X - Haridus- ja Teadusministeerium

Report
Uuringud „Kvaliteet täiskasvanuhariduses“
„Täiskasvanuhariduse rahastamine“
Kairi Solmann
Aino Haller
28.11.2013, Tallinnas
Taust
• Suurenenud tähelepanu täiskasvanuharidusele
• Euroopa Komisjoni temaatilised töörühmad: kvaliteet
ja rahastamine täiskasvanuhariduses, 2011-2013
• Vähene info erinevatest praktikatest ning ülevaate
puudumine
• Sisendiks EK töörühmadele, soovitused
liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile
Uuring
KVALITEET
TÄISKASVANUHARIDUSES
Uuringu eesmärk, metoodika
Eesmärk: kaardistada ja analüüsida erinevate kvaliteedi tagamise
viiside fookust, sisu ja rakendamist täiskasvanuhariduses.
Uuringu käik:
- Dokumendianalüüs
- Riikide kaardistus sh küsitlus (32 riiki)
- Juhtumianalüüsid (15 näidet)
- Tulemuste aruteluseminar
- Nõupidamine EK temaatilise töörühmaga
Teostaja: Panteia, Belgia.
Fookus
Analüüsiti kvaliteedi tagamist nii formaalses kui
mitteformaalses täiskasvanuhariduses.
Kvaliteedi tagamine laias käsitluses – hõlmates
erinevaid poliitikaid, protseduure, reegleid,
kriteeriume, tööriistu, tõendusinstrumente ja
mehhanisme, mille eesmärgiks on kvaliteedi tagamine
ja tõstmine.
Kvaliteedi käsitlus
Kvaliteetne täiskasvanuharidus on:
• õppijat motiveeriv,
• mitmekesise ja tagasisidestatud (reflective)
õppekeskkonnaga,
• rätsepa-meetodil (tailor-made) väljatöötatud,
• õppija-keskne ning arvestab õppijate taustaga,
• asjakohane nii õppijale kui teistele osapooltele;
• paindlikult pakutav.
Kvaliteedi tagamine tasemeõppes
Kõikides riikides on formaalhariduses riiklikult
kehtestatud kvaliteedinõuded ja kvaliteedi tagamise
süsteemid nt akrediteerimine, inspekteerimine.
Tegemist on haridustasemetel põhinevate
süsteemidega (erinevad lähenemised üld-, kutse- ja
kõrghariduses).
Nendes süsteemides täiskasvanuharidust eraldi ei
vaadelda ning täiendavaid kriteeriume või indikaatoreid
kehtestatud ei ole.
Kvaliteedi tagamine mitteformaalses hariduses
• Riiklikud kvaliteedipoliitikad või raamistikud on
harvad, pigem alt-üles lähenemine ning sektori või
koolitusasutuste initsiatiivil tekkinud süsteemid.
• Riigid kus on riigitasandil kvaliteedi tagamise
regulatsioone: Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa,
Luksemburg, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Šveits, Taani,
Ungari
• Riigid kus on üksikuid kvaliteedi tagamise viise:
Hispaania, Holland, Island, Kreeka, Malta, Poola,
Portugal, Saksamaa, Sloveenia, Suurbritannia, Tsehhi
Juhtumianalüüsist
Kriteeriumid analüüsitavate süsteemide valikul:
• toimivad koolitusasutuse üleselt;
• seatud on miinimumnõuded;
• sisaldab välishindamist või valideerimist;
• positiivse tulemusega kaasnevad teatud õigused – rahastus,
logo kasutusõigus, registreerimine andmebaasis jne.
Sellistele tingimustele vastavad kahte tüüpi süsteemid:
• Inspekteerimine või akrediteerimine (UK, Malta, Iirimaa,
Kreeka, Holland)
• Kvaliteedimärgi mudelid (Austria, Šveits, Saksamaa,
Luksemburg, Holland, Prantsusmaa ja Sloveenia).
Juhtumianalüüsi tulemused – eesmärgid
Kvaliteedi tagamise süsteemi
eesmärgid
AT
CH
DE
Läbipaistvus
X
X
X
Kvaliteedikultuuri arendamine
X
Sektori monitooring/ poliitikute
informeerimine
X
EL
FR
LU
MT
X
X
X
X
X
X
X
X
Vähenev administratiivne koormus
X
X
Kvaliteedi miinimumtaseme tagamine
X
X
X
NL
2
NL
3
X
UK
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
SI
X
X
X
Riikliku rahastuse eest vastutuse
tagamine
NL
1
X
Tarbijate kaitsmine
Kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamine
IE
X
X
X
X X
X
X
X
X X
Juhtumianalüüs – protsess
AT
CH
DE
X
X
X
EL
FR
IE
LU
MT
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
NL1
NL2
NL3
SI
X
X
X
X
X
X
UK
Koolitusasutusepoolne ettevalmistus
Taotluse esitamine / enesehinnang
Hindamine
Eneseanalüüsi aruande kontroll
Kohapealne kontroll
Ekspertide kaasamine
X
Inspekteerimine
X
Õppekavade valideerimine
X
X
X
X
X
X
Vastutava organi satsiooni otsus
Registreerimine koolituspakkujana
X
X
X
X
Otsus / soovitused
X
X
Õppekavade valideerimisotsus
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Monitooring / follow up
Aruandlus / monitooring
Uuendamine
Follow-up
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Juhtumianalüüs – korraldaja ja kulud
• Valdavalt on vastutavaks avalik-õiguslik
organisatsioon, mis täidab peale
kvaliteeditagamise ka teisi ülesandeid (nt
täiskasvanuhariduse populariseerimine,
nõustamine, uurimistegevus jne).
• Kvaliteeditagamise süsteemide maksumust on
hinnatud vaid üksikutel juhtudel. Kaudseid
kulusid (nt tööaeg eneseanalüüsi läbiviimiseks
jmt) hinnatakse otsestest kuludest
olulisemaks.
Juhtumianalüüs – kvaliteedikriteeriumid 1
Teemad
AT
CH
DE
X
X
X
EL
FR
IE
LU
MT
NL
1
NL
2
NL
3
SI
U
K
X
X
X
X
Organisatsiooni kvaliteet
Koolitusasutuse missioon
Organisatsiooni struktuur / juhtimine
X
X
X
X
Administratsioon
X
X
X
X
X
X
X
Rahastamine
X
X
X
X
X
X
X
X
Kvaliteediplaani olemasolu
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Füüsiline õppekeskkond
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Valmisolek uuendusteks
Koolitajate kvaliteet
X
X
X
Nõustajad, tugiteenuste pakkujad
X
X
X
Värbamispoliitika
X
X
X
Koolitajad
X
X
X
X
X
X
Juhtumianalüüs – kvaliteedikriteeriumid 2
AT
CH
DE
Kommunikatsioon
X
X
X
Õppemeetodid
X
X
X
Õppija õigused ja vajadused
X
X
X
x
x
Teemad
EL
FR
IE
LU
MT
NL
1
NL
2
NL
3
SI
UK
X
X
X
X
X
X
x
x
Õppeprotsessi kvaliteet
Õpiväljundite hindamine
X
X
Õppijate informeerimine ja
nõustamine
X
X
X
X
X
X
X
X
x x
x
x
x
x x
X
x
x
x
Tulemuste kvaliteet
Tulemuste mõõtmine/hindamine
x
x
x
x
x
x x
x
Kvaliteedi arenduste
monitooring/mõõtmine
x
x
x
x
x
x
x
x
x
X
x
x
Väljakutsed 1
• Erinevate süsteemide paljusus
• Tasemehariduses on kvaliteedisüsteemid olemas –
täiskasvanuhariduse printsiipe arvestavad vähesel
määral
• Mitteformaalses täiskasvanuhariduses pigem on
kvaliteedisüsteeme vähem (eriti erarahastuse korral)
• Täiskasvanute koolitajaid puudutavad regulatsioonid
on pigem pehmed
Väljakutsed 2
• VÕTA ja nõustamise kvaliteedisüsteemid puuduvad
enamikes riikides
• Monitooring mitteformaalse õppe pakkumise,
õpiväljundite ja kvaliteedistandardite osas on vähene
• Kvaliteedipoliitikate ja strateegiate elluviimine on
aeganõudev ning eeldab erinevate osapoolte vahel
konsensuse saavutamist
• Riiklike kvalifikatsioonisüsteemide arendamine.
Soovitused väljakutsete lahendamiseks
Raportis on iga väljakutse juures toodud
soovitused ning ettepanekud millistest
analüüsitud kvaliteeditagamise süsteemidest
võiks eeskuju võtta.
Näide: kvaliteeditagamise süsteem
mitteformaalses täiskasvanuhariduses on välja
arendamata.
Soovitused lahenduseks
• Kvaliteedisüsteemi väljatöötamine koos miinimumnõuete
kehtestamisega.
Inspiratsiooniks: Šveits EduQUA, Prantsusmaa Greta-Plus,
Luksemburgi kvaliteedimärk, Saksamaa Hamburgi mudel,
Holland rahvaülikoolide kvaliteedimärk ja NRTO hea tava;
• Kvaliteedisüsteemide loomise toetamine ja stimuleerimine
miinimumnõudeid kehtestamata.
Inspiratsiooniks: Kvaliteediauhinna mudelid Saksamaal
(Stiftungwarenpreis), Rootsis ja Soomes;
• Kaudsema toe pakkumine.
Inspiratsiooniks: Kvaliteedikäsiraamatud/juhendid Rootsis
(BRUK), koolitajate arenguprogramm Norras, Maltal ja
Sloveenias, kvaliteeditagamise algatus Tsehhis.
Edutegurid
• Kvaliteedisüsteem keskendub täiskasvanud
õppijale
• Kvaliteedi tagamise süsteem on läbipaistev
• Organisatsiooniliselt tugev toetus
• Süsteem on ka finantsiliselt jõukohane
• Asjakohane
• Konsensuse ning piisava aja olemasolu
Kokkuvõte ja soovitused
• Kvaliteeditagamise süsteemides on arenguruumi.
• Täiskasvanuhariduse arengus on enam väljakutseid
riikidel, kus kvaliteeditagamise süsteemid puuduvad
või eksisteerivad fragmenteeritult.
• Kaardistamisel leiti huvitavaid ja edukaid näiteid,
millest on võimalik innustust saada ja õppida.
• Soovitus Euroopa tasandil kaaluda ühtse kvaliteedi
võrdlusraamistiku loomist.
• Soovitus kaaluda olemasolevate Euroopa raamistike
(EQAVET) laiendamist või uute süsteemide nendega
seostamist.
RAHASTAMINE
TÄISKASVANUHARIDUSES
Uuringu eesmärk, metoodika
Eesmärk: kaardistada ja analüüsida andmeid
täiskasvanuhariduse rahastamise allikate ja mehhanismide kohta
ja sedakaudu jõuda kokkuvõtete ja soovitusteni
Uuringu käik:
- Kirjanduse ülevaade ja selle analüüs
- 15 Euroopa riigi + 4 OESC riigi statistikaandmete analüüs
- Kokkuvõtlikud poliitikaanalüüsid
- Faktiline info kasutatavate finantsinstrumentide kohta
- Ekspertintervjuud koolituse pakkujatega
-
Kasutatud on statistikaametite täiskasvanuhariduse uuringute (Adalt Education Survey AES) ja tööjõu-uuringute
andmeid (Labour Force Survey LFS)
Fookus
Mis kasu on täiskasvanute koolitamisest
•
•
•
Makro-majanduslikul tasemel
Mikromajanduslikul tasemel
Laiemalt üleüldse
Rahastamine
•
•
•
•
Mahud
Indikaatorid
Trendid eri aegadel
Täiskasvanuhariduse rahastamine võrrelduna hariduse üldise rahastamisega
Rahastamissüsteemide/instrumentide mõju osalusele
Teatud sihtgruppide ja koolituseasutuste rahastamine
•
•
•
Nn teise võimaluse hariduses (second chance education) osalejad
Hilisemas elueas esimese kõrghariduse omandajad
Vanemaealised (sh pensionärid) õppijad
Põhiliseks analüüsi aluseks on
täiskasvanuhariduses osalemine
Tugev korrelatsioon täiskasvanuhariduse ja
innovatsiooni vahel
•
CEDEFOP 2012
Bi- variantse hindamise tulemused
Sõltub
Innovatsiooniindeks 2010
Innovatsiooniindeks 2010
Innovatsiooniindeks 2010
Innovatsiooniindeks 2010
Innovatsiooniindeks 2010
Innovatsiooniindeks 2010
Sõltumatu
Täiskasvanuhariduses osalemine 2009
Töötajaid koolitanud ettevõtete osakaal %
kõigist ettevõtetest (2005)
HR indeks (2009)
Töötajate osalemine töalastel kursustel (2005)
Muud õppevormid ettevõtetes (indeks 2005)
Kursustel osalemise kulude osakaal % üldistest
tööjõukuludest
Korrelatsioonikoefitsient r
0,67 ***
0,66 ***
0,58 ***
0,57 ***
0,51 **
0,45*
• Täiskasvanuharidus on isegi parem
innovatsiooniedendaja kui kõrgharidus!
Seos majanduskasvu ja täiskasvanuhariduse
vahel + laiem kasu inimesele ja ühiskonnale
• Maad, kus täiskasvanute õppes osalemine on suurem, näitasid
ka suuremat majanduskasvu nii 2007 kui 2011.
Mõju ei ole väga pikaajaline (kuni 3 aastat).
Sissetuleku kasv
Väiksem töötuse tase
Tulu on nähtav ka nn teise võimaluse hariduse (second chance education) ja
mittetööalase koolituse puhul
Ebaselgem on tulu vanemaealiste koolitamisel
Täiskasvanuharidusest saadav tulu on mõnikord isegi suurem kui alghariduse
(initial education) andmisest saadav, tuluni jõutakse ka oluliselt lühema ajaga!
Mõju tervisele, kriminaalsusele, sotsiaalsele sidususele – näiteks UK hinnatakse
aastaseks kasuks 2-3 milj naela, mis on 0,1% SKP-st, umbes sama suurusjärk raha kulutatakse
täiskasvanuharidusele.
Kulutused täiskasvanuharidusele %-na SKP-st
Kõrgem rahastamismäär viib osalemise
kasvuni
• Kõrge õppes osalemisega (60%) riigid kulutavad 1%, mõned
isegi 1,2% SKP-st täiskasvanuharidusele - 0,8% SKP-st teised
Pole küll absoluutne tõde, et kuluta rohkem ja osalus tõuseb – mitmetel riikidel on ruumi
efektiivsuse tõusuks (AT, US – kulutavad üle 1%, aga osalus alla 60%, ka SI, kus viimasel ajal rahastamine oluliselt väiksem).
Vaid väga üksikutel riikidel on õnnestunud osalust suurendada kulusid oluliselt tõstmata.
• Väga vähe kulutatakse mitte-tööalasele (non-vacational)
koolitusele
Erandiks Taani, kus kulutatakse selleks ¼ , üldiselt kulutatakse mitte-tööalaseks koolituseks 10 –
15%
Piirjoont tööalase ja mitte-tööalase koolituse vahel on raske tõmmata.
Kes maksab? Õppija kohta tehtavate kulutuste jaotumine finantseerijate järgi:
tööandjad panustavad kõige rohkem (ligikaudu 50% kulutatavast rahast),
riik ~20% va põhjamaad (kuni 40% ),
inimesed ise panustavad 20-30%
Millal maksab?
Kriisi ajal osa riike suurendas kulutusi täiskasvanuharidusele, osa
tõmbas kulusid koomale.
Austraalia, USA
Taani, Saksamaa, Holland
Enamus uutest liikmesriikidest
Kuna olemas seos majanduskasvuga, siis võib kulutuste
vähendamine viia edasi madalama majanduskasvuni jne
Rahastamisindikaatorid:
kulutused õppija kohta (vanus 25-64) (ligikaudne)
Rahastamisindikaatorid:
Kulutused õppija ühe osaletud tunni kohta suhestatuna osalemise määra
Rahastamisindikaatorid:
õppija kohta tehtavad kulutused finantseerija järgi
Täiskasvanuhariduse rahastamine võrrelduna hariduse üldise
rahastamisega
Millist rahastamissüsteemi või instrumenti
valida?
• AES 2011 järgi oli väide, et „koolitus oli liiga
kallis“ alles 5.kohal
Samas Rumeenia – üle 50% õppes mitteosalenutest väitsid seda (2/3 madala haridusega
mitteõppijate seas)
Šveits, Kreeka – 30%
Eesti, Itaalia, Holland, Läti, Leedu – 20%
Madalaimad protsendid tulevad Slovakkiast, Belgiast ja kolmest Lõuna-Euroopa riigist (Portugal,
Hispaania, Malta)
IGAL POOL ON MAKSUMUS TAKISTUSEKS JUST MADALA HARIDUSEGA INIMESTELE!
Naiste jaoks on koolituse maksumus takistusena olulisem kui meestele (va RO)
Alarahastamise põhjused ja millise finantinstrumendi
kaudu neid ületada:
Kulude jagamine riigi ja inimese vahel
Alarahastuse põhjused
ja instrumendid, mis
aitavad sellest üle Laen
Säästu- Maksu- Voutšer, Õppeskeemid soodustus grant
puhkus
Tulu jaotub riigi ja
inimese vahel
x
Turutõrked
Vastumeelsus võlgu võtta
(x)
(x)
Ebakindlus saadava kasu
osas
(x)
x
(x)
x
x
(x)
(x)
(x)
(x)
x
(x)
x
x
x
(x)
x
(x)
x
(x)
Vastumeelsus riske võtta
Eeldatav kasu väike
x
x
Pakkumise
Maksumuse
rahastamine 100 % grant alandamine
x
(x)
Likviidsuspiirangud
x
x
(x)
x
Riiklik rahastamine
Vähene valmisolek
maksta
Ebavõrdne ligipääs
(x)
(x)
(x)
(x)
x
(x)
x
(x)
(x)
(x)
(x)
Finantsinstrumendid, mis mõjutavad
osaluse määra
•
•
•
•
Maksutagastused
100% maksumuse katmine
Õppelaenud
Omaosalusega vautšerid
mõju suurim
• Vautšeritega peab olema ettevaatlik madalama
haridusega sihtrühmade puhul, sest oskus otsustada,
milline koolitus on vajalik ja kvaliteetne, on madal.
Sihtgruppide rahastamine:
Tasuta teise võimaluse haridus (second chance education) pole veel kõikvaja on täiendavaid meetmeid
• Madala haridusega inimesed on väga heterogeenne grupp, enamasti on
õppimist takistavaid tegureid mitu – vanus, tervis, migrandi taust vms.
Tundub, et suurem osalus on riikides, kus töötus on suurem (näiteks USA-s ja
Portugalis on selles osalemine palju suurem kui õppes osalemine üldiselt, aga osalused pole
kusagil väga suured).
Riik
AT
Õppijate
0,4 %
% kogu
sihtgrupist
AU
2,0 %
BE
2,7 %
CA
7,2 %
CH
0,4 %
DK
4,1 %
FR
0,1 %
HU
12,2
%
NL
0,0 %
SK
2,1 %
USA
6,7 %
Õppimise on kulukus, aga seda ei peeta suurimaks takistuseks.
• Enamuses riikides teise võimaluse haridus tasuta, mõnes riigis tuleb
maksta 50% kuludest (mõnes riigis saab selle tagasi peale edukat
lõpetamist). Üllatusena leiti, et formaalhariduses õppimise mahud on suhteliselt väikesed
näiteks alates 15 h Luxemburgis kuni 59 h Saksamaal.
– Madala haridusega inimestele on koolituskulude kõrval sama oluliseks takistuseks
raskused töögraafiku seadmisel, varasem negatiivne õpikogemus või mõtteviis, et
õpitavaga pole midagi peale hakata.
Sihtgruppide rahastamine:
Paindlik ja piiranguteta rahastamine toob vanemad õppijad ülikooli
• 30+ ja isegi 40+ üliõpilaste osakaal kõrghariduses on rahastamisreeglite
peegel! ( osalus alaneb juba siis kui kasutatakse laenude või grantide jagamisel
laenuvõimekuse kontrollimehhanisme)
Eestis oli 30+ üliõpilasi eelmisel õppeaastal 21%
Sihtgruppide rahastamine:
Vanemaealiste õppes osalemine on suurem kui rahastamisvõimalused on
avatud kõigile eagruppidele ja vanemaealisi on rohkem tööl
• 55+ eagrupi jaoks annab parima tulemuse erinevate faktorite
kombineerumine: eapiiranguteta rahastamine, hõivemäär, pensioniea
piirvanus. Kaalukalt olulisima mõjuga on töötamine.
• Kodune
• Tööl
osaleb 10%
osaleb 33%
• Katsed erimeetmeid rakendada ei ole kusagil eriti häid tulemusi andnud.
Koolituse pakkujad tunnetavad rahastuse vähenemist vaid
osades riikides.
Uuringu käigus küsitleti 7 riigi koolituse pakkujaid, ühist mustrit leida pole võimalik.
Koolituse pakkujate struktuur on Euroopas väga mitmekesine, andmeid nende
olukorra kohta praktiliselt pole.
40% on tööandjate koolituskeskused vms (käibest nende osa 70%)
16,5% mitte-formaalset õpet pakkuvad institutsioonid
10% formaalõpet/jätkuõpet pakkuvad institutsioonid
9% äriühingud
5% igat – mtü-d, kaubanduskojad, eraisikud jms
Õppijate tasud olulised Saksamaa, Austria, ka Hollandi ja Sloveenia koolitajatele,
ettevõtetelt saadav raha oluline Ungaris ja Sloveenias, aga praktiliselt täiesti mitteoluline Saksas.
Riiklik rahastus väga oluline Saksamaal ja Itaalias.
Olukord kriisi ajal väga erinev, hea Saksamaal, väga kesine Ungaris ja Itaalias.
Soovitatakse hakata üle-Euroopaliselt kasutama koolituse pakkuja ärikliima indeksit
jälgimaks koolitajate olukorda.
Järeldused Eesti kohta:
• Eesti paistab olevat üks kõige efektiivsemaid
riike täiskasvanuhariduse osas. Osalusmäär on
üle keskmise, rahastamine vaid 0,6% SKP-st
(inimese kohta vaid 130€).
Silmnähtavat selgitust välja tuua ei saa, kuigi raha nimetatakse takistusena
(eriti naiste jaoks) ei paista see eriti mõjuvat, kas osaletud tunnid on
samas mahus kui enamuses riikides.
• Riigi panus on üks väiksemaid, vähem kui 20% koos töötukassaga ja see
raha tuleb põhiliselt ESF rahastusest.
Soovitused:
Täiskasvanuharidus on tasuv – tugev on korrelatsioon
innovatsiooniga ja majanduskasvuga.

Tungivalt soovitatakse kasutada kulude jagamisel põhinevaid rahastamismehhanisme ja
instrumente, mis võimaldaksid riigil, tööandjatel ja õppijatel koolituse rahastamise
kulusid jagada.
Riigid, kus õpitakse rohkem, kulutavad õppimisele rohkem nii
üleüldiselt, aga ka õppija ja õppijatunni kohta. Panustatakse
inimestele, mitte ettevõtetele. Riigi rahal on suurem mõju.
 Õppija kulud tuleb hoida all, kui tahate osalust suurendada.
 Rahastus tuleb suunata neile, kel seda vaja ja lisaks loodud nõustamis- jms tegevused, et
vältida tühikulude suurenemist.
.
Soovitused:
Riikides, kus õpitakse rohkem, on sageli avatud ligipääsu poliitika,
rahastus on kättesaadav (peaaegu) kõigile täiskasvanutele, ka
finantsinstrumente on vähe.
 Panustage elukestva õppe kultuuri arendamisele, see tundub olevat suurim mõjutegur.
 Suunake raha inimestele, looge mitmeid erinevaid võimalusi alaesindatud gruppidele sh
ärge unustage töötavaid inimesi.
Vanemate inimeste õppesse toomiseks on pensioniea
nihutamine kõige tulemuslikum.
 Rahastus olgu kättesaadav kõigile eagruppidele.
 Vaja lisameetmeid muude barjääride vähendamiseks.
ANDMED! ANDMED! ANDMED!
UURINGUD KÄTTESAADAVAD:
http://ec.europa.eu/education/adult/studies_en.htm - uuringud
www.hm.ee – uuringud, statistika, andmebaasid
AITÄH!

similar documents