Esitluse pealkiri

Report
Põllumehele Euroopa Liidust
ja Eestist. Venemaa
impordikeelu mõju
põllumajanduspoliitikale
Ivari Padar
Põllumajandusministeerium
17. oktoober 2014
Teemad
• EL ÜPP uus rahastamisperiood 20142020
• Vene impordikeelu olemus ja mõju Eesti
põllumajandusele, võimalikud
leevendavad tegevused
• Turukorraldusabinõud
• Otsetoetused alates 2015.aastast
• Maaelu arengukava 2014-2020
900
500
400
300
200
100
0
1,954
271
303
147
363
48
403
60
386
108
350
131
339
207
253
34
332
69
298
199
205
116
269
87
249
144
210
151
230
97
251
54
281
67
261
110 216
82 229
56 233
23 225
95
228
117 196
120 196
87 196
90 196
1,000
MT
SI
IT
NL
BE
EL
CY
AT
DK
DE
PT
LU
CZ
SK
FI
HU
FR
IE
PL
SE
ES
UK
BG
RO
EE
LT
LV
Otsetoetused ja maaelu toetused
põllumajandusmaa hektari kohta
Otsetoetused ja maaelu arengu toetused 2019.a. , €/ha kohta
MT 2594
800
700
600
MAK
Otsetoetused
Sammastevaheline paindlikkus
• Liikmesriigid võivad otsustada kasutada EAFRDst
rahastatavate maaelu arengu programmide raames
võetavate meetmete jaoks lisatoetust kuni 15% nende
aastasest riiklikust otsetoetuste ülemmäärast
• Liikmesriigid võivad otsustada kasutada
otsetoetusteks kuni 15% neile EAFRDst rahastatavate
maaelu arengu programmide raames aastateks 20152020 eraldatud summadest. Liikmesriigid, kus
keskmine otsetoetuse määr hektari kohta on alla 90%
EL keskmisest tasemest, võivad otsustada täiendava
10% vahendite kasutusele võtmise otsetoetustena
2007-2013
2014-2020
Horvaatia
Ühendkuningriik
Rootsi
Soome
Slovakkia
Sloveenia
Rumeenia
184
2325.2
2580.2
1953.1
1745.3
2155
2380.4
1996.9
1890.2
916
837.8
4612.1
4059
4057.7
4025.6
3937.6
3860.1
3455.3
8124.2
8015.7
10941.2
13398.9
14000
Portugal
593.2
607.3
77.7
99
95
100.6
1765.8
1613.1
1054.4
969
164.6
132.2
16000
Poola
Austria
Holland
Malta
Ungari
Luksemburg
Leedu
Läti
Küpros
8985.8
10429.7
9909.7
8053.1
8290.8
7584.5
8000
Itaalia
3906.2
4196
2494.5
2190
9079.7
8217.9
12000
Prantsusmaa
Hispaania
723.7
725.9
6000
Kreeka
Iirimaa
Eesti
577.9
629.4
10000
Saksamaa
Taani
2857.5
2170.3
Tšehhi
0
2642.2
2338.7
4000
Bulgaaria
487.5
551.8
2000
Belgia
Maaelu ümbrikud 2014-2020
MAK 2014-2020 eelarve
1,200,000,000
1,000,000,000
800,000,000
992 650 513
935 350 513
211,613,658
+ 6%
97,300,000
169,463,955
600,000,000
400,000,000
723,736,855
725,886,558
2007-2013
2014-2020
200,000,000
0
EL osalus
EE osalus
I sambast lisanduv
MAK 2014-2020 finantstabel
Meede
Teadmussiire ja teavitus
Nõuandeteenuste toetamine
Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks
Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid
Kiviaia taastamise toetus
Põllumajanduspotentsiaali taastamine
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine
Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas
Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine
Tootjarühmade loomine
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
Natura 2000 toetus erametsamaale
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
Piirkondlik mullakaitse toetus
Keskkonnasõbraliku aianduse toetus
Mahepõllumajandus
Loomade heaolu toetus
Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP)
LEADER kohalikuks arenguks
Tehniline abi
Ületulevad kohustused
Finantsinstrument
Kokku
MAK 2014-2020 eelarve
12 000 000
8 600 000
1 000 000
145 000 000
67 000 000
49 000 000
2 500 000
1 000 000
22 000 000
30 000 000
57 000 000
10 000 000
6 000 000
4 666 000
28 000 000
161 300 000
7 466 000
583 000
40 200 000
6 000 000
3 878 000
92 200 000
40 644 000
18 700 000
90 000 000
38 913 513
12 000 000
38 000 000
992 650 513
EL otsetoetuste eelarve kahel
eelarveperioodil
741 129 000
EE eelarve
EL eelarve
1,007,260,000
238,305,000
€
502,824,000
2007-2013
2014-2020
2014
Üleminekutoetuste
maksimaalsed
lubatud summad
(ilma individuaalse
2015
2016
2017
2018
2019
2020
mln € 24,548 23,013 21,479 19,945 18,411 16,876 15,342
Põllumajanduslike otsetoetuste
eelarve 2007-2020
180
160
25.4
23.5
140
7.492
120
22.407
169.36
28.664
100
143.97
35.821
milj €
133.94
34.517
80
121.87 122.8
28.654
60
38.375
123.7
110.02
49.867
101.165
40
61.47
20
19.139 21.8
71.551
80.541
90.541
50.972
46.619
0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
2019 2020
Ülekanne MAKi
EE eelarve
EL eelarve
Venemaa impordikeelu olemus
• Impordikeeld rakendus üle öö väga laiale
spektrile toidukaupadele , lisaks EL riikidele ka
mitmele teistele suurtele toidutootjatele riikidele
• Keeld mõjutab lisaks otsesele kaubanduse
katkemisele sisseveopiirangute tõttu laiemal
toiduainete turul nõudluse-pakkumise vahekorda
ja hinnatasemeid
• Poliitiliste otsuste tõttu tekkinud majanduskriisiga
on kaasnenud rahvusvaheliste lepingute ja
seniste kokkulepete katkemine
Väliskaubandus 2013 (I)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2013. a 1244,1 mln eurot ja
import 1504,1 mln eurot.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk oli 2013.
aastal 260 mln eurot. Puudujääk suurenes aastaga 39,9%.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport moodustas 10,1%
koguekspordist ja import 11% koguimpordist.
Väliskaubandus 2013 (II)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade

peamine ekspordi sihtriik Venemaa (19%)

suurim impordipartner Läti (18%)
Väliskaubandus 2013 (II)
Põllumajandussaaduste
ja toidukaupade
 peamine ekspordi
kaubagrupp joogid ja
alkohol (18%)
 suurim impordi
kaubagrupp samuti
joogid ja alkohol (22%)
Venemaa osatähtsus riikide piimatoodete
ekspordis , %
Võimalikud tegevused kriisi mõjude
leevendamiseks
• Poliitilised arutelud ja Eesti seisukohad
Põllumajandus ja Kalandusnõukogus
• Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika
raames olemasolevad tavapärased ja
erakorralised võimalused
Erakorraline Nõukogu 5.septembril
• Vajame EL-ülest lahendust
• Turukorraldusmeetmete kiire rakendamine ja
promotsiooniks eraldatud vahendite suurendamine
on samm õiges suunas, kuid ebapiisav
• Lahendus peaks olema suunatud nendele
sektoritele, kes enim kannatavad
• Kuna kriisi ei põhjustanud põllumajandussektor, siis
peaksid abivahendid ka mujalt tulema
• WTO menetlus Vene keelu osas
Balti riikide, Soome ja Poola koostöö
• 12.septembril toimus Eesti ja Läti
põllumajandusministrite kohtumine Põlvamaal Räpinas.
Kõne all olid Venemaa poolt Euroopa Liidu
toidukaupadele kehtestatud sisseveokeelu mõjud ja
riikide koostöö seakatku tõrjumisel.
• Voliniku visiidil 18.septembril Riiga anti üle Baltimaade,
Soome ja Poola ühisavaldus, mis juhtis tähelepanu
vajadusele suunata abi nendele riikidele, kellele otsene
ekspordi katkemise mõju on suurim ja eelarveliste
vahendite kasutamisele proportsioonis tekkiva
kahjumiga
•
Mitteformaalne Nõukogu 28.29.septembril
Põhiteemaks oli toiduga kindlustatus , kuid paljud riigid
tõstatasid ka Venemaa impordipiirangute mõju küsimuse
Esiletõstmist väärib Saksamaa põllumajandusministri toetus
Balti riikidele ja Soomele, riikidele millede
piimandussektor kannatab enim
Põllumajandus- ja kalandusministrite
nõukogu 13.-14. oktoobril
Balti riigid ja Soome valmistavad ette ühisseisukohta
Piimatootmisega seotud arutelu tahab algatada ka Poola
Põllumajandusvolinik Cioloselt on oodata arvamusavaldust
võimaliku toetuse maksmise osas piimandussektorile
Ühise põllumajanduspoliitika
abimeetmed
•
Turukorraldusmeetmed- kiired lahendused
pole abi toonud
•
Otsetoetused – sissetulekutoetuse jätk
uuenenud vormis
• Maaelu meetmed – võimalused
kohandusteks kooskõlastamise viimases
faasis
Turukorraldusmeetmed 1
1) Turule sekkumine
• Sekkumiskokkuost
Vene impordipiirangute negatiivse mõjuga seoses pikendati muidu septembri lõpuni avatud
või ja lõssipulbri kokkuostu võimalust 31.detsembrini 2014
• Eraladustamine
Vene impordipiirangute tõttu käivitati sept. teisest nädalast erakorralisena või, lõssipulbri
ja teatud juustude eraladustamine. Juustude meede lõpetati 23.sept. seoses olulise osa
ettemääratud piirkoguse täitumisest väikese Venemaale ekspordi osatähtsusega riikide
poolt, või ja lõssipulbri osas piirkoguseid pole ning lepinguid võimalik sõlmida 2014 lõpuni.
2) Kaubandust reguleerivad meetmed
- Eksporditoetused
- Impordipiirangud
3) Erakorralised meetmed
• Turuhäirete vastu võetavad meetmed – hinna tõusu või languse korral
Puu- ja köögivilja puhul rakendatud turult tagasivõtmise, toorelt koristamise ja
mittekoristamise meedet, eelarveks 125 milj eur, mis kiirelt ammendus. Sama meedet
korratakse 165 milj eur eelarvega, toetus suunatud riikidele, mis kauplesid rohkem
Venemaaga.
• Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud
tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed
• Konkreetsete probleemide lahendamise meetmed – kiireloomulist sekkumist nõudvad
probleemid
Turukorraldusmeetmed 2
3)
4)
•
•
•
5)
6)
-
Piimakvoot
Toetusskeemid
Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus
Koolipiim
Puu- ja köögivilja sektori toetus ja mesindussektori toetus
Turustusstandardid
Tootjaorganisatsioonid (TO), TO-de liidud, ning tootmisharudevahelised
organisatsioonid
TO-de kohustuslik tunnustamine puu- ja köögivilja ja piima sektoris, teistes sektorites
võimalus tunnustada. TO-de liitude ja tootm.harudevaheliste organisatsioonide puhul
kõikides sektorites tunnustamise võimalus
Põllumajanduslikud otsetoetused
alates 2015 (1)
- Ühtne pindalatoetus
- Kliima- ja keskkonnatoetus (rohestamine)
- Noorte põllumajandustootjate toetus
- Väikepõllumajandustootjate toetus
Põllumajanduslikud otsetoetused
alates 2015 (2)
Põllumajandustootmisega seotud toetused
- Piimalehma kasvatamise toetus (karjad kuni
100 piimalehma)
- Ammlehma kasvatamise toetus (karjad kuni
25 ammlehma ja lehmmullikat)
- Ute ja kitse kasvatamise toetus (karjad 10-100
utte ja/või emakitse)
- Puu ja köögivilja kasvatamise toetus (alates 1
ha toetusõiguslikest kultuuridest)
Üleminekutoetuste võimalus
OTSETOETUSED
2013
Ühtne pindalatoetus
Piimasektori eritoetus
Üleminekutoetused
Tootmisega seotud
Tootmisest lahtiseotud
Põllumajanduskultuuridel
e (2006 ja 2008 ha
alusel) + ÜPT ha
Ammlehmade
kasvatamiseks (100%)
Heinaseemnele
(2006 ha alusel +TTI
põldtunnustamine)
Uttede kasvatamiseks
(50%)
Piima tootmiskvoodi
(31.03.07) alusel
Veise LÜ (2006+2007
erandid) alusel
Uttedele (2007. a alusel)
MAK 2014-2020
kaubandussanktsioonide valguses
• Vältida tuleb raskustesse sattunud sektorite
puhul tegevuste toetamist, mis üksikettevõtete
kohustusi võivad veelgi suurendada
• Kuivõrd lühiajalise mõju saavutamine MAK
2014-2020 kaudu on keeruline, siis tuleb
keskenduda tegevustele, mis aitavad parandada
sektori valmisolekut võimalike tulevaste
kriisidega toime tulla
MAK 2014-2020 fookused
• Teadmussiire – koostöö, teadustulemuste
praktikas rakendamine
• Konkurentsivõime – struktuursed muutused,
ressursisääst
• Toidutarneahel – kõrgem lisandväärtus,
ühistegevus
• Keskkond – põllumajanduse mõju mullale,
veele, elurikkusele, kõrge loodusväärtus
• Maaettevõtlus ja kohalik algatus – töökohad,
elukeskkond, kohalik toit
Sektoriülesed investeeringud
•
Vajame kokkulepet, millised on sektoriülesed
investeeringud, millest saab kasu suurem hulk tootjaid
•
Tagada selliste investeeringute rahastamine
investeeringumeetmetes esmajärjekorras (läbi
eelistuste hindamises, kõrgemate toetusmäärade ja summade jmt)
•
Näited:
o
Piimandussektoris ühistuline töötlemisüksus
o
Seakasvatuses tõuaretussigala
o
Lihaveisekasvatussektoris veiste kogumiskeskus
o
Aiandussektoris logistika- ja säilituskeskus
Riskijuhtimine – kelle huvi?
• MAK 2014-2020 rakendamise aluseks olev EL maaelu
määrus annab liikmesriikidele võimaluse rakendada ka
riskijuhtimisinstrumente – saagi, loomade ja taimede
kindlustamine; ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomaja taimehaiguste, kahjurite leviku ning
keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondid; sissetuleku
stabiliseerimise vahend
• Sissetuleku stabiliseerimise vahend võimaldab aidata
põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb
üle 30%, kompenseerides neile kuni 70% saamata
jäänud tulust
• Instrumendi rakendamine eeldab ühisfondi loomist ning
akrediteerimist
Põllumajanduspotentsiaali
taastamine
• UUS meede!
• Meetme kavandatav eelarve 1 miljon eurot
• Toetuse sihtgrupp on põllumajandustootjad
• Loodusõnnetus või taimehaiguse või kahjuripuhangu
likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks võetud meetmed
on hävitanud vähemalt 30% vastavast põllumajanduslikust
potentsiaalist
• Toetatakse investeeringuid, mille eesmärk on teha korda
kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmise
potentsiaal
• Mh on toetatav loomade ost
• Toetuse määr kuni 100%
Väikeste põllumajandusettevõtete
arendamine
• Meetme kavandatav eelarve 30 miljonit eurot
• Sihtgrupp on väikesed põllumajandusettevõtjad (müügitulu 4000–14
000 eurot)
• Toetatakse põllumajandusliku ettevõtte arendamiseks vajalikke
tegevusi ning investeeringuid. Vähemalt 50% toetusest tuleb kasutada
investeeringuteks
• Maksimaalne toetussumma 15 000 eurot
• Toetuse määr kuni 80%
• UUS!
o Kui toetust taotleb seakasvatuse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kes võtab
taotlemisel kohustuse kuni viie aasta möödumiseni viimase toetusosa
väljamaksmisest seakasvatuse valdkonnas mitte tegutseda
 Kõrgem toetusmäär (90%)
Investeeringud
põllumajandusettevõtte
tulemuslikkuse parandamiseks
• Eesmärk on põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse
parandamine ja keskkonnahoidliku põllumajandustootmise
arendamine
• Sihtgrupp on põllumajandustootjad (müügitulu
põllumajandusest vähemalt 14 000 eurot, 50%) ja
tulundusühistud (vähemalt 5 liiget, kellel müügitulu
põllumajandusest vähemalt 2400 eurot, 50%)
• Toetatakse investeeringuid ehitistesse, masinatesse ja
seadmetesse, mis on suunatud põllumajandustootmise
arendamiseks ning põllumajandustootmise
mitmekesistamiseks
• Toetuse määrad 40% (+5% noortele ja ühistutele; 30%
Investeeringumeetmed
põllumajandustoodete töötlemiseks ja
turustamiseks
Toetatavad tegevused:
Põllumajandustoodete töötlemiseks ja
turustamiseks vajalikesse:
• seadmetesse tehtavad investeeringud
• ehitistesse tehtavad investeeringud
• uute töötlemisüksuste rajamisse
tehtavad investeeringud (suurprojekt)
Toetust võib taotleda:
•
Tootjarühmana tunnustatud TÜ või nende ühistute
valitseva mõju all olevad ettevõtjad
•
mikro- ja väikeettevõtjad (EMTAK C10 või C11)
•
keskmised ja suurettevõtjad (EMTAK C10 või C11, kuni
750 töötajat)
•
põllumajandustootjast mikroettevõtja (müügitulu 4000 €,
üle 50% kogu müügitulust)
•
Mitu ühistut või ühistute valitseva mõju all olevat
ettevõtjat ühiselt (suurprojekt)
Suurprojekt. Miks?
•
Olukord toidutarneahelas: tootja, töötleja,
jaekaubandus
•
Konkurents: globaalsed turud ning kokurendid,
uutele turgudele sisenemine
•
Madal aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele
liikumisel
•
Suured kulud ja risk töötlemisega alustamisel
•
Võimetus investeeringute rahastamiseks
vahendeid leida
•
Väike turujõud, väike ekspordivõimekus
•
Mastaabiefekt: strukturaalsem turumuudatus,
oskusteave, kliendid, sisendid, T&A kulud,
Suurprojekt: toetatavad tegevused,
eelarve
• EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud
põllumajandustoodete töötlemiseks ja
turustamiseks vajalikesse seadmetesse ja
ehitistesse tehtavaid investeeringuid juhul
kui selle peamiseks eesmärgiks on uue
töötlemisüksuse rajamine.
• Eelarve 13,4 mln €
• Minimaalne toetuse suurus 1 mln € taotluse
kohta
• Toetuse määr 25%
Suurprojekt: toetuse saajad
• Mitu põllumajandustootjate tulundusühistut või
tootjarühmana tunnustatud tulundusühistut või
nimetatud ühistute valitseva mõju all olevat
ettevõtjat ühiselt
• osalevad ettevõtjad on majanduslikult
jätkusuutlikud
• vähemalt üks osalev ettevõtja omab min 3a
põllumajandustoodete töötlemise ja ekspordi
kogemust
• osalevate ühistute ja ettevõtjate töötajate arv
kokku ei ületa 750
Siseriiklikud meetmed
• Turuarendustoetus
• „Eesti toit“ tegevused
• Uute turgude leidmine
• …
Aitäh!
Ivari Padar
[email protected]
Aafrika seakatk - kronoloogia
25. september. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi
kahel surnuna leitud metsseal.
22. september. Valgamaa, Õru vald, Õruste küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi
jahimehe tapetud metsseal. Viiele leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel
alal asuvale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
18. september. Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Aa küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi
surnuna leitud metsseal. Kolmele leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal
paiknevale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
18. september. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi
surnuna leitud metsseal.
15. september. Valgamaa, Hummuli vald, Kulli küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi
surnuna leitud metsseal.
15. september. Viljandimaa Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi
kolmel varasemast leiukohast surnuna leitud metsseal.
10. september. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi
surnuna leitud metsseal. Kolmele leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal
paiknevale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
8. september. Valgamaa, Hummuli vald, Aitsra küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi
surnuna leitud metsseal. Metssea leiukohast 8 km raadiusse jäävatele
seakasvatusettevõtetele on kehtestatud täiendavad kitsendused loomade liikumisel ja
tapmisel ning neil on kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.
Riigi tegevused
Et tegu on väga nakkava ja ohtliku viirusega, siis käitub riik väga jõuliselt.
Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib 15. septembriks (kontrollitakse alates augustist) üle
KÕIK Eesti seakasvatused, et seal järgitaks nõudeid.
Toimub pidev viiruse seire kogu Eestis, eriti aga kitsendustega tsoonides.
Tõhustatud on kontrolli turgudel, et vältida teiste riikide taudipiirkondadest (eelkõige
Läti) pärineva liha sattumist müüki.
Toll kontrollib piiril kolmandate riikidega reisijaid kaasaoleva liha ja lihasaaduste
avastamiseks. Nende sissetoomine on keelatud.
Regulaarselt toimuvad kohtumised seakasvatajate esindajatega ministeeriumis .10.
septembril kogunes riiklik tauditõrje komisjon.
Loomataudi tõrjumiseks on olemas täpsed eeskirjad ja juhised.
Avatud on infotelefon ja veebileht www.seakatk.ee
Toimib tihe koostöö Läti, Leedu ja Poolaga koordineeritud tauditõrje korraldamiseks.
Euroopa Komisjonile on esitatud ühiskava eemärgiga saada suuremat EL poolset
rahalist toetust taudi tõrjumiseks.
Eesti riik tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest taudikahju kompenseerimise
pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud
tegevuste kulude katmiseks.
Eesti tarnekvoodi täitmine 2004/05 kuni 2013/14 ning prognoositav täitmine viimasel
kvoodiaastal, eeldusel et jätkub viie esimese kuu (apr-aug) tarnete kasv (+7,9%)
750
50
700
4.3
44.5
650
58
76.4
tuhat tonni
49.4
40.1
41.2
83.5
600
35.8
550
33.9
682.8
687.1
2013-14
2014-15
635
500
593
594.7
614
600.9
573.2
569.3
588.3
520.1
450
400
2004-05
2005-06
2006-07
2007-08
2008-09
Kvoodi täidetud osa
2009-10
2010-11
2011-12
Kvooti mittetäidetud
2012-13
Kvooti ületatud

similar documents