keskkonnaökonoomika IV

Report
Sissejuhatus
Väliskulud – ettevõtlusega seotud kulud, mida ettevõtte ise
ei maksa AGA lõppkokkuvõttes peab ühiskond selle ikka
kinni maksma
 Väliskulude internaliseerimine – ettevõttele või tarbijale
kehtestatakse maks, mis sunnib teda kahjustavat tegevust
lõpetama või kahjud kinni maksma
 Keskkonnamahukas majandus – põhineb loodusressursside
kasutamisel, pole üldiselt jätkusuutlik
 Tööjõumahukas majandus – tekitab tööhõivet, on
jätkusuutlikum
Ometi maksustakse Eestis peamiselt tööjõudu: sotsiaalmaks,
tulumaks jt.
Enn ÖMR-i polnud keskkonnatasud eriti tuntavad ega suunavad
Ressursiväärtpaberi idee – ressursside kasutamise õigus laieneb
ka üksikisikuile

Ajalugu




1991 – Eesti rakendab keskkonnamakse, mis tõusid
tasapisi
1997 – Pakendiaktsiis
2003 – Raskeveokimaks
2006 – Keskkonnatasude seadus – keskkonnatasud
tõusid hüppeliselt, 2,3% SKP-st
MIS ON ÖKOLOOGILINE MAKSUREFORM (ÖMR)?
ÖMR on laiaulatuslike mõjudega ühiskondlik muutus,
millega püütakse tagada:
et majandusedu ei tooks kaasa tööpuuduse tõusu ja
ulatuslikku keskkonnakahju.
et ökosüsteemide teenustest sõltuv majandus oleks
jätkusuutlik
ÖMR EESMÄRGID (1)



Nihutada maksukoormus tööjõu maksustamiselt
loodusressursi kasutamise ning keskkonna
saastamise maksustamisele seejuures üldist
maksukoormust suurendamata;
Toetada keskkonnasõbralikke tehnoloogilisi
muutusi
(vastupidiselt
nn
“toruotsa”
lahendustele), st muuta toodete elutsüklid
keskkonnasõbralikumaks;
Edendada innovatsiooni ja parandada seeläbi
riigi konkurentsivõimet;
ÖMR EESMÄRGID (2)
Muuta elanike igapäevaseid
tarbimisharjumusi
keskkonnasõbralikumaks;
 Parandada keskkonnakvaliteeti;
 Tõhustada nii tööstuse kui kodutarbijate
energiakasutust ja loodusressursside
säästlikku kasutamist – suurendada
majanduse ökoefektiivsust;
 Elavdada uute töökohtade loomist ja
läbi selle majandustegevust (sh
vähemarenenud piirkondades).

ÖMR ja SÄÄSTEV ARENG
ÖMR vaatab arengut tervikuna ja lähtub säästva
arengu põhimõttest: sotsiaal-, majandus–, ja
keskkonnaprobleeme tuleb vaadelda üksteisega
seoses ja tasakaalustatult.
Põhimõtted:
 silmas peetakse nii inimesi, majandust kui loodust;
 saastaja maksab enda poolt loodusele tekitatud
kahju eest;
 kasutatud loodusvarade väärtus peab toote hinnas
adekvaatselt sisalduma.
TEHNOLOOGILINE INNOVATSIOON:
ARENGUSÜST MAJANDUSELE!



Reform annab tõuke majanduse
ümberstruktureerimisele: arenema hakkavad
tipptehnoloogiad, energiasäästu tehnikad jm
loodussõbralikud lahendused;
Oluliseks muutub toote elutsükli
keskkonnasõbralikkus;
Kuna innovatiivsed lahendused on reformi
oluline komponent, aitab reform kaasa ka
teadmistepõhise ühiskonnamudeli
saavutamisele.
ÜLDINE MAKSUKOORMUS




ÖMR eesmärk ei ole tõsta üldist maksukoormust, vaid
nihutada maksud ümber tööjõu maksustamiselt
loodusressursside kasutamise maksustamisele.
Väheneb maksukoormus tööjõule ning suureneb
loodusressurssi kulutavatele sektoritele ja
tööstusharudele.
Tulemus: riik saab oma maksud endiselt kätte ja samas
suunab maksusüsteem säästlikumalt tarbima ning
keskkonnateadlikult käituma.
Ökomaksureform on valdavalt tuluneutraalne, st
keskkonnamaksude tulu “kompenseeritakse” tööstusele
ja avalikkusele teiste maksude alandamise kaudu.
TAUST


Globaalne dimensioon: kliimasoojenemine ja teised
süvenevad keskkonnaprobleemid; uued turud ja
arenevad riigid seavad väljakutseid majanduse
konkurentsivõimele.
Euroopa Liidu algatused: EL on deklareerinud oma
eesmärgiks muutuda maailma konkurentsivõimeliseimaks
majanduseks; ökoefektiivsus kui võti konkurentsivõime
säilitamiseks ja edendamiseks (Hollandi eesistumise
prioriteet); tööhõive probleemide leevendamise vajadus;
traditsioonilised poliitika instrumendid ei ole andnud
soovitud tulemusi keskkonnaseisundi parandamisel.
EESTI TAUST






Koormus keskkonnale kasvab pidevalt;
Keskkonnakahjulikud subsiidiumid annavad valesid
turusignaale;
Alternatiivenergeetika pole majanduslikult
konkurentsivõimeline;
Väliskulud ei ole täna reeglina toote hinda sisestatud;
Ettevõtted vajavad tuge, et rakendada innovaatilisi
lahendusi;
Tööhõiveprobleemid tekitavad teisi sotsiaalprobleeme;
Keskkonnakaitselised majandushoovad:
•energia- ja transpordimaksud,
•loodusvarade kasutamise ja saastemaksud,
•saastekvootidega kauplemine,
•maksuleevendused keskkonnasõbralikele
toodetele,
•keskkonnakahjulike toodete tootmise
toetamise lõpetamine.
Keskkonnamaksud:
• energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis)
•transpordimaksud (automaksud, teemaksud)
•saastetasud ja loodusvarade kasutustasud
(kaevandustasud)
Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki:
•MÕJUTADA KÄITUMIST
•SAADA TULU
Energiamaksud






Bensiin on kõrgemalt maksustatud kui diiselkütus – see
on põhjendamatu
Vedelgaasi kõrge maksustamine on põhjendamatu
Vedelkütuste erimärgistamine ja vastavad dotatsioonid
on osaliselt põhjendamata
Biokütustele kehtib aktsiisivabastus, kuid seda tuleks
täiendavalt põhjendada
Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatava põlevkivi
maksusoodustus on põhjendamata (riigiabi!)
EL rakendab aastast 2005 CO2 heitmekaubandust
Transpordimaksud





Sõiduki registreerimismaks – topeltmaksustamise
oht, ebastabiilne maks
Sõiduki aastamaks – võiks sõltuda mootori
võimsusest ja CO2 heitest
EL-is ühtlustamata
Eestis on palju luksusautosid ja väärkasutusega
maastureid, üle 2-liitrise töömahuga autosid 24%
(EL keskmine 9-12%)
Transiitvedude maksustamise idee
KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE
LAEKUMINE EESTIS
Vee
erikasutustasu
Saastetasud
Kütuseaktsiis
Maavara tasud
Muud
Keskkonnamaksud ja-tasud EL riikides
5
4
3
2
1
0
DK
NL
IT
PT
FI
LU
SE
EL
U K E U 15 D E
AT
BE
IE
ES
EE
FR
KUIDAS REFORMI LÄBI VIIA? (1)




Muudatused peavad põhinema põhjalikul
mõjude analüüsil;
Reform tuleb ellu viia järk-järguliselt ja
muutustest vara ette teatada, et anda
ettevõtetele kohanemisruumi ja –aega;
ÖMRi kavandamisel peetakse silmas
struktuursete reformide aeganõudvust.
Reform ei saa piirduda mõne
maksumuudatusega, vaid kombineerida tuleb
erinevaid meetmeid.
KUIDAS REFORMI LÄBI VIIA? (2)


ÖMR on meetmete kompleks, mis
sisaldab keskkonnamaksude ja tasude
kõrval tootjate ja tarbijate
keskkonnateadlikkust tõstvaid meetmeid,
samuti subsiidiume ja teisi abimeetmeid
keskkonnakaitse edendamiseks
Peetakse üldjuhul kinni riigieelarve
universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt
on kulude ja tulude sidumine lubamatu.
Loodetavad tulemused
ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist tehnoloogiliselt
uuendama. Selleks nähakse ette investeeringud
alternatiivsete energiatootmise tehnoloogiate
juurutamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning
tootmise-, ülekande-, jaotamise- ja lõpptarbimise
säästlikumate tehnoloogiate edendamiseks.
Paralleelselt ÖMRiga tehakse
energiasäästuinvesteeringuid.
ÖMR ohjab autode kasutamist ning aitab kujundada
ühistranspordist võrdväärset alternatiivi sõiduauto
kasutamisele.
KELLE ABIL?
Avalikkuse kaasamine:
Reformi
eesmärgid
peavad
olema
avalikkusele
mõistetavad, kuna see puudutab igaüht meist;
Selgitada
erinevatele
sihtrühmadele
maksureformi
eesmärke ja oodatavaid tulemusi;
Ekspertide kaasamine ⇒ professionaalne tulemus
Kasutada võimalikult hästi olemasolevaid teadmisi;
Kaasata majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna
eksperte.
POTENTSIAAL



Inimesele: puhtam ja tervislikum elukeskkond,
rohkem rõõmu loodusest, rohkem töökohti ja
heaolu.
Ettevõttele: odavam tööjõud, motiveerivad
meetmed tehnoloogilisteks uuendusteks.
Riigile: garanteeritud maksutulu, et lahendada
keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleeme;
lihtsam ja odavam poliitikate elluviimine;
eeldused rahva tervise paranemiseks; Eesti kui
(loodus)turismimaa atraktiivsuse kasv.
ELLUVIIMINE
Eestis loetakse keskkonnamaksudeks:
- Energiamaksud: kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia
tootmisega seotud süsinikupõhised maksud
- Transpordimaksud: mootorsõidukitele,
raskeveokitele, teekasutusele
- Saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud
maksud: õhu-, vee- ja pinnasesaaste, maavarade ja
muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus,
pakendid
Keskkonnamaksude ja –tasude
laekumine Eestis
KESKKONNATASUDE LAEKUMINE (TUH EEK)
NB! Milline on kaevandusvete erikasutuse õiglane tasumäär?
-Olmejäätmete ladestamise maksud on endiselt madalad
-Põlevkivi poolkoksi ohtliku jäätme tasu on madalam olmejäätmete omast
– skandaalne subsideerimine
Maavarade kaevandamisõiguse tasumäärade
hüpoteetiline kasv aastas, % eelmise
aasta tasumäärast

similar documents