Putukad

Report
Putukad
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
2004 - 2005
Lepatriinu
Lepatriinu
• Lepatriinud on
eredavärvilised,
tavaliselt punase –
mustakirjud.
• See värvus on neile
kaitsevärvuseks.
• Omavad kaks paari
tiibu – lennutiivad ja
kattetiivad.
Parm
• Sugukond parmlased
kuuluvad putukate
klassi kahetiivaliste
seltsi.
• Parmud on levinud
kogu maailmas ja neid
tuntakse verdimevate
putukatena.
Emane ja isane parm
Emane parm munemas.
Kõik isased parmud toituvad
eranditult taimsest toidust.
Parm
• Isased isendid toituvad
õietolmust ja nektarist, mõned
liigid ka kõdunenud
taimejäänustest.
• Keha võimas, lapiku kujuga,
kohanenud kiireks lennuks.
• Emased isendid toituvad
verest, nende suised on
võimsamad kui sääskedel ja
võivad tungida läbi paksu
naha.
Sääsed
• Sääski tuntakse kogu
maailmas vereimejatena.
Verest toituvad vaid
emased, isased imevad
vaid taimemahlu.
• Sääsed levitavad
mitmesuguseid
nakkushaigusi.
• Keemilised
sääsetõrjevahendid
avaldavad kahjulikku
mõju kogu ökosüsteemile.
Emased sääsed toituvad verest.
• Ligikaudu pooled
maakera elanikud on
ohus sääskede poolt
levitavatest haigustest
• Sääski on maailmas
1600 liiki.
• Kõrbepiirkonnas on
sääski vähe.
Laulusääse elutsükkel
• Munad munetakse
seisvasse vette, kus nad
koos veepinnal hulbivad.
• Vastsed hingavad õhku
veepinnale ulatuva torukese
abil.
• Nukk – ei toitu ega liigu.
Koorub 4 päeva pärast.
• Täiskasvanud isend.
Tirtslased ja ritsikad
Tirtslasi ja ritsikaid on lihtne eristada tundlate poolest –
tirtslaste tundlad on võimsad, kuid alati kehast lühemad.
Tirtslaste ja ritsikate võrdlus
Prussakaliste iseloomulikud
omadused
• Kaks paari tiibu.
• Keha – lame ja ovaalne.
• Pea – osaliselt või täielikult
kaetud suure kilbitaolise
eesseinaga.
• Tundlad – suunatud allapoole,
lülilised ja harjasjad.
• Tagakeha – pehme, nõrgalt
arenenud lihastega ja selles
paikneb enamik siseelundeid.
Jaanimardikas
• Jaanimardikad, keda
jaaniussideks
kutsutakse, on
võimelised kiirgama
valgust, mis on palju
tõhusam inimeste
leiutatud
säästulampide omast.
Jaanimardikas
Emane
Isane
Vastne
Toakärbes
• Toakärbest tuntakse
kogu maailmas kui
mustust ja haigusi
levitavat putukat.
• Ta kuulub
kõrgeltarenenud
putukate rühma ja
lennuoskuselt võib teda
võrrelda kaasaegsete
lennukitega.
Toakärbse areng
• Munad – emased munevad
100 – 120 muna orgaanilisele
ainele.
• Vaglad – kooruvad 12 – 24
tunni möödumisel.
• Nukud 3 – 4 päeva
• Kookonist lahkumise järel ei
ole kärbes veel
lennuvõimeline.
• Juba 3 päeva möödudes on
emane kärbes
munemisvalmis.
Oospila Orula Viidalepp
• Venetsueelast hiljuti
leitud liblikas, kellele
panid nime Oru kooli
õpilased.
Loe lähemalt
Tänan tähelepanu eest!
[email protected]
anmet.rtg 2004 – 05

похожие документы