HIV infektsiooniga kaasnevad limaskestade nähud

Report
HIV infektsiooniga kaasnevad
limaskestade nähud
Rasmus Ruus
STOM IV
HI – viirus on väike retroviirus, millega
nakatumine toimub:
sugulisel teel, vereülekannetega, nakatunud
süstaldega, haiglasiseste õnnetuste tõttu
läbi platsenta raseduse ajal, rinnaga toitmisel
• AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse
sündroom, mille põhjuseks on HIV
(inimese immuunpuudulikkuse viirus)
• HIV limaskesta nähud esinevad 30-80% haigestunutest.
• Faktorid, mis soodustavad limaskesta nähtude avaldumist :
CD4 retseptorite arv alla 200/mm3 kohta
viiruslike partiklite arv rohkem kui 3000/mL
halb suuhügieen
kserotoomia
suitsetamine
• Ebaharilik vanus, atüüpiline lokalisatsioon, morfoloogia,
haigus pika kuluga – viitavad HIV nakkuse olemasolule
limaskestadel
• HIV nakatunute efektiivne antiretroviirusravi
(HAART) on oluliselt vähendanud
oportunistlike infektsioonide esinemissagedus
ning parandanud ravitulemusi.
• Ka oportunistlike infektsioonide eduka ravi
järel retsidiivi võimalus, kui patsiendi
immuunvastus nõrgeneb.
Seeninfektsioonid
• Üks sagedasemaid seeninfektsioonide vorme
orofarüngeaalne kandidoos
Erütematoosne kandidoos
-Valu, põletus- ja kipitustunne, maitsetundlikkuse
muutus(soolased,
teravaid toidud,
happelised joogid)
Pseudomembranoosne
kandidoos
kreemjad katud suu limaskestadel ja keelel,
mida saab ära pühkida ja millest jääb järele
veritsev või punetav pind
• Peamine tekitaja C. Albicans
• Orofarüngueaalse kandidoosi kulg sõltub
immuunsupressiooni tõsidusest.
• Angulaarne heiliit- fissuurid või haavandid
suunurkades koos erüteemiga
• Võib kaasneda koos
erütematoosse või
pseudomembranoosse
kandidoosi vormiga
• Lineaarne gingivaalne erüteem (HIVassociated gingivitis (HIV-G)
• periodontaalne haigus, võib kaasneda
igemete veritusus, düskomfort.
Ravi
0.12% CHX 2 nädalat
suuhügieen
Seeninfektsioonide ravi
• Valikravim amfoteritsiin B
• Intensiivsele ravile amfoteritsiin B-ga järgneb
pikaajaline ravi mõne teise preparaadiga,
flukonazool, itrakonazool.
• Väga harva lubatud profülaktiline ravi
lõpetada
Bakteriaalsed haigused
• Nekrotiseeruv ultseratiivne
gingiviit (NUG) ja nekrotiseeruv ultseratiivne
periodontiit(NUP)
• Interdentaalpapillide
haavandumine ja nekroos,
areneb edasi ülejäänud igemele
• Haavandid kattuvad hallikaskollase
pseudomembranoosse katuga
• Äärmiselt valulik
• Tugev veritsus
• Halb lõhn
Ravi – metronidazole või augumentin, 0.12% CHX
Viirusinfektsioonid
Viirusinfektsioonid:
• Herpes simplex
• VZV
• CMV/EBV
- suu karvane leukoplaakia
• HPV
- papilloomid
• Molluscum contagiosum
Generaliseerunud HSV infektsioon
meenutab herpeetilist ekseemi
sageli sekundaarse mädavillilise
lööbega (impetigo).
Suuümbruse ja huule herpes
muutub krooniliseks,
haavandid ja koorikud ei allu ravile
Sageli on haaratud ka suulagi, keel,
suu tagumised osad, söögitoru,
trahhea
– mitte AIDSi haigetel ei esine
kunagi
Suu karvane leukoplaakia
-kõige sagedasem ja spetsiifilisem AIDS´i
tunnus suus
pehme, valge kergelt
hüperplastiline või
verrukoosne lööve
keele külgedel, mis ei ole
maha
kraabitav.
Suurus: mõnest mm-st kuni mõne cm-ni
Etioloogia- arvatakse olevat
EBV proliferatsioon epiteelis
Diagnoos: kliiniline
laboratoorne (biopsia)
Ravi: Retin A geel
Acyclovir
83% OHL patsientidest areneb AIDS välja 31
kuu jooksul.
OHL on iseloomulik ka organtransplantatsioonide tõttu
immuunsuspresseeritud patsientidele
Molluscum contagiosum (orthopoxvirus)
Suured, kuni 5 cm läbimõõduga tuumorid
kaelal (ilma AIDS´ita vaid paapulid)
Cytomegalovirus (CMV)
Tekitab tavaliselt silma võrkkesta põletikku,
AIDS´i puhul on haratud ka nahk.Enamasti algab
perianaalse haavandumisega (koos HSV-ga).
Neoplastilised haigused
Kaposi sarkoom
• Üks sagedasemaid oraalseid
maligniseerumisprotsesse seoses
HIV-ga
•
•
- esineb tavaliselt juudi päritolu
vanematel meestel või
vahemeremaades, lokaliseerub
reeglina alajäsemetel.
Levinud ka homoseksuaalsete ja
immuunsupresseeritud meeste seas
•
Lesioonid punakate laikudena, mille
järgselt punakas pruunid paapulid ja
noodulid
•
Kulg üpris prognoosimatu: mõned
lesioonid võivad regresseeruda,
mõned suurenevad, põhjustades
probleeme
Kaposi sarkoom
• Asümptomaatiline
• Lesiooni progresseerudes võib muutuda
sümptomaatiliseks, kindlaks diagnoosiks vajalik biopsia
• Ravi – kemoteraapia, kirurgiline eemaldamine, suu
hügieen.
• Non-Hodgkin´i B-rakuline lümfoom –
EBV
• Suure valulik mass lokaliseerub
suulaes, igemetel
Muud esinevad patoloogiad
•
•
•
•
Kroonilised suured aftid
Suu ja huulte hüperpigmentatsioon
Kserostoomia
Haava äärmiselt aeglane paranemine hamba
ekstraktsiooni järgselt
Kasutatud kirjandus
• http://biomedicum.ut.ee/armpgb/1kursus/05_Raukas_HIV_ja_seen
infektsioonid.pdf
• http://www.hivdent.org/_oralmanifestations_/oralmanifestations_
omhah0502.htm
• http://hivinsite.ucsf.edu/insite?page=kb-04-01-14
• http://aids-clinical-care.jwatch.org/cgi/content/full/1997/401/1
• https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:HBLgZ3eQPlEJ:kiku.
hambaarst.ee/share/file/kiku/igemehaigused.pdf+&hl=et&gl=ee&pi
d=bl&srcid=ADGEESh93aR1Y3qneRzninx09abBGmp91KQNlDDGYR2
5l4WVeIRSuu9ZQq_92xnhMFaLu1_p4tj_rQb6iKBohWYydr1xR7Hap
KspncFJAPWqNljk_YL1ukhEIvpoE8iP7qBddh8WYXsf&sig=AHIEtbSHp
g722KX1LSwEC-yBFeJ9e_Wvzg

similar documents