Maailmamajandus pärast Esimest maailmasõda

Report






Esimese maailmasõja järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele
vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas
tööpuudus.
Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille
majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid.
1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri.
Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust.
Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut.
1923-24 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku
Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa
majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele,
et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta.
Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette
reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning
Saksamaale laenuandmise ja investeeringute
võimaldamist maa majanduse taastamiseks.
Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist
Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide
regulaarset väljamaksmist.

Esimestel sõjajärgsetel aastatel said ameeriklased tunda majandusraskusi ning aktiviseerus
kohalike radikaalide tegevus.
1920.a. võeti vastu USA põhiseaduse 8. parandus
e. alkoholi
keeluseadus,
mis tähistas kuiva seaduse jõustumist.
Vägijookide müügi kontrolli saavutamise pärast hakkasid võitlema
röövlite jõugud.
Kurikuulsaimaks oli neist Al Capone.






1920. aastad olid USA jaoks siiski õitsengu e. prosperity ajastu.
Ameerika majanduse arengutempo kasvas kiiresti ning töötasud tõusid ja elatustase oli USAs
palju kõrgem kui Euroopas.
Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatööstus. 1920ndate lõpuks oli ameeriklaste kasutuses üle
26 miljoni auto.
Madal hind oli võimalik tänu masstootmisele - uuele töökorraldussüsteemile ettevõttes:
tootmisprotsess oli jagatud lihtsateks operatsioonideks ning ühtse töötempo tagas konveier –
nn. konveiersüsteem. Süsteem võimaldas lühendada tööpäeva 8 tunnini, suurendades
sealjuures iga töötaja tööviljakust.
Erinevalt Euroopast ei kasutatud USA-s peaaegu üldse majanduse riiklikku reguleerimist ning
puudusid ka sotsiaalsed tagatised.
1929.a. märtsis astus USA-s ametisse president H. Hoover, kes kuulutas lõppu vaesusele.




USAs muutus eriti populaarseks aktsiatega börsil
spekuleerimine. Põllumajanduses tekkis olukord, kus
põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. 1929.a.
mais ilmus maailmaturule suures koguses Kanadas toodetud
vilja. Euroopa riigid rakendasid tollitõkkeid. Väljapääsu otsiti
viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid edutult. USA
põllumajanduses algas langus, mille mõju andis tunda eriti
aktsiabörsidel.
1929.a. 24. oktoobril (Mustal Neljapäeval) hakkasid
suurinvestorid kiiruga müüma oma aktsiaid New Yorgi börsil.
29. oktoobril muutus see üleriigiliseks paanikaks ning
aktsiahinnad kukkusid madalaimale tasemele.
New Yorgi börsikrahh 1929.a. oktoobris juhatas sisse
majanduskriisi.
Majanduskriis ei piirdunud ainult Ameerikaga. Kiiresti laienes
kriis kõigisse majandusharudesse ning ka teistesse riikidesse,
mistõttu nimetatakse seda ka Suureks Depressiooniks. Töötute
arv kasvas USAs 15 miljonini.







Kriisi tekkepõhjusteks olid mitmed asjaolud:
1) ületootmiskriis, mis väljendus tarbijate ostuvõime piiratuses
ja toodangu turustamisraskuses;
2) struktuurne kriis – kuigi uute tootmisvaldkondade areng oli
väga kiire, ei olnud uute toodete jaoks piisavat ostjaskonda;
3) 1920ndate aastate vale majanduspraktika, mis kohati
andis küll ruttu kasumit, kuid pikemas perspektiivis viis
majanduse kaosesse;
4) majanduse riikliku regulatsiooni puudumine;
5) Euroopa majanduse nõrkus;
6) USA impordipoliitika, mis seisnes kõrgete tollitariifide
kehtestamises sisseveetavatele kaupadele;
7) USA immigratsioonipoliitika, sisserände piirangud USA-sse.




Tööpuuduse järsk kasv, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest,
USAs 15 miljonit.
Elatustaseme järsk langus, mis vähendas kaupade nõudlust.
Kasvas vaesumine
Inimesed muutusid passiivseks, kaotasid lootuse
Kõikides maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid
pooldama radikaalseid või äärmuslikke poliitilisi erakondi ja
ideoloogiaid.
Kriisiaastatel loobusid kõik riigid rahvusvahelisest
vabakaubandusest, püüdes hoida oma siseturgu kohalike
tootjate jaoks.
Varasemad siseturu kaitsmise vahendid st. tollimaksud,
osutusid ebapiisavaks.
Valitsused hakkasid seadma piiranguid ühe või teise kauba
sisseveole ühest või teisest riigist, püüdes siduda neid riike
kahepoolsete lepingutega.
1932.a. valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes esitas
rahvale majanduskriisist väljumise kava “uus kurss” e. New Deal.
 Roosevelti ideed olid tugevasti mõjutatud majandusteadlase
Keynesi õpetusest. Selle õpetuse kohaselt ei ole stiihiline areng
turumajanduse parim vorm. Keynes leidis, et riik peab eriti rasketel
aegadel majandusellu aktiivselt sekkuma ja majandust suunama.
 Uue kursi abinõud
 Reformide esimene faas nn. 100 päeva märtsist juunini 1933.a. pidid
leevendama kõige hädalisemaid probleeme ning viima majanduse
uuesti arenguteele.
 Pangandus, rahandus: Pankade sulgemine, kusjuures uuesti tohtisid
tegevust alustada vaid Föderaalreserviga ja liidetud elujõulised
pangad; kulla ja valuuta väljaveo ning kogumise keelustamine;
dollari devalveerimine: seadused võlgadega koormatud farmerite
ja majaomanike olukorra kergendamiseks.

Tööpuuduse vähendamiseks korraldati ühiskondlikke töid. Tühistati
kuiv seadus.



New Deali nurgakivideks olid:
1) põllumajandusreform: peamiste artiklite (puuvill,
tubakas) toodangut piirati, makstes premiad tootmise
vähendamise eest.
2) Tennessee Valley Authority, mida juhtis David
Lilienthal so. suurim regionaalprojekt
(hüdroelektrijaamade, tööstusettevõtete,
niisutusseadmete ehitamine, jõesängide süvendamine;
võitlus erosiooniga metsaistutuse abil
3) Tööstuse taastamine: arvestati nii tööandjate huve
kui ka töövõtjate omi.
1935.a. algas New Deali 2. faas, mille reformid peavad
kindlustama tööliste ja farmerite olukorda ning tõrjuma
kõrvale New Deali vastased.
 Töötuse likvideerimine riiklikest vahenditest finantseeritavate
ehituste abil.
 Tööandjate ja –võtjate suhete reguleerimine lepitus- ja
järelevalveametkonna vahendusel: töölistele kindlustati
stregiõigus ning vabadus luua organisatsioone ja pidada
läbirääkimisi; sots-kindlustussüsteemi loomine.
 Võeti vastu seadused, mis edendasidd elamuehitust ja
kindlustasid õiglasemad töötingimused.


similar documents