Euroopa riigid 1950.-1960. aastatel Inglismaa

Report
Euroopa riigid 1950.-1960. aastatel
Inglismaa
• 1952.a. veebruarist asus Ühendatud Kuningriigi
troonile kuninganna Elisabeth II .( tänaseni).
• 1950. ja 1960. aastate algul juhtisid riiki
konservatiivid.
• Ühendkuningriigid pidid leppima
koloniaalimpeeriumi järk-järgulise kadumisega.
• Briti impeeriumi asemel organiseeritud Briti
Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks, kuid lõdvalt seotud
organisatsiooniks.
• Majandus arenes ja heaolu kasvas, kuid aeglasemalt kui Saksamaal,
kuna Inglismaa suur ülemereturg ei stimuleerinud innovaatilisust
ega efektiivsust.
Lääne-Saksamaa - SLV
• Saksa Liitvabariiki juhtis aastail 1949-1966 legendaarne liidukantsler
Konrad Adenauer, kelle juhtimisel läks Saksamaa kindlalt ülesmäge.
Jätkus Saksa majandusime, taastus sakslaste eneseusk.
Saksa majandusime saavutati tänu sõjaliste kulutuste
puudumisele, saksa töökusele ja Ameerika finantsabi
koostoimele.
• 1955.a. sai Lääne-Saksamaast NATO liige.
• Hallsteini doktriin - SLV keeldus tunnustamast Saksa DV-d, pidades seda
vaid ajutiselt okupeerituks idatsooniks ning Saksa LV luges end ainsaks
saksa rahva seaduslikuks esindajaks.
• Saksa LV-s olid võimul kristlikud demokraadid ka veel 5 aastat pärast
Adenauerit kuni 1969ani. 1969.a. sai liidukantsleriks sotsiaaldemokraat
Willy Brandt, mis tõi ka muutusi välispoliitikasse nn. uus idapoliitika –
sõlmiti nn. idalepingud NSV Liidu ja Poola. SLV tunnustas SDV-d iseseisva
riigina
Ida-Saksamaa – SDV
• Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid
võimule kommunistid eesotsas Saksamaa Sotsialistliku
Ühtsuspartei juhiga Walter Ulbricht`iga.
• Tegelik võim kuuluski talle – st SSÜP
esimesele sekretärile.
• SDVs kehtis NSV Liidule analoogne
võimu- ja ühiskonnakorraldus –
kommunistlik reziim.
• Oluline roll ühiskonnas inimeste hirmu all hoidmises
oli Ida-Saksa salapolitseil Stazi.
• Takistamaks idaberliinlaste põgenemist läände püstitati
keset Berliini linna 13.aug.1961.a. kurikuulus Berliini
müür.
Prantsusmaa
• 1954 a. puhkes Alzeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus, mis
lõppes Alzeeria iseseisvumisega 1962.a.
• 1958.a. kuulutati Prantsusmaal välja V vabariik.
Ülekaaluka võidu saavutasid gaulle`istid ehk
de Gaulle`i partei. Presidendiks Charles de Gaulle
1958-1969.
• 1960. aastad on Prantsusmaal ajalukku läinud
kui de Gaulle`i kümnendid.
• Prantsuse koloniaalimpeeriumi lagunemine.
• 1960.a lasi Prantsusmaa iseseisvuda enamikul oma Aafrika
asumaadel.
• 1966.a. astus Prantsusmaa välja NATO sõjalisest organisatsioonist.
Prantsusmaast sai ka tuumariik – 1960.a. valmis tuumapomm.
• 1968.a. puhkesid Pariisis noorterahutused, millele võimud
reageerisid võrdlemisi jäigalt ja rahutused suruti jõuga maha.
Itaalia
• Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud
referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27.
detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.
• Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja
maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see
on pigem auamet).
• Itaalia areng 1950.-1960 aastail oli kiire, mil Itaaliast
kujunes arenenud tööstusriik.
• Juhtivaks poliitiliseks jõuks olid kogu perioodi vältel
kristlikud demokraadid. Alates 1950. aastate
keskpaigast pääsesid valitsusse ka sotsialistid.
Hispaania
• Hispaania tegi läbi majandusliku tõusu.
• Riiki juhtis kuni 1975.a.-ni diktaator F. Franco, kes hakkas
1960. aastate lõpul astuma ettevaatlikke samme
poliitilise elu liberaliseerimise suunas.
Hispaania loobus sel perioodil oma
koloniaalvaldustest.
Põhjamaad
• Põhjamaades jätkus heaoluühiskonna
rajamine.
• Norra, Island ja Taani liitusid NATO-ga, Rootsi
säilitas neutraliteedi.
• Soome oli 1948. a lepingu tõttu osaliselt NSV
Liidu mõjualune. 1955.a. võeti Soome
Põhjamaade Nõukogu liikmeks.
Euroopa integratsiooniprotsess
• Prantsuse välisministri R. Schumani kõne
9. mail 1950, mil ta esitas solidaarsusel
põhineva Euroopa ühendamise idee.
Schumani deklaratsioon nägi ette
Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist.
• 1951.a. loodi Euroopa Söe- ja Terasekoondis.
Lepe jõustus 1952.
• Rooma lepped
1957.a. loodi Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa
Majandusühendus ehk ühisturg. (EMÜ)
Ühisturu asutajaliikmeid oli 6: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,
Belgia, Holland, Luksemburg.
• Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma nii
inimesed, kaubad kui ka kapital. Asuti kooskõlastama
põllumajandus- ja väliskaubanduspoliitikat.

similar documents