File

Report
Kaasasündinud huule- ja
suulaelõhe esinemissagedus.
Hambaarstiteaduskond
4. kursus
Irina Sherstiuk
2012
NÄO- JA LÕUALUUDE ARENG
HUULELÕHE (CHEILOSCHISIS)

•
•
Mittetäielik ülalõua- ja mediaalsete ninajätkete
liitumine
Osaline või täielik
Uni- või bilateraalne ( viimane 20%)
Huulelõhe
ultraheliuuringul
Diagnoositud
mikrohuulelõhe
SUULAELÕHE (PALATOSCHISIS)





Suulaelõhe kujutab endast olukorda kui ülalõua- ja
mediaalsed ninajätked, mis moodustavad kõvasuulae
ei ühine täielikult.
täielik suulaelõhe ( esineb pehme- ja kõvasuulaelõhe,
aga ka lõualuulõhe) ja
osaline ( lõhe esineb ainult pehmes suulaes)
Kahjustatud võib olla ka uvula
Suulaelõhe võib olla peidetud limaskesta all.
KAASASÜNDINUD HUULE- JA
SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDES
Valge rass






Keskmiselt 0,91-2,69/ 1000
1,30- 1,94/ 1000 Euroopas
1,06- 1,97/ 1000 Kanadas
1,21- 1,73/ 1000 Austraalias
0,80/ 1000 Iisraelis
0,95- 2,69/ 1000 USA´s
KAASASÜNDINUD HUULE- JA
SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDES

•
•
•
•
•
Isoleeritud huulelõhe 0,29- 0,45/ 1000
madalaim näitaja oli registreeritud Kanadas ühe uuringu
andmetel, mis oli tehtud aastal 1951
kõrgeimad näitajad olid registreeritud Inglismaal ja Kanadas, teise
uuringu andmetel, mis oli tehtud aastal 1977
Huulelõhe koos suulaelõhega 0,36- 0,83/ 1000
2 suurt näitajat oli registreeritud USA´s
Isoleeritud suulaelõhe 0,19- 0,83/ 1000
Madalaim näitaja oli registreeritud Kanadas
Kõrgeim näitaja oli registreeritud Soomes
KAASASÜNDINUD HUULE- JA
SUULAELÕHEDE ESINEMISSAGEDUS
EUROOPAS









Suurim sündimuskordaja on Hollandis 1,46/ 1000
Madalaim sündimuskordaja on Prantsusmaal 0,67/ 1000
Suurim isoleeritud suulaelõhe sündimuskordaja on Soomes 0,97/ 1000
Madalaim isoleeritud suulaelõhe sündimuskordaja on Taanis 0,36/ 1000
Europiidsel rassil erinevate lõhetüüpide esinemise proportsioonid on CL:
CLP: CP- 1: 2: 1
Eestis sünnib 1/ 777
Võrreldes 1950. aastatega lõhede esinemine suurenes 0,7%-lt 1,3%- ni
Kõikidest arenguhäiretest moodustavad suulõhed 13,2%
Eestis CL: CLP: CP- I: 2: 2
KAASASÜNDINUD HUULE- JA
SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDES
Negroidne rass


•
•
•
Keskmiselt 0,18- 1,67/ 1000
Isoleeritud huulelõhe 0,038- 0, 20/ 1000
suurema näitajaga Nigeerias
Huule- koos suulaelõhega 0,076- 0,26/ 1000
madalama näitajaga Nigeerias
Isoleeritud suulaelõhe 0,05- 0,96/ 1000
madalama näitajaga Nigeerias
KAASASÜNDINUD HUULE- JA
SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDES
Asiaadid

•
•



•
•
Põlisameeriklastel 0,79- 3,74/ 1000
USA´s oli näitaja 0,79- 3,62/ 1000
Kanadas oli näitaja 3,74/ 1000
Huule- koos suulaelõhega esinemissagedus oli suurem kui
isoleeritud huule- või suulaelõhe esinemissagedus
Hiinlastel 1,76/ 1000
Jaapanlastel 0,85- 2,68/ 1000
Suurim näitaja oli registreeritud Kanadas
Madalaim näitaja Kalifornias
KAASASÜNDINUD HUULE- JA
SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDES




Uuemate andmete järgi
Põlisameeriklastel 0,79- 3,74/ 1000
Jaapanlastel 2,13/ 1000
Järeldus: ajaga need näitajad ei ole eriliselt muutunud. Kõige
sagedamini sellina kaasasündinud defekt esineb
põlisameeriklastel, siis jaapanlastel, nende järel hiinlastel.
KAASASÜNDINUD HUULE- JA
SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
SÕLTUVALT SOOST

Eestis on läbiviidud uuring, mille jaoks andmeid on võetud
Tartu Ülikooli Kliinikumi näo- ja lõualuude kirurgia osakonna
andmebaasist. Uuritavaks ajavahemikuks oli 1910. kuni
2000.aastani. Selles ajavahemikus on ühtekokku säilinud 585
lõhega patsiendi dispanseerset kaarti.
Lõhedega
patsientide sugu




Poistel on kõige sagedamini
vasakpoolset huulesuulaelõhet (13,8%).
Tüdrukutel oli kõie
sagedamini osalist
suulaelõhet (17,8%).
Kõige harvemini on nii
poistel (2,6%) kui ka
tüdrukutel (1,2%)
kahepoolset huulelõhet
Näo vasak pool oli
kahjustatud 2,2 korda
Lõhutüüpide sooline jaotus ja näopoole eelistus
sagedamini kui parem pool.
KAASUVATE ARENGUHÄIRETE
ESINEMISSAGEDUS






•
•
15-20% patsientidest, kellel esineb huule- ja suulaelõhe, on teisi
samalaadseid väärarenguid.
On teada üle 300 kaasasündinud sündroome, mille korral esineb
huule- või suulaelõhe.
Rootsis oli läbiviidud uuring ajavahemikul 1991.a 1995.aastani.
Uuriti sündinuid lapsi ( 251) koos huulelõhe ja/ või suulaelõhega.
Uuringu sihiks oli võrrelda neid lapsi, kellel esinesid lõhed koos
teiste anomaaliatega, nendega kellel olid lõhed, aga
arenguanomaaliad puudusid.
Uuringu tulemused:
Suulõhe 2,0/ 1000 elusünni kohta.
Lisaarenguhäired olid tuvastatud peaaegu igal kuuendal lõhega
lapsel
KAASUVATE ARENGUHÄIRETE
ESINEMISSAGEDUS




Lõhega lapsed, kellel oli lisaarenguhäire oli väikese kaaluga ja
enneaegsed võrreldes lastega, kellel oli ainult lõhe.
Selle uuringuga tuldi järeldusele, et enneaegseid lapsi, väikese
kaaluga ja lõhega on vaja lisaks uurida ka teiste kaasasündinud
väärarengu kohta.
Eestis läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et kaasuvaid
arenguanomaaliaid oli uuringus 30,3%-l lõhedega
patsientidest.
See on oluliselt rohkem kui Soomes – 5,7% – ja
Prantsusmaal – 4,3% – tehtud uurimuste järgi, kuid Šotimaal
leiti kaasuvaid arenguanomaaliaid üle pooltel lõhedega
patsientidel.
KAASASÜNDINUD HUULE- JA
SUULAELÕHE RISKIFAKTORID

1)
2)

1)
2)
3)

Multifaktoriaalne etioloogia
ebasoodsad keskkonna tingimused ( ema rasedusaegsed
haigused, kemoteraapia, radiatsioon, alkohol, üleliigne
retinoidhape, antikonvulsiivsed preparaadid ja mõned ravimid,
näiteks metotreksaat
geneetilised faktorid
Faktorid, mis suurendavad kaasasündinud häirete tekke riski on
rasedus naistel, kes on 35.a. vanemad,
rasedus puberteedi eas
teratogeensete ravimite manustamine esimestel raseduskuudel.
Lisariskifaktorid on suitsetamine, valed toitumisharjumused ja
krooniline mitteväljakirjutatud ravimite tarbimine või
psühhotroopsete ravimite tarbimine.
KAASASÜNDINUD HUULE- JA
SUULAELÕHE RISKIFAKTORID
Suitsetamine: epidemioloogilise ajakirja andmete järgi
emapoole suitsetamine suurendab suulõhe tekkimise riski
lapsel 20% võrra. Samas mitte suitsetamine ja passiivse
suitsetamise vältimine vähendab kuid ei illimineeri seda riski
sündida last suulõhega.
 Valed toitumisharjumused: õige toitumine raseduse ajal on
arvatud kaitseb suulõhe tekke eest. Oletatakse, et
multivitamiinide tarbimine raseduse ajal, langetab suulõhe teket
25% võrra, Lancet andmete järgi. Tsink, foolhape ja vitamiin B6
on peetud kõige ouliste vitamiinide ja miniraalidena, mis
omavad kaitsvat effekti suulõhe eest.Vastupidi nende puudus
võib suurendada selle arenguhäire tekkimisriski.

UURING EESTIS RISKIFAKTORITE
ANALÜÜSIMISEKS.




füüsikalised tegurid – füüsilisi traumasid oli 5,8%-l, rasket
füüsilist tööd tegi 12,9%, 45% emadest oli teinud varem
vähemalt ühe ja 23% rohkem kui ühe meditsiinilise abordi;
keemilised tegurid – 1. trimestri toksikoose oli 6,7%-l,
hormonaalseid düskorrelatsioone 5,2%-l, kemikaalidega
puutus kokku 5,2%;
bioloogilised tegurid – külmetushaigusi oli 9,8%-l,
günekoloogilisi haigusi 4%-l;
psüühilised tegurid – enam kui kolmandik emadest (37%) oli
raseduse ajal kogenud psüühilist stressi;
Epidemioloogilised tegurid raseduse esimesel trimestril
PÄRILIKUS KUI RISKIFAKTOR.
22% suulõhedest omavad geneetilist põhjust.
 Kui vanematel, kellel puudub suulõhe, sünnib laps suulõhega,
tõenäosus, et järgneval lapsel tekkib suulõhe on 2-4%.
 Kui ühel vanematest esineb suulõhe tõenäosus kasvab 4-5%ni.
 Kui mõlemal vanematest on suulõhe, risk suureneb
tunduvalt.

KOKKUVÕTE.









Huule- ja suulaelõhe on üks sagedasemaid vastsündinute
sünnidefekte maailmas.
Kogu maailmas sünnib igal aastal keskmiselt 10 000 huule- ja
suulaelõhega last.
Kõige sagedasem suulõhe on põlisameeriklaste seas 0,79-3,74 ja
kõige harvem see oli mustanahaliste seas 0,41.
Postel esines suulõhet sagedamini, eriti huule- ja suulaelõhet.
Näo vasakpool on kahjustatud sagegamini.
Bilateraalseid suulõhesid esineb kõige harvemini.
On leitud üle 300 sündroomi, mille puhul suulõhe on üheks
sümptomitest.
22% suulõhe juhtumitest on geneetiline taust.
Leitud, et riski suurendavad emapoolsed halvad harjumused nagu
suitsetamine, alkoholi tarbimine ja vale toitumine, aga ka raseduse
ajal haigestumised ja ravimite tarbimine.
AITÄH,TÄHELEPANU EEST!

similar documents