Metallilised elemendid perioodilisustabelis

Report
Metallilised elemendid
perioodilisustabelis
Võtavad enda alla suurema osa
perioodilisustabelist.
 Kõik perioodid v.a esimene algavad
metalliliste ja lõppevat mittemetalliliste
elementidega.
 Perioodi numbri suurenemisel kasvab
selles metalliliste elementide arv.






Siksakjoonel toimub üleminek metallilistelt
elementidelt mittemetallilistele.
Üleminek pole järsk.
Piirjoone lähematel elementidel esineb nii
metallilisi, kui ka mittemetallilisi omadusi.
Selliseid metalle kutsutakse poolmetallideks.
Kui ülekaalus on metallilised omadused, loetakse
ta metalliliseks elemendiks (ja vastupidi.)
Metalliliste omaduste muutumine
perioodilisustabeli rühmas.
Elektronkihtide arv elemendi aatomis
võrdub perioodi numbriga
 Rühmas ülevalt alla elektronkihtide arv
kasvab.
 Aatomite raadius suureneb

Metalliliste omaduste muutumine
perioodis.
A-rühmade elementidel võrdub aatomi
väliskihi elektronide arv rühma numbriga.
 Perioodis vasakult paremale liikudes
kasvab tuumalaeng ja väliskihi elektronide
arv.
 Elektronkihtide arv ei muutu.
 Aatomiraadius väheneb.

Kuidas eristada?







Metallid kannavad Katioone, mittemetallid
Happe anioone.
Metalli kuju on kristallvõre.
Perioodilisustabelis enamasti sinist värvi.
Lihtainena enamasti tahkes olekus (v.a Hg).
Enamasti hallika värvusega (erandid Cu ja
Au).
Läigib.
Juhivad hästi elektrit ja soojust.
Kokkuvõte
Metalle on perioodilises tabelis kõige
rohkem.
 On olemas poolmetalle.
 Metallid kannavad katioone.
 A-rühmade elementidel võrdub aatomi
väliskihi elektronide arv rühma numbriga.


similar documents