Inglismaa 19

Report
Inglismaa 19. sajandil
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium
8b
Joanna Rosenfeld
Kuningavõim
Victoria
●
●
●
●
Kuninganna Victoria oli Inglismaa valitsejanna aastatel
1837-1901
Tema valitsemisaega (64 aastat) tuntakse kui Viktoriaanlik
ajastu
Victoria oli lugupeetud ja armastatud valitsejanna – Briti
maailmariigi sümbol
Ta ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse valitsus sai tegutseda üksnes parlamendi toetusel
●
●
●
●
Victoria oli pikima valitsusajaga naismonarh ning Briti
monarh maailma ajaloos
Troonile astus ta 18-aastaselt
Victoria isa oli kuningas George III neljas poeg Edward
Augustus
Kuningannal ning tema abikaasal prints Albertil oli 9 last.
Nendest tuntuim Edward VII, kes peale ema surma (1901)
sai kuningaks
Kuninganna Victoria
Edward VII
●
●
●
●
Edward oli kuninganna Victoria ja prints Alberti poeg
Ta päris trooni peale ema surma (1901) ning sai kuningaks
alles 59-aastaselt
Edward paistis silma oma hea hariduse ja
suhtlemisoskusega – See tuli kasuks ka suhtes teiste
riikidega
Edward VII oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi
kuningas 1901-1910
Edward VII
Inglismaa Parlamendid
Konservatiivid
●
●
●
Liberaalid
Juht Benjamin Disraeli
●
1870 – 1905 oli juhtival
kohal
●
Ametiühingute tegevus oli
piiratud
●
●
●
Juht William Ewart
Gladstone
Kuni 1870 olid juhtival
kohal
Kehtestati kohustuslik
algharidus
Ametiühingutele anti
tegevusvabadus
Maatöölistele anti
valimisõigus
Konservatiivide juht B. Disraeli
Liberaalide juht W.E. Gladstone
Majanduslik areng
Majanduslik areng
●
●
●
●
Inglismaa oli 19.sajandil juhtiv tööstus-, rahandus-, ja
kaubanduskeskus maailmas
Majandusliku edu aluseks oli teistest riikidest varem
toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele
Inglismaa rahaühik oli naelsterling – mis oli tähtsaim
maailmas
Iseloomulikuks arengujooneks oli maaelanike vool
linnadesse, põldude vähenemine ning karjamaade kasv
Briti impeerium
Briti koloniaalimpeerium
●
Inglismaast kujunes 19.sajandil maailma suurim
koloniaalriik, kuhu kuulusid Kanada, Austraalia,
India ning suur osa Aafrikast
Briti impeerium 19. sajandi teisel poolel
Välispoliitika
Välispoliitika
●
●
●
Inglismaa ei pidanud armeele suurt tähelepanu pöörama
oma asendi tõttu keset merd
Väliskallaletungi eest tagas kaitse maailma tugevaim
sõjalaevastik
Välispoliitikat nimetati hiilgavaks isolatsiooniks, sest
eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas
õnnestus suurepäraselt
Aitäh vaatamast!
Kasutatud allikad
●
●
●
http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/inglismaa_19saj2pool_ll
ina.htm
8. klassi õpik Uusaeg II osa

similar documents