Kirjandus. Ilukirjandus

Report
Kirjandus. Ilukirjandus
Labürint II (2012), lk 16 – 17
Kirjandus ehk literatuur

kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed

kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe- ja
ilukirjandus kokku)

kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi
lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks

Näiteks:

Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe.

Vaimulik ja ilmalik literatuur.

Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur.
Ilukirjandus ehk belletristika

kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus

kirjandus kui kunst
Ilukirjanduse eesmärgid

Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada
lugeja emotsioone, avardada tundemaailma;

peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus
teeb sedagi (nt ajalooline romaan)
Ilukirjandus

EEPIKA

LÜÜRIKA

DRAMAATIKA
ilukirjanduse kolm põhiliiki
(on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid)
Ilukirjanduse tunnused: fiktiivsus




fiktiivsus, fiktsioon – väljamõeldis,
fantaseeritud tegevustik
ilukirjandusteoses kirjeldatakse enamasti
väljamõeldud maailma ja tegelasi
kirjanik loob oma maailma, mis sarnaneb
suuremal või vähemal määral pärismaailmaga
kujutluslikus maailmas tegutsevad inimesed
elavad läbi argielulisi või fantastilisi olukordi
Ilukirjanduse tunnused:
stiilikujundite kasutamine

kujundlik keelekasutus

keel on kirjaniku väljendusvahend, sõnadega
manab ta lugeja ette pilte ja sündmusi

kujundite abil taotletakse väljendusrikkust
Ilukirjanduse tunnused:
sügavmõttelisus ja filosoofilisus

ilukirjanduslikud tekstid
 panevad lugeja kaasa mõtlema
 käsitlevad inimolemise olulisimaid küsimusi
 võivad muuta lugeja maailmavaadet
Ilukirjanduse tunnused:
tõlgenduste paljusus




ilukirjandust mõistab iga lugeja erinevalt
ilukirjandusteosel ei ole üht ja ainuõiget
tõlgendust
hea raamat tekitab erinevaid (isegi
vastakaid) arvamusi
hea ilukirjandusteos lugeja ja teose vahel
dialoogi, paneb mõtlema
Žanr

kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri- ja
vormitunnustega alaliik

Näiteks:

Ilukirjanduse, rahvaluule, maalikunsti, kammermuusika,
raadioajakirjanduse, filmikunsti žanrid.

Romaan, jutustus, novell, laast, reisikirjeldus on proosakirjanduse
žanrid.

Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium.
Kunstnik loob mitmes žanris.

Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti.

Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega.
Eepika

jutustav ilukirjandus

jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste

eeldab jutustaja olemasolu

eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult,
rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult
tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi

on proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid

esikohal on jutustav element, mis seondub
kirjeldava või dialoogilise esitusega
Eepika žanrid

eepos

valm

romaan

muinasjutt

jutustus

anekdoot

lühijutt

jm

novell

laast ehk miniatuur

reisikiri
Eepos

eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm

müütilise sisuga värsiline lugulaul

tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised
olendid

teemad: maailma loomine, looduskatastroofid,
kangelasteod jpm
Eeposed

Maailma vanim eepos – sumerlaste „Gilgameš“

Vanakreeka eeposed, mille autoriks peetakse pimedat
laulikut Homerost:



„Ilias“
„Odüsseia“
Soome rahvuseepos „Kalevala“, koostaja Elias
Lönnrot

Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“,
autor F. R. Kreutzwald
Romaan

eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm

enamasti proosas (ehkki leidub ka värssromaane)

tunnused:


palju tegelasi

palju süžeeliine ja sündmusi
romaanil on palju alaliike: ajalooline romaan,
kriminaal-, ulme-, armastus-, sõja-, seiklusromaan jpm
Romaane






J. Verne „Saladuslik saar“
J. K. Rowling „Harry Potter ja saladuste
kamber“
Ch. Brontë „Jane Eyre“
A. Dumas „Krahv Monte-Cristo“
A. Dumas „Kolm musketäri“
A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“
Jutustus

jutustava proosa žanr

romaani ja novelli vahepealne proosažanr

romaanist lihtsam piiratud sündmustikuga ning
vaba vormiga jutustav ilukirjanduslik
proosateos

võrreldes romaaniga lühem

keskendub enamasti ühe tegelase ümber
kulgevatele sündmustele
Jutustusi

O. Luts „Kevade“

E. Bornhöhe

„Tasuja“

„Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed
päevad“


E. Kippel „Meelis“
A. Musset „Lugu valgest rästast“
Novell

Lühike jutustav proosažanr

Keskendub ühele konfliktile

Klassikaline novell sisaldab kulminatsiooni
(pinge haripunkt, kõrgpunkt), lõpus on puänt
(ootamatu lõpplahendus)
Novelle

Jaan Tätte „Romantika“

Mehis Heinsaar „Kohtumine Taageperas“

Anton Tšehhov „Paks ja peenike“
Lüürika

üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist

poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus – lüürika
kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm,
elamused, mõtted

lüürilistele tekstidele on omane tundeküllasus,
kujundlikkus, hingestatus

enamasti seotud kõnes (luulevormis)

luuakse nii riimilist kui ka vabavärsilist luulet

värsid ehk luuleread on enamasti seatud salmidesse ehk
stroofidesse
Lüürika žanrid


riimiline luule

sonett

haiku

ood

hümn

eleegia (kurvatooniline luuletus)

jpm
vabavärsiline luule
Sonett




kindla ülesehitusega 14-värsiline luuletus
Euroopa luule kõige levinum kinnisvorm
peale värsside ja stroofide arvu on klassikalises
sonetis nõutav ka kindel riimiskeem, sisuline
struktuur jpm
eristatakse mitut tüüpi sonetti, nt



itaalia e Petrarca sonett, 14 värssi jagunevad salmidesse
järgmiselt: 4 + 4 + 3+ 3
inglise e Shakespeare’i sonett: 4 + 4 +4 +2
sonette on eesti kirjanduses kirjutanud nt Marie
Under
Haiku

Jaapani klassikaline luuletus

ilma kindla värsimõõdu ja riimita, kuid
kindla ülesehitusega:


3 rida ja 17 silpi (5 + 7 + 5)
Jaapani haiku sisaldab tavaliselt aastaajale
osutavat vihjet

ka eesti kirjanikud on
haikusid kirjutanud
Eesti haiku
metsast kostab
eemal üksik
sale must siug
isakaru mõmin
peni haugub kuud
saagu sinu suvi
hästi räägib
või tühja maanteed
nagu jõgi
K. M. Sinijärv
Jürgen Rooste
Asko Künnap
tuunikala
vannitoas on
hamster jookseb
magab õiglase und
külm ja väike ämblik
pimedas oma rattas
omas mahlas
tuleb peole
see on öö hääl
K. M. Sinijärv
Jürgen Rooste
Asko Künnap
Lüroeepika


lüüriline eepika, sisaldab mõlema liigi – eepika ja
lüürika – tunnuseid
Ballaad



mitmestroofiline ehk mitmesalmiline
ballaade on kirjutanud nt F. Schiller, J. W. Goethe, Marie
Under
poeem



pikk värssteos (eeposest lühem), värsivormis jutustus
hrl. jutustavat laadi (kuid eeposest lihtsama süžeega),
kuid lüüriliste kõrvalepõigetega
poeeme on kirjutanud G. G. Byron, A. Puškin, Betti Alver
Dramaatika



ilukirjandusliik, mis on mõeldud laval
esitamiseks
tunnused:

dialoogivorm

olevikus esitatav tegevus
dramaatika žanrid

komöödia

tragöödia

draama
Komöödia


dramaatika žanr – lõbus näidend
kuulsaid komöödiakirjanikke

W. Shakespeare („Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“)

Moliere („Kodanlasest aadlimees“, „Misantroop“)

Eduard Vilde („Pisuhänd“)

Andrus Kivirähk („Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia“,
„Vombat“, „Eesti matus“)
Tragöödia

dramaatika žanr – kurva ehk traagilise sisuga
(traagilise konflikti, traagilise lõpplahendusega)
näidend

tragöödiakirjanikke

W. Shakespeare („Hamlet“, „Romeo ja Julia“)

August Kitzberg („Libahunt“)
Draama

Sõna draama kasutatakse üldmõistena näidendi kohta

dramaatika žanrina tähendab draama tõsise konflikti
ja elulise sündmustikuga näidendit, mis võib
sisaldada nii traagilist kui ka koomilist elementi

draamakirjanikke

A. Tšehhov („Kolm õde“, „Kirsiaed“)

E. Vilde („Tabamata ime“)

Andrus Kivirähk („Aabitsa kukk“)

similar documents