Lihtsustatud õppekava rakendamisest

Report
Lihtsustatud õpe
Kooli õppekava on õppe – ja
kasvatustegevuse alusdokument, mille
koostamisel lähtutakse:
 põhikooli riiklikust õppekavast,
 lihtsustatud riiklikust õppekavast,
 kooli arengukavast,
 piirkonna vajadustest,
 kooli töötajate, lastevanemate ja õpilaste
arvamusest,
 kasutatavast ressursist


Üldosa
Ainekavad












Õppe- ja kasvatuseesmärgid;
Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted;
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused ja taotletavad pädevused;
Õppe ja kasvatuse korraldus:
tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati (valikained ja
projekt- ja õuesõppeks vajalik aeg),
lõimingu ja läbivate teemade käsitlemise põhimõtted,
ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise
põhimõtted,
hindamise korraldus,
tugiteenuste süsteem ja õppekorraldus,
kutsenõustamine ja elukestev õpe.
Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Lihtsustatud õppe põhiülesanne on
suunata kerge intellektipuudega õpilase
arengut,
aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga
toime võimalikult iseseisvalt,
teeb tööd,
määratleb end oma rahva liikmena ja riigi
kodanikuna









Võimetekohane haridus;
Sallivus erisuste suhtes;
Kaaslaste erivajaduste mõistmine;
Iga õpilase arengu toetamine;
Õppesisu on suunatud praktiliste teadmiste ja oskuste
omandamisele;
Õpetamine ja kasvatamine toimub valdavalt praktilise
õppeviisi kaudu;
Väljundiks on praktilist tööd väärtustav ja kutseõppeks
valmis olev ühiskonna liige;
Sotsiaalsete kogemuste omandamine toimub koostöö,
jõukohase õppetegevues, arusaadava eesmärgistuse
kaudu;
Õppekava rakendamisel arvestatakse konkreetse klassi ja
õpilaste haridualike erivajadustega.
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused on esitataud
õppekavas alljärgnevalt:
1.-2. klass
3.-5. klass
6.-7. klass
8.-9. klass
 Lihtsustatud riiklikus õppekavas ei ole määratud
kooliastmeid
 Põhikooli õppekavas kooliatmed:
I kooliaste 1.-3. klass
II kooliaste 4.-6. klass
III kooliaste 7.-9. klass




Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta
vältel (traditsionaalne õpe) tunnijaotusplaani
alusel;
Lapsevanema ja kooli direktori kokkuleppel
võib kool arvestada õppekava välist õppimist
või tegevust koolis õpetatava osana;
Koolil on keskkonnaõpetuse suund
Kooli õppekava kohustuslike nädalatundide
arv on vastavuses põhikooli lihtsustatud
riiklikus õppekavas sätestatuga va järgmised
erisused:
 1.-3. klassi kehalise kasvatuse üks tund
ümber kujundatud kõnekunsti ja muusikalise
liikumise arendamise tundideks,
 3. klassi üks valikaine tund üle viidud 5.
klassi tunnijaotusplaani.

Esimeses kooliastmes (1.-5. klass) on
valikaineks valitud tants, eesmärgiga
arendada õpilaste loovust ja füüsilist
võimekust ja vastupidavust.
 Teises kooliastmes (6.-9. klass) on
valikaineteks valitud arvutiõpetus ja
keskkonnaõpetus, eesmärgiga arendada
õpilastes teabeteadlikust, sotsiaalset
aktiivsust ja keskkonnateadlikkust.




Infoühiskond
Elukestev õpe
Teadmiste rakendamise olulisus




Väline lõiming kujundatakse kooli õppekavas;
Sisemine lõiming tekib õpilasel ainetunnis õpitu
ja väljaspool kooli saadud teadmiste, kogemuste
ja igapäevaelu nähtuste sidumisel;
Vertikaalse lõimingu tulemusel moodustub ühe
õppeaine sees kogu õpiaja ulatuses tervik, seega
tuleb õpetamisel aine piires teada selle sisu ka
eelnevates ja järgnevates klassides;
Horisontaalne lõiming toimub ainete vahel ja
osutab sellele, et tervikuna on tähtsad kõik
õppeained omavahelistes seostes.








Kool kujundab õpikeskkonda ja õpetajate koostööd
viisil, mis võimaldab aineteülest käsitlust
(täpsustades pädevusi, seades õppeeesmärke,
määrates õppeainete ühiseid probleeme jne)
Ainevaldkondade ja õppeainete vaheline ühisosa
ainekavades;
Õppeaine sees kogu õppeaja vältel
Läbivate teemade sidumine ainekavadega
Teemakeskne (õppeainete, projektide, läbivate
teemade ühiste teemaosade kaudu);
Õppeülesannete ning õppeviiside abil;
Ajaline kooskõla;
Õpitava seostamine õpilase isikliku kogemusega.


Läbivad teemad on üldpädevuste ja
õppeainete lõimingu vahenditeks ning neid
arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel;
Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas
tähtsustatud ning võimaldavad luua
ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust,
toetades õpilase suutlikust oma teadmisi
erinevates valdkondades rakendada.






Kooli põhiväärtused (kui koolis väärtustatakse iga inimest,
siis väärtustatakse õpilase individuaalsust või on koolis
väärtuseks kokkuhoid, siis tähtsustatakse seda ka
õppeprotsessis);
Kooli üldtööplaan (kooli traditsioonid, klassidevahelised ja
ülekoolilised projektid, spordipäevad, teemapäevad jne);
Õppekeskkond ( kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise
õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade
sisu ja eesmärke );
Õppeained (õpetaja tööplaanis planeerib õpetaja läbiva
teema käsitlemise tunni osana või terviktunnina);
Valikained (valikained toetavad läbivate teemade käsitlemist),
Klassiväline õppetegevus, huviringid, osalemine projektides.









Illustreerivate näidete toomine ainetunnis ja
läbivate teemade õpetamine koos aine
põhiteemaga;
Spetsialisti kutsumine ainetundi;
Läbivat teemat tutvustava õppekäigu või
ekskursiooni korraldamine;
Praktiline tegevus;
Õppefilmi vaatamine ning;
Iseseisev töö tunnis ja esitluse koostamine;
Arutelu;
Paaris- või rühmatööd;
Loeng .










Projektitöö on aineteülene õppe ja kasvatustöö;
Koostöö: motiveerib ja kaasab õpilased, kogu kooli
personal ja koostööpartnerid;
Toetab initsiatiivi ning pakub ühisalgatuse võimalusi;
Õpetab võtma vastutust;
Õpetab leidna jõukohastele probleemidele lahendusi;
Kujundab praktilise tegutsemise kaudu väärtushinnanguid;
Annab võimaluse tegutseda oma kultuurikeskkonnas ja
kogeda sellega seonduvaid emotsioone;
Kujundab positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja
inimeste suhtes;
Mitmekesistab tehnoloogia rakendamise võimalusi: fotod,
videod, mudelid, maketid jne;
Võimaldab eksponeerida õpilaste loovtöid.



Kujundav hindamine;
Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamine;
Kokkuvõtvad hinded








Toetada õpilaste arengut;
Anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
Innustada ja suunata õpilasi sihikindlalt õppima, motiveerida
õpilasi õpiülesandeid sooritama ja märkama oma tulemuse
vastavust näidisele või etalonile;
Mõjutada õpilase võimalikult adekvaatse enesehinnangu
kujunemist;
Suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse
arengu toetamisel;
Anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale
(eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase arengudünaamikast,
Anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning kooli
lõpetamise otsuse tegemiseks.







Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv hindamine, mille käigus
analüüsitakse õpilase teadmisi , oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja
käitumist ning antakse tagasisidet õpilase seniste õpitulemuste ning
vajakajäämiste kohta;
Kujundav hindamine keskendub õpilase õpitulemuste analüüsile;
Tagasiside väljendab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid
külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid tegevusteks, mis
toetavad õpilase arengut;
Õppetunni vältel annab õpetaja õpilasele pidevalt tagasisidet õppeainet
puudutavate teadmiste ja oskuste kohta;
Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et
toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist;
Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema
oskust eesmärke seada, analüüsida ja tösta õpimotivatsiooni;
Kujundava hindamise vahenditeks on õpimapid, töövihikud, ainevihikud,
kodu-kool vihikud, loovtööd jne, mis sisaldab õppetöid, nende analüüsi
ja tagasisidet.







Eesmärkide seadmine;
Õppeülesanne;
Õppimine;
Tagasiside;
Töö parandamine tagasiside põhjal;
Töö esitamine hindamiseks
Tagasiside õpetajale.



Enesetundmine – õpilased õpivad tundma enda
isiksuseomadusi, mõistavad enda tugevaid ja nõrku külgi;
Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine – õpilased
saavad teadmisi tööturust ja majanduskeskkonnast. Õpilased
õpivad koguma ja analüüsima informatsiooni
majandustegevusalade, elukutsete ja ametite ning ettevõtluse
vormide kohta, kasutades selleks erinevaid informatsiooni
saamise allikaid ja viise. Õpilastes kujuneb soov elukestvaks
õppimiseks ja iseseisvaks tegemiseks;
Planeerimine ja otsustamine – õpilased õpivad koondama ja
süstematiseerima informatsiooni iseendast, töömaailma
võimalustest, nõudmistest ja õppimisvõimalustest ning
seostavad seda oma tuleviku plaanidega. Õpilased õpivad
kasutama erinevaid infoallikaid. Õpilased koostavad isikliku
tegevuskava oma plaanide teostamiseks.











Õpilase esmane toetamine ainetunnis;
Konsultatsioonitunnid (aineõpetaja juhendatud ainealane konsultatsioon enamasti
enne eksamit või enne tähtsat tööd);
Järelaitamistunnid (aineõpetaja tugi väljaspool tundi );
Tugiõppetunnid (regulaarne tunniväline organiseeritud tegevus mingis
konkreetses aines);
Kõneravi (suulise ja/või kirjaliku kõne probleemidega õpilased);
Psühholoogi teenus (lapse võimete/või psühholoogiliste probleemide
kindlakstegemine, teraapiad õpilastega, lastevanemate nõustamine, pedagoogide
nõustamine);
Muusikateraapia (tundeelu - ja käitumisprobleemidega õpilastele erinevad
teraapiad);
Massaaž (arsti näidustusel);
Õpilaskodu, pikapäevarühm (järelvalve ning pedagoogiline juhendamine ja
suunamine õppest vaba aja sisustamisel, koduste õppeülesannete täitmisel,
huvitegevuses ning huvide arendamisel );
Huvitegevus (eduelamuse pakkumine);
Individuaalne õppekava (loob tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja
arenemiseks).










Arenguvestlusi peetakse regulaarselt vähemalt üks kord õppeaastas;
Isikuandmete töötlemisel arvestatakse andmekaitseseaduses sätestatuga;
Saavutatud kokkulepete alusel toimuvad vajadusel järeltegevuse;
Arenguvestlust peab klassijuhataja. Vajadusel kaasatakse õppealajuhataja või
direktor,psühholoog, kooliarst, logopeed, terapeudid, aineõpetajad või kohaliku
omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Üldjuhul kaasatakse õpilane;
Õpetaja vahetumisel kehtivad kõik õpilasega/lapsevanemaga tehtud kokkulepped;
Lapsevanemale saadetakse kirjalik kutse;
Koos kutsega saab lapsevanem ettevalmistuslehe;
Klassijuhataja annab aineõpetajatele hinnangulehed ja need täidetakse
kokkulepitud kuupäevaks;
Arenguvestlus dokumenteeritakse arenguvestluse kokkuvõttes, mis täidetakse
vestluse käigus ja kinnitatakse klassijuhataja ja lapsevanema allkirjaga;
Arenguvestlust peetakse privaatses ruumis, mis on mugav ja kus puuduvad
võimalikud segajad.

Ainekavad esitatakse klassiti:
2) õppeaine kirjeldus;
1) õppeaine;
3) õpetuse eesmärgid;
4) lõiming;
5) hindamise erisused;
6) õppeaine ainekava klassile;
7) maht;
8) rõhuasetused;
9 )õppesisu;
10) klassi lõpuks taotletavad õpitulemused;
11) kasutatavad õppematerjalid.



Kooli õppekava koostamise ja arendamise
demokraatliku korralduse eest vastutab
põhikooli direktor
Kooli õppekava kehtestab direktor.
Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne
kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli
hoolekogule, (õpilasesindusele) ja
õppenõukogule.


Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava
( § 6. Rakendussätted)
Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva
määrusega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a.
Põhikooli riiklik õppekava (§ 25. Määruse rakendamine)
Kool viib õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli õppekava
käesoleva määrusega kooskõlla:
1) 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2011.
a;
2) 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2012.
a;
3) 3., 6. ja 9. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2013.
a.
Tänan tähelepanu eest!

similar documents