HEV lapsed sotsiaalses võrgustikus

Report
Sõltuvus – ja käitumishäiretega
lapsed
2.loeng
Kristel Tamm
LAPSED
TEAVAD ALATI ROHKEM, kui nad sõnadesse
oskavad panna,
eristab neid täiskasvanutest, kes harilikult panevad
sõnadesse hoopis rohkem, kui nad teavad.
Mille poolest on POISID ja TÜDRUKUD erinevad?
VARAJANE MÄRKAMINE.
KES ON TÄNAPÄEVA MÕISTES
LAPS/NOOR?
UUS PÕLVKOND, KELLE VANEMAD ON
EELMISEST SAJANDIST
Indigolapsed, tähelapsed, kristall-lapsed,
erivajadustega lapsed…
MASLOWi VAJADUSTE HIERARHIA
VANUSED








kronoloogiline
intellektuaalne
sotsiaalne
emotsionaalne
kultuuriline-rahvuslik-religioosne
välimus
elukogemused
tegelik tase
Hinnang lapse olukorrale sõltub hindajast
(L. Haldre)






“Tal on õppimisraskused, käitumine tunnis on
kohutav” – õpetaja
“Me ei saa enam kontakti, ta ei kuula mind” –
vanem
“Tal on funktsionaalsed kaebused” – perearst
“On fikseeritud suitsetamine kooli territooriumil” –
politsei
“Tal on depressioon” – psühhiaater
“Olen väsinud, keegi ei mõista mind” - laps
HARIDUSLIKUD ERIVAJADUSED
1.
2.
3.
4.
6.
7.
ANDEKAD – üle keskmise üldvõimed,
eesmärgikindlus ja loovus.
ÕPIRASKUSED – lugemis-, kirjutamis- ja
arvutamisprobleemid ning õpilaste liigaktiivsus,
mis pole põhjustatud vaimsest alaarengust.
INTELLEKTIPUUDEGA LAPSED – kerge,
raske ja sügav vaimupuue.
KÕNE – ja /või HÄÄLDUSPUUDED
MEELEPUUDED
KEHAPUUDED
8. EMOTSIONAAL- ja KÄITUMISRASKUSED,
TUNDEELUHÄIRED
vanuse-, kultuuri-, või eetilistest normidest
sedavõrd erinev (kooli)käitumine, et see
avaldab negatiivset mõju (õpi)edukusele, nii
ainealastele, sotsiaalsetele, kutsealastele kui
ka isiku eriomastele oskustele.
 võib ette tulla koos muude puuete ja hälvetega.
 siia hulka võib arvata ka skisofreenia,
afektiivsed hälbed, ärevushäired jm püsivad
käitumis- või kohanemishälbed ja – häired (sh
autism, Aspergeri sündroom)
KÄITUMISHÄIRETE ERINEVUSI POISTEL JA
TÜDRUKUTEL
Poisid
Algus varem
Seaduserikkumised,
isikuvastased kuriteod,
agressiivsus
Probleemidega ja
käitumishäirega sõbrad
Käitub väljakutsuvalt
Alkoholi- ja
uimastitarvitamine
Kool jääb pooleli
Täiskasvanuna:
düssotsiaalne isiksus
Tüdrukud
Algus hiljem, noorukieas
Depressiivsus, ärevus,
enesevigastamised
Väljakujunemata paarisuhe,
varane rasedus
Otsivad käitumishäirega
poiste seltskonda
Käitub vulgaarselt
Alkoholi- ja
uimastitarvitamine
Kool jääb pooleli
Mõni psüühikahäire
PSÜÜHIKAHÄIRETEGA/TUNDEELU- JA
KÄITUMISHÄIRETEGA LAPSED/NOORED
- orgaanilised psüühikahäired (orgaaniline asteenia, kerge
kognitiivsete funktsioonide häire, traumajärgse
ajukahjustuse sündroom);
- meeleoluhäired (depressioon);
- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired
(ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja
kohanemishäired, muud neurootilised häired);
- füsioloogiliste funktsioonide häired (söömishäired);
- psühholoogilise arengu häired (autism, aspergeri
sündroom);
- käitumis- ja tundeeluhäired (hüperkineetilised häired,
segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired, lapsele
iseloomulikud tundeeluhäired);
- epilepsia.
PERVASIIVSETE ARENGUHÄIRETE
all mõistetakse vastastikkuse sotsiaalse
mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset
kahjustust, millega kaasneb huvide ja
tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja
monotoonne korduvus(RHK- 10).

Lapse autism
 Atüüpiline autism
 Aspergeri sündroom
AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE
peamiseks tunnuseks on keskendumisvõime ja
tähelepanu puudulikkus. Impulsiivsus ja üliaktiivsus on
sekundaarsed.
Hüperkineetilised häired on psüühikahäirete hulka
kuuluvad tervisehäired, mitte ebapädeva kasvatuse
ning hoolimatuse tagajärjel tekkinud
käitumisraskused!


Tuleb eraldada ebakompetentset ja tahtlikult allumatut
käitumist.
Ära karista last selle eest, mis ei allu tema kontrollile!
AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE
SÕLTUVUSHÄIRED on sarnased mitmete teiste
(hariduslike) erivajadustega selles mõttes, et nad
on kaasasündinud eeldustega seotud, kuid pigem
elu jooksul omandatud nähtused, mida on kergem
vältida kui ületada.
KODUKAHJUSTUSEGA LAPSED
ERIRAHVUSTEST LAPSED
JT
TEGURID, mis põhjustavad (hariduslikke)
erivajadusi:
- vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga;
- ebaadekvaatne ja/või vähe toimiv õpe ja kasvatus;
- sünnipärased või omandatud puuded;
- õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase
kultuuritaustaga.
Nimetatud põhjused võivad omavahel kombineeruda ning
sageli võimendab ebasoodsaid pärilikke eeldusi
ebasoodus arengukeskkond.
DEPRESSIOON & KÄITUMISHÄIRED

40-90% depressiivsetest noorukitest on mõni kaasuv
psüühikahäire (ärevushäired, ADHD, käitumishäired).
Käitumishäireid esineb komorbiidsena 35-80%. Neil
häiretel on ka ühised riskifaktorid (perekonna
düsfunktsioon, ühine geneetiline kalduvus).
 KH võivad tekkida depressiooni komplikatsioonina ja
säilida ka pärast depressioonist paranemist.
 Oluline on, et depressioon ei jääks KH taustal
märkamata!
 Meeleolulangus, ebaedu ja alaväärsustunded ning
pessimistlik suhtumine tulevikku tekitavad lapses soovi
mitte olemas olla.
 Laps käitub hoolimatult iseenda ja teiste suhtes, ei
suuda ega pea vajalikuks reeglitest kinni pidada.
DEPRESSIOON & KÄITUMISHÄIRED





Tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemise tõttu ei
suuda laps õppetöösse süveneda või loobub üldse
pingutamast.
Lapselt pressitakse välja lubadusi, mille täitmisega ta
toime ei tule, see süvendab alaväärsust.
Hetkelist kergendust pakub sõltuvusaine mõju all
olemine (alkohol, narkootikumid).
Võimalikud suitsiidkatsed ehmatavad lähedasi. Vanemad
süüdistavad lapsi ja valavad oma pahameele lapse
kaela – kahjustub vastastiksuhe ja usaldus.
Unehäired takistavad niigi kergesti väsival lapsel end
välja puhkamast ja soodustavad toimetulematust
igapäevaste nõudmistega.
DEPRESSIOON & KÄITUMISHÄIRED

Tujutuse tõttu ei tunne laps millestki rõõmu, on pahur ja
ärritub pisiasjadest, reageerides ülemääraselt mistahes
märkustele ja nõudmistele.
 Lapse eeltoodud käitumist tõlgendatakse harilikult
käitumishäirena, mida püütakse halvakspanu,
piirangute ja manitsustega lõpetada.
 Depressiooni “välise näo” tõttu saab laps nii koolis kui
kodus pigem hurjutamise ja manitsuste kui abi osaliseks.
 Eelkõige peaks lapsevanem teadma, kas laps on lihtsalt
jonni täis või käitub nii, nagu teeks miski talle muret.
 Eelkõige vajab diagnoosimist ja ravi depressioon!
PROBLEEMNE LAPS või täiskasvanu
oskamatus temaga toime tulla?
Õpetajad/täiskasvanud juba pikka aega üritavad
muuta õpilase isiksust.
Muuta on vaja käitumist.
KUIDAS VAATAD, NÕNDA NÄED
PROBLEEM – KRIIS?

Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei
ole lastega töötavad inimesed alati ette
valmistatud.
 Seda, mis toimub kodus, on lastega tegelevatel
inimestel raske mõjutada, kuid kodune olukord
mõjutab lapse käitumist ka väljaspool kodu.
 Me ei saa kõrvaldada põhjust, me peame toime
tulema tagajärgedega.
VAADE PROBLEEMILE-KONFLIKTILE
Individuaalne aspekt
Tegevuslik aspekt
Kontekstuaalne aspekt
Konflikti juhib täiskasvanu või …
KOOL/LASTEKODU
ON ÕPPE-, KASVATUS-, KARISTUS- ja
PARANDUSASUTUS
Tihti tundub, et laps ei õpi/kasva/arene – asi pole
selles, et laps ei suudaks
õppida/kasvada/areneda, vaid tal on teistsugune
tunniplaan kui koolil.
SEKKUMISED KOOLIS




Õpetajad soovivad tavaliselt, et nende poolt kehtestatud
reeglid kehtiksid kogu klassile.
Edukas lähenemisviis KH-ga noorukitele on
fokusseerimine positiivsele käitumisele ja grupitööle.
Tegevuses olulised 4 eesmärki:
- soodusta positiivset käitumist
- väldi probleemset käitumist
- õpeta sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi
- väldi viha teket ja agressiivset käitumist
Vaja on arendada akadeemilisi ja sotsiaalseid
toimetulekuoskusi, tugevdada enesehinnangut ja
kuuluvustunnet.
Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste
õpetamistingimused

Keskkond (ruumid, baasvajadused, õpilaskodu,
tunni pikkus)
 Mees-naiskond (kljuh, sotsped, eriped-koostöö mõistmine, keda õpetatakse)
 Tugisüsteemid (terapeutiline lähenemine,
arengu pidev jälgimine, sidusalade kaasamine)
 Õppekava (jõukohasus, IÕK, alternatiivmeetodid)
KOOSTÖÖ
on kahe või enama organisatsiooni/isiku koos
töötamine kindlaksmääratud sarnaste eesmärkide,
huvide paremaks saavutamiseks ühendades
erinevaid ressursse (aeg, raha, teadmised jm).
ERINEVATE SPETSIALISTIDE ROLLID








õpetaja
lapsevanem(ad), hooldajad, eestkostjad,
kasvatajad
psühholoog/PSÜHHIAATER
füsioterapeut, logopeed, eripedagoog
sotsiaalpedagoog
lastekaitsetöötaja
politsei
jt
EDUKAS VÕRGUSTIKU LOOJA






Kellega teen koostööd?
Miks?
Kuidas?
Mis on tulemused?
Kellega ei tee koostööd?
Miks? Protsesside analüüsimine
PSÜHHOSOTSIAALSE
REHABILITATSIOONi
all mõeldakse üldjuhul indiviidi iseseisva
funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise
protsessi, eesmärgiga tõsta tema
toimetulekuvõimet.
Samas põrkub kogukonnakeskse sotsiaaltöö ja
rehabilitatsiooni rakendamine Eestis kohalike
omavalitsuste väga ebaühtlasele
haldussuutlikkusele.
JUHTUMIKORRALDUS
Juhtumikorralduse peaeesmärk on lapse juhtumi
korraldamine.
Juhtumikorralduse põhimõtted:
otstarbekus
efektiivsus
vastutus
juurdepääs
ulatuslikkus
järjepidevus
JUHTUMIKORRALDUSE TOIMINGUD







abivajava lapse märkamine
terapeutiliste sidemete-suhte loomine
lapse vajaduse hindamine
teenuste ja abivormide planeerimine
lapse sidumine teenuste ja abistamisega
teenuste osutamise järelevalve
lapse huvide eest seismine
JUHTUMIKORRALDUSE TOIMINGUD






ressursside arendamine
lapse oskuste arendamine
kriisi ennetamine ja sekkumine
toetav nõustamine
perekonna toetamine ja harimine
tagasiside ja lapse abistamise tulemuslikkuse
hindamine
TÄNAN!
Kasutatud Tiina Kallavuse ettekande materjale.

similar documents