
Põltsamaa, Pedja
Emajõe lähe Võrtsjärvest
Maigi Astok
Emajõgi
keskjooks
Maigi Astok
Piusa
Emajõe suue Peipsi järve
Maigi Astok
JÄGALA JUGA
Maigi Astok
ÜLEUJUTUSED SOOMAAL
Maigi Astok
RAUDNA
Maigi Astok
HAABJATEGA RAUDNAL
Maigi Astok
RAUDNA
Maigi Astok
KOHATI LÄBIPÄÄSMATU
MAIGI FOTO
Maigi Astok
2.
3.
4.
11.
10.
1.
9.
6.
5.
12.
7.
13.
8.
16.
14.
15.
Maigi Astok
Maigi Astok
JÄRVED

VEEGA TÄIDETUD LOODUSLIK NÕGU,
MILLEL PUUDUB ÜHENDUS
MAAILMAMEREGA.
Maigi Astok

Eestis on umbes 1200 järve
15% pindalast
Neist 1000 looduslikku ja 200
tehis
Maigi Astok
Kas järvede arv muutub või
on jääv?



JÄRVEDE KINNIKASVAMINE
MAAKERKE TULEMUSEL
RANNIKUL TEKIVAD UUED
JÄRVED
TEHISJÄRVEDE RAJAMINE
Maigi Astok
JÄRVI ON ROHKEM:
 Kirde –Eestis Kurtnas
 Aegviidu
 Lõuna- ja Kagu- Eesti
 Saaremaa looderannik
JÄRVI ON VÄHEM:
 Pandivere kõrgustikul
 Kesk-Eestis Kesk-Eesti
tasandik, Harju lavamaa,
Viru lavamaa
Maigi Astok
JÄRVENÕOD OMA TEKKELT:
MANDRIJÄÄTEKKELISED
 JÄÄNUK e. RANNAJÄRVEDMERETEKKELISED
 SOOTEKKELISED
 METEORIIDITEKKELISED
 INIMTEKKELISED ehk
TEHISJÄRVED

Maigi Astok
MANDRIJÄÄTEKKELINE
PÜHAJÄRV
Maigi Astok
LOOSALU –EESTI SUURIM
RABAJÄRV
Maigi Astok
MERETEKKELINE
Maigi Astok
SUTLEPA MERI
Maigi Astok
KAALI JÄRV
METEORIIDIKRAATRIS
Maigi Astok
JÄRVED TOITUVAD ehk
SAAVAD OMA VEE:
 SADEMETEST
 JÕGEDEST,
OJADEST,
KRAAVIDEST
 PÕHJAVEEST
Maigi Astok
JÄRVED TÄHTSUS ja KASUTUS:
Vesi HEJ-le Narva veehoidla
 Tööstusele vesi Narva vh
 Kalakasvatus, kalapüük
Võrtsjärv, Peipsi järv
 Puhkus Pühajärv, Saadjärv,
Viljandi
 Joogivesi Ülemiste, Paunküla
 Teadustöö, LK Võrtsjärv, Kaali

Maigi Astok
SOOD
Maigi Astok
SOOD
SOO ON LIIGNIISKE ALA, KUS
SUUR OSA TAIMEJÄÄNUSTEST
JÄÄB LAGUNEMATA JA
LADESTUB TURBANA
Maigi Astok
ÜLDANDMEID:
22,8 % Eesti pindalast on sood.
 1 mm turbakihi juurdekasvu
aastas
 turbakihi keskmine paksus 5 – 7m
suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m
 vesi 95 % ja turvas 5 %
 Turbasammalt on 37 liiki

Maigi Astok
Eesti pindalast on 22,8 % sood.
Sood jagunevad oma arengult:
Maigi Astok
SOODE ARENEMINE
MADALSOO
SIIRDESOO
KÕRGSOO ehk RABA
Maigi Astok
SOODE TEKKIMINE:
MAISMAA SOOSTUMINE
 VEEKOGUDE KINNIKASVAMINE
 PÕHJAVEE TASEME TÕUS

Maigi Astok
Maigi Astok
MADALSOO





Toitaineid rohkelt
Taimed toituvad: põhjaveest,
sademetest ja pinnaveest
Turbakiht veel õhuke
Turvas hästi lagunenud, musta värvi
sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid
Taimed: tarnad, osjad, ubaleht,
soopihl, pilliroog, sookask, soosõnajalg
Maigi Astok
MADALSOO
Maigi Astok
SOOPIHL
UBALEHT
Maigi Astok
ANGERVAKS
SOOVÕHK
Maigi Astok
MÄTASTARN
Maigi Astok
SIIRDESOO
Maigi Astok
SIIRDESOO
Maigi Astok
SIIRDESOO



Üleminekuvorm soolt rabale
Toitaineid keskmiselt
Mätastel rabataimed, lohkudes
sootaimed
Maigi Astok
Maigi Astok
RABAD





Toitainetevaene
Taimed toituvad: sademetest ja õhus
leiduvast tolmust
Turbakiht paks
Turvas halvasti lagunenud, helepruuni
värvi sisaldab villpea, turbasambla
jäänuseid
Taimed: sookail, hanevits, kanarbik,
jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea,
huulhein, murakas
Maigi Astok
ENDLA RABA
Maigi Astok
ENDLA
Maigi Astok
SOOMAA
Maigi Astok
LAUKAJÄRV
Maigi Astok
LAUGAS
Maigi Astok
Viru raba lennukilt
Maigi Astok
ELUTINGIMUSED RABAS ON
RASKED – LIIKE VÄHE
 Liiga
palju vett
 Liiga vähe toitaineid
 Liiga vähe hapnikku
 Liiga happeline keskkond
Maigi Astok
TURBASAMMAL
Maigi Astok
TUPPVILLPEA
Maigi Astok
KANARBIK
Maigi Astok
SOOKAIL
KÜÜVITS
Maigi Astok
JÕHVIKAS
Maigi Astok
HUULHEIN
Maigi Astok
KUKEMARI
Maigi Astok
MURAKAS
SINIKAS
Maigi Astok
SOODE ÖKOLOOGILINE JA
MAJANDUSLIK TÄHTSUS







PUHTA VEE VARU
ÜHTLUSTAVAD JÕGEDE VEEREŽIIMI
ELUPAIGAD LOOMADELE,
TAIMEKOOSLUSED
TURVAS (KASUTUS: AIANDUS, KÜTE ,
LOOMADELE ALLAPANU)
MARJAD, SEENED
TEADLASTELE UURIMISEKS
TURISM JA PUHKEMAJANDUS
Maigi Astok
RABAPISTRIKUD
KALJUKOTKAS
Maigi Astok
ARUSISALIK
RÄSTIK
Maigi Astok
SOOKURG
Maigi Astok
TURBASAMMAL ON PEAMINE
RABA TEKITAJA

KASVAB


KÕDUNEB
Maigi Astok
Aastas kasvab
turbasammal
1cm
Samal ajal
pakseneb
turbakiht 1mm
Turbakihi
paksus võib olla
mitu meetrit
Mis on turvas?



Turvas on
poollagunenud taimne
mass
Turvas tekib
turbasambla ja teiste
taimede kõdunemisel
Kõdunemine jääb
pooleli, sest
lagundajate elutegevus
on häiritud
Maigi Astok
TURBA KASUTAMINE



KÜTTEKS
AIANDUSES
LOOMADELE ALLAPANUKS
Maigi Astok
PUHJA TURBAVÄLJAD
Maigi Astok
Millised nendest tunnustest
iseloomustavad raba, millised
sood?












halvasti lagunenud turvas
laukad
tarnad
liigirikas
saab toitaineid põhjaveest
turbasammal
helepruun turvas
toitub sademetest, tolmust
villpea
hästi lagunenud turbakiht
palju toitaineid
Miks ei ole välja toodud siirdesoo tunnuseid?
Maigi Astok
Hommik rabas
Maigi Astok
PÕHJAVESI
Maigi Astok
Mõisted:
PÕHJAVESI
Maakoore ülemises osas kivimite vahel olev
vesi
 MINERAALVESI
Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav
põhjavesi. Ravitoimeline.
 TERMAALVESI
Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu
kuumadele kivimitele. Vulkaanilises
piirkonnas

Maigi Astok
PÕHJAVESI KUJUNEB SADEMETE
IMBUMISEL PINNASESSE
PÕHJAVESI SAAB TÄIENDUST
 SOODEST
 JÄRVEDEST
 JÕGEDEST imbub vesi
pinnasesse
Maigi Astok



VETT LÄBILASKEV KIHT
laseb vett vabalt läbi
koosneb moreenist, kruusast, liivast,
liivakivist ja lõhelisest lubjakivist
VETTKANDEVKIHT
kus vesi saab liikuda vabalt nii vertikaal kui
horisontaalsuunas, seal kujuneb põhjavesi
koosneb liivast, kruusast, moreenist,
liivakivist ja lõhelisest lubjakivist
VETTPIDAV KIHT
laseb vett halvasti läbi ja takistab selle
imbumist sügavamale maa sisse.
koosneb savist ja savikast lubjakivist
Maigi Astok
Maigi Astok
PÕHJAVEE KASUTAMINE:




JOOGIVESI
TÖÖSTUSED
PÕLLUMAJANDUS
MINERAALVESI JOOGIKS OMA
TERVISTAVATE OMADUSTEGA
Maigi Astok
PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD
Tööstusjäätmete või reostuse
juhtimine veekogudesse,
pinnasesse,
 Põllumajandusreostus
(üleväetamine ja valel ajal
väetamine, reostus
sõnnikuhoidlatest),
 Transpordireostus (õnnetused
teedel, teede soolatamine ),
 Olmereostus, prügilad

Maigi Astok
Eesti puurkaevude vesi pärineb eri sügavustelt, alates
pinnakatte setetest kuni aluspõhja settekivimiteni.
Millised tunnused iseloomustava maapinnalähedast
kiire veevahetusega põhjavett ja sügavamates kihtides
nõrga veevahetusega põhjavett?














vesi ringleb liivakivides ja paekivilõhedes
vesi liigub pinnakatte liiva – kruusa setetes
vesi pärineb varasemaist geoloogilistest ajastutest
vesi moodustub peamiselt maasse imbuvaist sademetest
põhjavesi voolab ise puurkaevust välja
põhjavesi on surveta
puurkaevude rajamine on odav
puurkaevude rajamine on kallis
vesi võib olla soolakas ja lubjakivi tõttu kare
vesi on mage ja pehme nagu vihmavesi
puurkaevude sügavus on kuni 500 m
puurkaevude sügavus on umbes 50 m
kergesti reostuv
reostusoht väiksem
Maigi Astok
Maigi Astok
Kasutatud materjalid








L.-K. Pihlak A. Tõnisson geograafia põhikoolile. Eesti ja
Euroopa
http://www.freewebs.com/margeku
commons.wikimedia.org/wiki
Külli Relve ppt
www.botany.ut.ee/BOI_tudengile/TO_oppetool.html
lemill.net/content/webpages/soo-pildiesitlus
http://web.zone.ee/raplaktnk/
pildid.tostamaa.ee/loodus_t08/index.html
Maigi Astok

similar documents