Aine ehitus

Report
AINE EHITUS
MÄRGAMINE
MÄRGAMINE JA MITTEMÄRGAMINE
KAPILLAARSUS
DIFUSIOON
•On
•
ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele
Sõltub temperatuurist
DIFUSIOON
KAPILLAARSUS
DIFUSIOON VEDELIKES
KULLA KRISTALL
KULLA KRISTALL ELEKTROMMIKROSKOOBIS
KULLA MOLEKULID
VEDELIKU SOOJENDAMINE
METALLIDE SOOJUSPAISUMINE
SOOJENDADES GAASI RUUMALA SUURENEB
SISEHÕÕRE GAASIDES
KATSE TAHKE AINEGA
GAAS
TERMOS JA SOOJUSJUHTIVUS
DIFUSIOON ÕHUS
SOOJUSJUHTIVUS GAASIDES
KÄRGTELLIS – HEA SOOJUSE ISOLATSIOON
MOLEKULIDE LIIKUMISKIIRUS

Konstantel temperatuuril liiguvad erineva
massiga molekulid erineva kiirusega, sest
2
kui T = const., siis ka mv
 const .
2
DIFUSIOON
KASUKAS HOIAB SOOJUST
ÕHUTAKISTUS JA SISEHÕÕRE
ÕHUTAKISTUS JA SISEHÕÕRE
SISEHÕÕRE JA TEHNIKA
Concorde
Ty 144 Tupolev
GAASIDE MOLEKULID PÕRKUVAD ÜKSTEISEGA
PINDPINEVUS
MÄRGAMINE JA MITTEMÄRGAMINE
Erineva vedeliku tilgad ühel ja
samal alusel.
Väike ja suur veekogus
rasvasel pinnal
MÄRGAMINE
Täielik
mittemärgamine
Osaline
mittemärgamine
Osaline märgamine
Täielik märgamine
SISEHÕÕRE
SOOJUSJUHTIVUS

Vesi juhib paremini
soojust kui õhk.
TAHKE AINE STRUKTUUR
VANA AKNAKLAASI RISRLÕIGE
TAHKISE STRUKTUUR
DIFUSIOON TAHKES AINES
KAPILLAARSUS ERINEVATES VEDELIKES
ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES

Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide
omavaheliste põrgete kaudu.
 Toimub
väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva
soojusjuhtivusega.
 Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine
soojusisolatsioonis.
ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES


Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide
kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa keha
impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha
impulss väheneb. Takistusjõud sõltub
 Keha kujust
 Keha kiirusest
Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides
nimetatakse aerodünaamikaks
MÄRGAMINE JA MITTEMÄRGAMINE
>90°
Täielik mittemärgamine

Osaline mittemärgamine
 < 90°
Osaline märgamine
Täielik märgamine
VEDELIKUD






Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule
Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt
muudetav.
Vedelik on raskesti kokku surutav
Molekulid saavad liikuda vaid molekulide mõõtmetega
võrreldavates piirides
Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a.
vedelkristallid)
Vedelikele on omane pindpinevus
PINDPINEVUS




Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada
võimalikult väikest pindala.
Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju.
Pindpinevusjõud F = l, kus l on pinna pikkus ja 
pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki
vedeliku pinda
Pindpinevusega on seotud märgamine ja
mittemärgamine.
ÜLEKANDENÄHTUSED VEDELIKES



Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui
gaasides.
Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui
gaasid.
Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui
gaasides.
TAHKED KEHAD

Tahkised. Tahked ained millel on korrapärane e.
kristallstruktuur. (süsinik,jää jne)



On mono- ja polükristallid.
Kristallid on anisotroopsed(omadused sõltuvad suunast)
Amorfsed ained. Tahked ained millel kristallstruktuur
puudub.(klaas, pigi, plastmassid)


Voolavad
Isotroopsed
ÜLEKANDENÄHTUSED TAHKISTES
Difusioon. Esineb ka tahkistes, kuid vähesel
määral.
 Soojusjuhtivus. Tahkised on head soojusjuhid,
eriti metallid. Sõltub suunast.
 Sisehõõrdumisest tahkiste puhul rääkida ei
saa.
 Amorfsed kehad aga on voolavad ja nende
puhul saame sisehõõrdest rääkida.

Tahked
Vedelikud
Gaasid
Molekulid paiknevad
korrapäraselt
Molekulid paiknevad
korrapäratult
Molekulid paiknevad
korrapäratult
Molekulidevahelised
kaugused on väikesed
Molekulidevahelised
kaugused suuremad kui
tahkes olekus
Molekulidevahelised
kaugused suured
Molekulidevahelised
tõmbe- ja tõukejõud on
suured
Molekulidevahelised
tõukejõud on suuremad
kui tõmbejõud
Molekulidevahelised
tõuke- ja tõmbejõud
väga väikesed
Molekulid saavad
võnkuda ümber
tasakaaluasendi
Molekulid liiguvad
korrapäratult kogu
vedeliku ulatuses
Molekulid liiguvad
korrapäratult kogu
ruumi ulatuses
Säilitavad kuju ja
ruumala
Säilitavad ruumala
Ei säilita ei kuju ei
ruumala
FAASID




Aine võib esineda kolmes olekus – tahkes, vedelas ja
gaasilises. Neid olekuid nimetatakse aine
agregaatolekuteks.
Ühes ja samas agregaatolekus võivad aine omadused
olla erinevad.Erinevate omadustega olekuid
nimetatakse faasideks.
Faase on rohkem kui agregaatolekuid.
Üleminekut ühest faasist teise nimetatakse
faasisiirdeks.
Tänan tähelepanu eest!

similar documents