File - Krista e

Report
Mälumislihaste funktsioon
Krista Rohtmets
Stomatoloogia II kursus
Sissejuhatus
Mälumislihased kinnituvad mõlemate
otstega koljuluudele
 Ühe otsaga kindlasti alalõualuule
 Nende lihaste kokkutõmbel liigub alalõug

◦ hammustamisel
◦ närimisel
◦ kõnelemisel
Peamised mälumislihased
Hüpotees
Mälumislihaste põhiliseks funktsiooniks on
suu avamine ja sulgemine söömisel ja
kõnelemisel.
 Mälumislihaste ja suupõhjalihaste abiga
tekitatakse suuõõnes piisav rõhk
neelamiseks ja saavutatakse piisav jõud
toidu mälumiseks.
 Mälumislihaste õige funktsiooni häirumisel
või nende ülekoormamisel lihased
hüpertrofeeruvad.

M. Masseter
Mälurlihas
 Algab sarnakaarelt (arcus zygomaticus)
 Kinnitub alalõuanurga välispinnale
(tuberositas masseterica mandibulae)
 Tõstab alalõuga

◦ Suleb suud
◦ Surub kokku tagumisi
hambaid
◦ Arendab mälumisjõudu
M. temporalis
Oimulihas
 Algab oimuluu välispinnalt (fossa temporalis)
 Kinnitub processus coronoideus
mandibulae’le
 Surub kokku eesimisi hambaid

◦ Hammustamine
◦ Tagaosa tõmbab
alalõuga tahapoole
◦ Puhkeasend
M. Pterygoideus medialis
Keskmine tiiblihas
 Algab processus pterygoideus ossis
sphenoidalis’elt ja tuber maxilla’lt
 Kinnitub alalõua sisepinnale (tuberositas
pterygoidea mandibulae)
 Aitab alalõuga tõsta

◦ Suruda kokku
tagumisi hambaid
◦ Liigutada alalõuga
küljele ja ette
M. Pterygoideus lateralis
Külgmine tiiblihas
 2 osa: caput superius ja caput inferius

◦ 1)Algab facies infratemporalis ossis sphenoidalis’elt
◦ 2)Algab processus pterygoideus ossis sphenoidalis’elt
Kinnituvad TML diskile ja kapslile (fovea
pterygoidea)
 Mõlema osa kokkutõmbel
liigub alalõug ettepoole
 Ühe lihase kokkutõmbel
vastaspoolele

Suupõhjalihased
Aitavad avada suud ja osalevad neelamisel
 M.geniohyoideus

◦ Algab spina mentalis mandibulae’lt
◦ kinnitub corpus ossis hyoidei’le

M.mylohyoideus – moodustab suupõhja
◦ Algab linea mylohyoidea
mandibulae’lt
◦ kinnitub corpus ossis hyoidei’le

M.digastricus – venter anterior ja posterior
◦ Algab incisura mastoidea
ossis temporalis’elt
◦ kinnitub fossa digastrica
mandibulae’le

M.stylohyoideus – tõstab kõri taha üles
◦ Algab processus styloideus
ossis temporalis’elt
◦ Kinnitub cornu majus
ossis hyoidei’le
Funktsioonihäireid


Bruksismi puhul hüpertrofeerub põhiliselt M.
masseter (ühe või kahepoolselt)
Närvikahjustuse puhul lihased atrofeeruvad
(palpeerimisel tajutavad lohud) ja
kontraktsioon on nõrgenenud või puudub
üldse.
◦ Ühepoolse tiiblihase halvatuse korral ei saa alalõuga
liigutada halvatud poolele
◦ Kõigi ühe poole mälumislihaste halvatusel ei saa
liigutada alalõuga vastaspoolele
◦ Lõdva halvatuse korral kaldub suu halvatud lihaste
poole (2)
Järeldus

Mälumislihased teostavad alalõualuu
igasuunalist liikumist:
◦
◦
◦
◦
◦
Avavad ja sulevad suud
Liigutavad alalõuga küljele, ette ja tahapoole
Suruvad hammustamisel hambaid kokku
Hoiavad puhkeasendit
Osalevad neelamisel
Kasutatud kirjandus
1. Meeli Roosalu “Inimese anatoomia”,
Tallinn, 2006
2.http://www.hot.ee/andres5/Dokumendid/
Neuroloogia%20loengud.pdf
3. http://www.juniordentist.com/muscles-ofmastication.html
4.Loengumaterjalid

similar documents